Datasets:

TalTechNLP

/

paevakaja_speakers

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

päevakaja/paevakaja-nr-20716

S1: Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja maailmas, mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Väljaspool Tallinna tegutsema asunud geoloogiateenistuse kogemus näitab, et haritud spetsialiste on maapiirkondades raske leida ja nende abikaasadel ei ole seal ikkagi tööd. Lisaks on riigi algatus jäänud poolikuks, vaja oleks ka nüüdisaegset elamispinda. S25: Me ei saa teha arendajatele selgemat, ehitage nüüd kiiresti üks suur kortermaja siia, seal saaks küll riik seda tüüpi asutustele appi tulla. S1: Vabaerakond soovib oma nimekirju riigikogu valimistel tuntud inimeste arvel, täiendada loodetakse Indrek Tarand le Marina Kaljurannale Tõnis Lukasele. Viimased kaks oma tänaste vastukajades erilist lootust ei andnud. S55: Kohe kindlasti ei ole vabaerakond minu jaoks mitte mingit moodi eelistatud erakond. S1: Kataloonia seadusandjad valisid parlamendi uueks esimeheks vasakpoolse Rose Turjeni. Põhja ja Lõuna-Korea lähevad taliolümpiamängudele ühise lipu all. Maanteeamet soovib Eesti kõige õnnetuste rohkema ristmiku ehk Tartu-Riia ringi kahetasandiliseks ehitada. Ideaalis võiks uus ristmik valmida kahe tuhande kahekümne esimesel aastal. S10: Aga see puudutab ka seda, et aardla ringristmik likvideeritakse, asemele ehitatakse riste ning sinna juurde tulevad siis kogu teede võrgustik. S1: Narva Muuseumi nõukogus jätkub vastasseis riigi ja linna esindajate vahel. Narva soovib valida nõukogule uut esimeest ja blokeerib linnuse rekonstrueerimise hankelepingu sõlmimist. Riik kasutab otsuste tegemisel lisahääleõigust. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel tehti aga Eesti tennise ajalugu, sest esmakordselt jõudsid kaks eestlannat sama suur samal suure slämmi turniiril kolmandasse ringi. Oma vastase alistasid nii Kaia kanepi kui ka Anett Kontaveit. Ilm on öösel enamasti pilves, homme päeval selgimistega. Mitmel pool sajab lund, öösel tuiskab. Õhutemperatuur jääb miinuspoolele. S1: Riigihalduse minister Jaak Aab teatas, et on saanud esimesed ettepanekud riigiasutuste keskkontorite väljaviimiseks Tallinnast lisaks juba plaanitud tuhande töökoha väljakolimisele. Rakveres tegutsema asunud geoloogiateenistuse kogemus näitab aga, et haritud spetsialiste on raske leida ja kui nad nõustuvadki töö pärast kolima, ei ole neil kuskil elada. Kai Vare. S21: Riigihalduse minister Jaak Aab on rahul, et töökohad muudkui liiguvad Tallinnast välja. Lisaks varem välja käidud tuhandele ametikohale otsitakse nüüd võimalusi riigiasutuste keskkontorite Tallinnast mujale kolimiseks. S22: Me tahamegi kuulata ministeeriumide ettepanekuid, kui objektiivselt ei ole põhjendatud mingi osa selle keskasutuse väljaviimisest ja on oluline, et ta on Tallinnas, siis see on ju arusaadav, et keegi vägisi hakka viima. Küll on aga teatud osa võib-olla sellest keskkontorist võimalik välja viia tugikeskused, infotehnoloogia keskused ja nii edasi. S25: Samas ei ole maal isegi kiiret internetti. No maakonnakeskustes ikka üldiselt on ja mõnes kohas veel. S21: Geoloogiateenistus alustas Rakveres tegevust selle aasta alguses kavandatud viiekümnest ametikohast on täidetud kolmkümmend viis, neist vaid kolm inimest on kohalikud Rakvere linnaelanikud ja nemad toetavad haldusvaldkonda, ütles geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo. S22: Kahjuks jah, Rakvere kandist ei olnud meil ühtegi geoloogi tööle võtta ja me oleme kehtestanud sellise üleminekuaja kolm päeva nädalas peavad siis inimesed töötama tõesti Rakveres ja ülejäänud kaks päeva siis kas nad teevad kaugtööd või töötavad meie Tallinna üleminekuaja kontoris? S21: Kahel pool kontoripidamine toob ka lisakulusid, kuigi nii Tallinnas kui Rakveres on renditud võimalikult tagasihoidlikud tööruumid. Inimeste sõidu kulusidki ei õnnestu soe soo sõnul täies ulatuses hüvitada. Ühel hetkel üleminekuperiood lõpeb ja tuleb. S105: Teha otsus. S22: Kes siis tõesti tahab kolida Rakverre, kes tahab jääda sõitma või kahjuks päris mitu kõrgelt haritud töötajat, keda me kindlasti oleks tahtnud rakendada ja loobusid tööst sellel põhjendusel, et nad peaksid töötama Rakveres. S21: Endine riigihalduse minister, praegu opositsioonis olev Artaas on kriitiline, et paljud kolimised toimuvad ainult paberil. Terviklikku plaani ei ole. Valitsusel puudub ka pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues kohas. Geoloogiateenistus on püüdnud inimesi ka motiveerida, pakkudes näiteks kolmekümne viie päevast puhkust. Aga Alvar Soesoo sõnul saaks riik tõepoolest omalt poolt rohkem ära teha. S22: Selles mõttes see lahendus nagu jäi, jäi riigi poolt poolikuks ja ütleme, riigiasutusena me ei saa teha arendajatele selgemat ehitage nüüd kiiresti üks suur kortermaja siia kaasaegsete tingimustega, seal saaks küll riik kindlasti oma regionaalpoliitikat parandada ja ka seda tüüpi asutustele appi tulla. S21: Ja abikaasale ka töökoht luua. S25: See on absoluutselt, see on praktiliselt iga inimese, kelle me ka värbasime, esimene küsimus, et kui ma isegi tahaks kolida, aga abikaasal peab töökoht olema nii nagu Rakvere kinnisvaraturg on väga õhuke, siis haritud inimestele väga palju siin tööd pakkuda ei ole. Kahjuks. S1: Riigikogu valimisteni on veidi üle aasta, vabaerakond loodab oma positsioone parandada mitme tuntud isiku abil. Uku toom jätkab sel teemal. S43: Vabaerakonna juhi Artur Talviku intervjuus Toomas Sildamile tõi Sildam välja Indrek Tarandi, Tõnis Lukase ja Marina Kaljuranna nimed. Kas nendega on vabaerakonna st räägitud, küsis Sildam. Talvik alustas kaljurannast. S46: Mina ei ole veel rääkinud, aga mõned inimesed on. S200: Aga Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand S46: Samamoodi temaga ma olen küll rääkinud ja ja ütleme, et ta kevade lõpuks kindlalt ütleb oma sõna. S200: Eesti Rahva Muuseumi direktori ametit lõpetab Tõnis. S46: Lukas ei ole midagi konkreetset öeldud, temaga on räägitud. Aga et kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga mulle tundub, et pigem meile. S43: Tõnis Lukase vastus tuli kiirelt. S217: Minuga on rääkinud ka teised poliitilised jõud, mul ei ole plaane. S43: Vastukajasid Indrek Tarandilt ei ole seni veel tulnud, aga Marina Kaljurand oli täna ERR-i portaali saate otse uudistemajast külaline ning ütles, et poliitikasse minekut ei ole ta veel lõplikult otsustanud. S55: Mingil hetkel jah, ma pean selle otsustama, aga selleks ma pean endale selgeks mõtlema mitu erinevat küsimust. Esiteks, kas ma tahan seda, teiseks, kas ma oskan seda. Kolmandaks, kas minust oleks kasu seal ja neljandaks, kas mind tahetakse? Praegu olen ma olukorras, kus ma olen nii-öelda elan väljaspool välisministeeriumi esimest aastat. Mul on väga huvitav elu, kus juhin rahvusvahelist küberkomisjoni, nii et see elu, mida ma praegu elan, pakub mulle väga palju pinget, on mulle huvitav, pakub väljakutseid, nii et sellepärast ma olengi lükanud otsustamise edasi, aga muidugi ma saan aru, et ma ei saa öelda S55: Veebruaris kaks tuhat üheksateist, et jah, ma siiski sooviksin astuda mõnda erakonda, mina teen oma otsuse sügiseks. S43: Millised võimalused oleksid aga siis vabaerakonnal? S55: Kusjuures vabaerakond kutsus mu nendega kohtuma selle nädala pühapäeval. Nii et ma lähen ja kohtun vabaerakonna liikmetega, sinna kutsus mind minu väga hea sõber Epp alatalu, aga kohe kindlasti ei ole vabaerakonna jaoks mitte mingit moodi eelistatud erakond. S43: Kaljurand ei soovinud praegu välja öelda, on tal mingeid eelistusi. S55: Kas mingi teine erakond on minu lemmik? Ma ei hakka neid nimetama. EKRE on minu kohta nii palju öelnud, et EKRE ga ilmselt mul ei olegi mõtet edasi rääkida. S43: Aga lisas siiski S55: Kui te mäletate, siis mind kutsus välisministriks Taavi Rõivas, kui valitsuses olid kolm erakonda, Reformierakond, sotsid, IRL ja välisministriks asudes ma ütlesin, et ma saan sellesse valitsusse minna sest selle valitsuse poliitika on mulle vastuvõetav. Nii et ma olen ikkagi öelnud, kellega ma ühtemoodi mõtlen või kelle vaated on mulle lähedased. S1: Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo lahkub alates esimesest aprillist ametist. Ministeeriumi kantsler Marika Priske sõnul on ministeeriumi valitsemisalal alas Ain Aaviksoo eestvedamisel läbitud mitu olulist etappi. Ta tõi näiteks tervise ja heaolu, infosüsteemide keskuse käimalükkamise ja äsja lõppenud Liidu nõukogu eesistumise, mille käigus võeti vastu nõukogu järeldused e-tervise ja sellega seotud innovatsiooni kohta. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem sis küll valmis ei saanud, aga Ain Aaviksoo ütles intervjuus Kai Varele, et see oli hea õppetund. S73: Ja Skype'i osas ma siiski julgen öelda ka, et asjaga seotud inimesed mitte ainult sotsiaalministeeriumis, vaid ka kõrvalt loevad seda kehvas seisus üle võetud projekti restardi tegemist õnnestumiseks ja, ja oluliseks õppetunniks, kes mäletab seda, siis see on väga pika ajalooga projekt ja, ja tänaseks on projektil olemas sisuline ametnik sotsiaalkindlustusamet, kes reaalselt seda süsteemi kasutab pika aja jooksul kuhjunud probleemid eelmisest arendusperioodist on ära lahendatud ja see võimaldab alustada puhtalt lehelt. S21: Mis seisus meil need e-teenused tervishoiu valdkonnas teie hinnangul praegu üldse on? S73: Me oleme koondanud kokku kogu siis valitsemisala kompetentsi ühte kompetentsikeskusesse ja meil on juba aasta otsa töötanud tervise ja heaolu infosüsteemide keskus. Mul on kahju, et Eestis ei ole digiregistratuuri ikka veel. S21: Millega peab teie järeltulija arvestama, missugused raskused tuleb enda jaoks kohe läbi mõelda? S73: Innovatsioon eeldab riskide võtmist ei avalikus sektoris ega ka siis tervise või sotsiaalvaldkonnas ole seda lihtne teha, vanemate inimeste hulk kasvab ja, ja raha hulk mitte samas tempos, neil on vaja noh, selgelt teistmoodi lahendusi eeldab seda, et mitmed inimesed, mitmed spetsialistid, mitmed asutused peavad tegema asju teistmoodi ja samal ajal siis omada piisavalt palju seljatagust. Et kui need S221: Tagasilöögid tulevad, mis kindlasti tulevad, siis on jõudu ja võimet sealt läbi minna. S1: Eesti kiirabi liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee ütles intervjuus Madis Hindrele, et on algusest peale olnud Ain Aaviksoo tegevuse suhtes väga kriitiline. Kõrgvee on pettunud, et paljud lubadused jäid täitmata ja eteenuste arendamiseks ei eraldatud piisavalt ressurssi. S101: Kogu see protsess, mis on e-kiirabi ümber toimunud ka sellest hetkest, kui Ain Aaviksoo sotsiaalministeeriumisse tuli, siis paraku me oleme seda tuge väga minimaalselt tundnud ja viimased aasta aega või isegi poolteist ei ole see protsess kuidagi edasi kulgenud normaalselt ei tegevuste, planeerimise ega ka rahastamise mõttes. S101: Suure aplombiga välja kuulutatud kõik arendused ja tegevused ja siis selgus, et paraku leiab tegevust ja rahastamist võib-olla paremal juhul neliteist protsenti projektidest sotsiaalministeeriumis ja tervishoius. S100: Mida te uuelt asekantslerilt ootate? S101: Ei tea, kas sellisele kohale enam ilmtingimata asekantslerit võetaksegi sotsiaalministeeriumis kindlasti peaks olema osakond ja inimesed, kes erinevad tervishoiu ja, ja sotsiaalvaldkondade IT-arenduste eest vastutavad, aga see viimane kolme aastane periood näitab küll seda, et, et väga palju lubati väga vähe tehti. S1: Edasi välissõnumid ja Kärt Kelder võtab need kokku. S105: Kataloonia seadusandja valisid parlamendi uueks esimeheks separatisti. Tegemist on iseseisvusmeelsete parlamendiliikmete esimese sammuga eksiilis viibiv piirkonna endine president Carles putdemon tagasi võimule tuua. Vasakerakonda ERC kuuluva Rose Tureni poolt anti kuuskümmend viis ja iseseisvust vastustava kandidaadi poolt viiskümmend kuus häält. Kaheksa kohta parlamendis on tühjad, sest need seadusandjad viibivad kas vanglas seoses oma rolliga Kataloonia iseseisvuspürgimustes või eksiilis Belgias. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad homme välja uue leppe, kuidas kohelda ühendkuningriiki suunduvaid. Migrante prantsuse president Emanuel Macron tegi eile kalees teatavaks oma kavandatud muudatused migratsioonipoliitikas. Homme läheb ta Londonisse, et kohtuda seal Briti peaministri Theresa Mayga. Macron taotleb Suurbritannia rahalist toetust Prantsusmaa arendustegevus ele kalees. Macron soovib pakkuda ka tuge riiki jääda soovimatuele migrantidele. Küll aga saab ta välja Prantsusmaa transiitriigina kasutavad sisserändajad ning karistada migrantide õigusi rikkuvaid julgeolekutöötajaid. Kahe tuhande kolmanda aasta piiriseaduse järgi võivad Briti võimud muuhulgas korraldada piirikontprolli prantsuse territooriumil. Põhja ja Lõuna-Korea marsivad järgmisel kuul aset leidvatele taliolümpiamängudele ühise lipu all. Riigid nõustusid välja panema ka ühise jäähoki. Naiskonna. Läbirääkimised kestsid poolte vahel üle kahe aasta. Taliolümpiamängud leiavad aset Lõuna-Korea linnas Tyonjanis. S105: Türgi pikendab tõenäoliselt kuuendat korda eriolukorda, parlament hääletab selle üle täna. Eriolukord kehtestati viis päeva pärast kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta viieteistkümnendal juulil aset leidnud riigipöördekatset. Praegune eriolukord lõpeb üheksateistkümnendal jaanuaril. Kriitikud süüdistavad president ecedi Ardoani eriolukorra ärakasutamises, mis võimaldab riigipeal anda välja määrus vajamata parlamendilt heakskiitu. S1: Ja tagasi koju läinud aasta kõige õnnetuste rohkem ristmik oli Tartu lõunaservas paiknev kahe riigi tee ristumiskoht ehk Riia ring. Kahe tuhande kahekümne esimesel aastal loodab maanteeamet selle ristmiku kahetasandiliseks ehitada. Madis Hindre lugu. S100: Tartu lõunaservas saavad kokku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Jõhvi Tartu-Valga maantee. Viimane kannab tartlaste jaoks Riia tänava nime, saab alguse kesklinnast ja ühendab linlasi näiteks Elvaga. Sealsamas ristmiku juures asub ka üha suuremaks kasvav lõunakeskus ning sestap pole ime, et teede kohtumisel paika ehitatud ringristmik liikluskoormust välja ei kanna. Läinud aastal tõid Riia ringil toimunud õnnetuse kindlustusfirmadele sada kuuskümmend kindlustusjuhtumit ja kokku tuli neist kahjunõudeid üle kahesaja tuhande euro, räägib Lõuna prefektuuri politseileitnant Kaido iste. S130: Põhilised õnnetused on siis kas siis peateele ettesõit ehk siis sõidetakse ringi peal olevale eesõigus tõmavale sõidukile ette või siis sea vahetamisel valimisest reast ei keerata välja, vaid jätkatakse otseliikumist. Kuigi ta on nagu liikluskorraldusvahenditega reguleeritud, siis paljud juhid ei pane nagu seda tähele ja siis tekibki seal väike selline konflikt, situatsioone ja väga palju annavad ka tooni ka tagant otsasõidud. S100: Ka Kaido iste tõdeb. Riia ring on Tartu üks suurema koormusega ristmikke ning et kiireid lahendusi seal väga ei paista, peavad inimesed lihtsalt tähelepanelikud olema. Seda, kuidas Riia ringi olukorda parandada, on Tartu linn ja maanteeamet arutanud juba üle kümne aasta ning tänaseks on lauale jäänud plaan teha ristmik kahetasandiliseks räägib maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Janar Taal. S10: Oleme koostanud siis projekteerimislähteülesannet, kogu see ehitustegevus ja puute ainult Riia sõlme, Riia sõlm on plaanis teha kahe tasandile siis sõlm, ringristmik ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa üle viia ringist, aga see puudutab ka seda, et aardla ringristmik likvideeritakse, asemele ehitatakse riste ning sinna juurde tulevad siis kogu teede võrgustik. S100: Ehk plaanitavad ümberkorraldused algavad Tallinna poolt vaadates juba raja tänava juurest ja lõppevad seal, kus Võru poole kulgev maantee kohtub varikuviadukti juures raudteega. S10: Kuna kaovad ära samatasandid ristmikud, eks ju, siis tekivad kogu teed kindlasti mingil määral teekonnad pikenevad, aga samas on tagatud ka hea läbilaskevõime ja sujuvas liiklemisel. S100: Sel nädalal plaanib maanteeamet saata Tartu linnale ka omapoolse nägemuse ning projekteerimistingimuste menetlus, muuhulgas kohalike kaasamine võiks alata märtsikuus. S10: Kehtiv töökava alusel peaks ehitus algama kaks tuhat kakskümmend aasta, eks kui kõik väga hästi läheb, siis kaks kakskümmend üks on kõige varem on see objekt valmis, ennem ta kindlasti ei jõua valmis. S100: Just nimelt seetõttu, et ümber on tarvis teha ka praegu Riia ringi ümbritsev teedevõrgustik ei plaani maanteeamet projektiga üksi pihta hakata oma osa ligi seitseteist miljonit eurot maksvast projektist jääb ka linnateha. Kui suur osa selles loodab taal paari kuu jooksul kokkuleppele jõuda? S1: Narva muuseumi nõukogus jätkub vastasseis riigi ja linna esindajate vahel. Jüri Nikolajevi lugu. S150: Muuseumi nõukogu liige, Narva linnavolinik Aleksei Mägi avastas äriregistri andmeid uurides, et Tarvi Sitsi nõukogu liikme volitused lõppesid veel eelmisel aastal. Seega pole Mägi arvates Tarvi Sits enam ka nõukogu esimees ja tuleb hakata uut valima. S150: Isegi kui Tarvi Sitsi nõukogu liikme volitusi pikendatakse, ei saa ta automaatselt taas nõukogu esimeheks ehk praegu häälte võrdsel jagunemisel Tarvi Sitsil enam lisahäält ei ole. Oleme alati olnud konstruktiivse ja võrdõigusliku dialoogi poolt riigiga. Seega võiks kaaluda kokkulepet, et nõukogude juhib riigi esindaja, aga juhatuse liige on ikkagi Narva poolt. S150: Pudi sastänane korda viimane muuseumi juhi konkurss luhtuski seepärast, et nõukogu liikmete hääled jagunesid võrdselt riigi ja linna kandidaatide vahel. Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits kinnitab, et segadust ei ole ja Narva Muuseumi nõukogul on esimees. S159: Muuseuminõukogu esimees olen mina, tegelikult volitused ei anna mitte teabe ja infosüsteem, vaid ikkagi minister ja minister on pikendanud minu volitusi nelja aasta võrra. Minul sai neli aastat täis septembris aga ennem kui volitused lõppesid kultuuriminister määras mind uueks neljaks aastaks nõukogu liikmeks, aga sealt ei tule seda esimeheks valimistel. Esimehe valib nõukogu ja nõukogu on valinud ja seal ei ole tähtajalise paika pandud, mis ajaks? S150: Narva ettepanekut jagada muuseumi juhtide kohad riigi ja linna vahel tarvi itse ei mõista. S159: Nõukogu on ta riigi esindajad või linna esindaja. Meie ühine eesmärk on see, et aidata kaasa sihtasutuse tööle. Väga üllatav selline lähenemine, et me nagu kaupleks mingite kohtadega S150: Hiljuti väitis kultuuriminister Indrek Saar riigikogus esinedes, et kui Narva esindajad jätkavad nõukogu töö blokeerimist, siis peab riik leidma seaduslikud võimalused töö jätkamiseks. Praktikas tähendab see seda, et nõukogus ei otsita enam konsensust, vaid riik kasutab esimehe lisahääleõigust. Eile see nii juhtuski. Narva esindajad soovisid linnuse konvendihoone rekonstrueerimiseks uut hanget, kuna lõppenud hanke tulemused näisid neile kahtlastena. Pakkumiste vähesuse ja liiga suure hinnavahe tõttu kommenteerib Tarvi its. S159: Igasugune süüdistus peab põhinema ikkagi ka mingitel faktidel ja, ja praegune ma siiski ütleks, et venitamine, see kohtus Euroopa Liidu projekti realiseerimisel ja, ja sellepärast võttis ka koosolekul kasutades seda võimalust, et nõukogu esimehel on otsustav hääl otsuse vastu, et sõlmida leping hanke võitjaga. S150: Narva Muuseumi nõukogu koguneb koosolekule esmaspäeval. Narva esindajad soovivad valida uut esimeest. Tarvisit seda küsimust päevakorda panna ei kavatse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. S1: Reedel esietendub Eesti vabariik sada teatrisarja sajandi lugu raames rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi saali koostöölavastus Manfred Mimi ooper Eesti ajalugu ehmatusest sündinud rahvas, mis jutustab loo elust Eestis tuhande üheksasaja kuuekümnendatel, Mona-Liisa Mänd käis etenduse proovis. S175: See. S175: On olnud? S175: Kolm. S177: Lavastusmeeskonna liikme Oksana Tralla sõnul räägib mimmi ooper eesti rahvast ajaloost ja sündmustest, mis ei ole siiani päevavalgele tulnud. S178: Tegelased on tuttavad, aga mingisugused asjaolud võib-olla annavad uue valguse teadmistele, mida me juba omame, et kust see kõik alguse sai. S177: Lavastusmeeskonna liige Mart Koldits rääkis, et nende ülesanne oli käsitleda Eesti ajalugu kuuekümnendatel. S180: Meie mõte sai alguse sealt, et eks ole, et kuuekümnendad, et mis asi see oli, et see oli selline nende inimeste jaoks, kes tol ajal elasid, neil oli tunne, et, et asi, maailm ikkagi avardub ja, ja kultuuris olid väga olulisteks fenomenideks või noh, väga olulisteks trendideks olid, eks ole, iga niisugused teemad nagu kosmos, fantastika, ulme, inimeste pilgud kuidagi pöördusid avar avaruse poole, eks ole, sellest me hakkasime pihta ja jõudsime otsapidi Lennart Mere Hõbevalgeni ja Manfred Mimmi siis nii-öelda pärandi kokku jooksutamisele. S177: Ooperi lavastusmeeskonda kuulusid neliteist inimest, mis lõi segamini traditsioonilised rollid etenduse valmimisel. Rahvusooper Estonia solisti Renee Soomi hinnangul on see ooper Estonia laval täiesti ainulaadne ja kordumatu. S180: Siin saavadki kokku rahvusooperi kunstilised muusikalised võimalused ja kanuti gildi ideed ja see, see süntees on nagu noh, jah, kordumatu, et kui siis ainult siin. Ma arvan, et publik ast saali tuleb ja kes on harjunud Estonias käima, näeb ikkagi selliseid lahendusi ja selliseid üllatavaid efekte, mida võib-olla noh, tõesti meie laval ei ole kunagi veel nähtud. Pehmelt öeldes, see on võimas. S1: Ja sünoptik Helve Meitjan räägib meile nüüd ilmast, palun. S191: Nõrgenev madalrõhulohk liigub Leedu kohalt põhja suunas. Eeloleval ööl on meil enamasti pilves ilm, sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul kagutuul viis kuni kümme, puhanguti viisteist meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, pärastlõunal sajuvõimalus väheneb. Puhub lõunakaare tuul neli kuni kümme meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus neli kraadi. Järgmistel päevadel jääme jätkuvalt väheaktiivse madalrõhuala idaserva, aeg-ajalt sajab veidi lund. Tuul on üsna nõrk ja õhutemperatuur püsib kerges miinuses. S1: Sporditoimetaja Johannes Vedru räägib tennisest. S200: Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääsesid naiste üksikmängus kolmandasse ringi nii Kaia kanepi kui ka Anett Kontaveit. Tegemist on esimese korraga, kui kaks Eesti naistennisisti jõuavad samal suure slami turniiril kolmekümne kahe parema hulka. Kaia Kanepi sai kuus-neli kuus-kolm jagu poertorico esindajast Monika puigist. Kui kanepi on maailma edetabelis praegu seitsmekümne üheksas, siis ri olümpiavõitja puig viiekümne kaheksas kolmekümne kahe aastase eestlanna järgmine vastane on hispaanlanna Carla Suares Navarro. Kaia Kanepi. S178: Ega ma tegelikult väga rahul tänase mänguga ei ole, mõned head löögid ja punktid olid, et ja olin hästi kannatlik, et ma ei läinud enda peale närvi, et mul asjad välja ei tulnud. Ma tean, et ma mängin hästi, et selles suhtes ma olen enesekindel, et siin iga päev on suht erinev kliima ja tingimus. S200: Eesti esireket Anett Kontaveit vajas sakslanna Mona parteli alistamiseks kolme setti. Tund ja kolmkümmend kuus minutit kestnud kohtumine kuulus eestlannale kuus-kolm, neli-kuus, kuus-kolm. Kolmandas ringis kohtub kahekümne kahe aastane Kontaveit endast poolteist aastat noorema Läti tennisisti Jelena Ostapenkoga, kes maailma edetabelis koguni seitsmes. Anett Kontaveit. S211: Ma arvan, et serv päästis mind rasketel kohtadel ja kõige rohkem rahul olema sellega, et ma suutsin need tähtsad punktid seal otse setis enda poole pöörata. Meil on nii väike riik ja, ja kaks mängijat kolmes ringis, et eks see on muidugi suurepärane. S200: Kolmandasse ringi jõudsid Austraalias täna ka Carolina Vosnaki ja Elina Svitolina. Meeste turniiril pääsesid edasi maailma edetabeli esimene ja kolmas Rafael Nadal ja Grigor Dimitrov. Naiste jalgpalli valitsev Eesti meister Pärnu jalgpalliklubi ei jätka koostööd senise peatreeneri Jüri Saare ja abitueeneri Jüri Taluga. Kakskümmend kaheksa aastat Pärnu klubi juures töötanud saar viis naiskonna Eesti meistriks kokku kolmeteistkümnel korral. Jüri Saar. S217: Teatud aja tagant tekivad igasugused väsimused ja ammendumise ja tölpimused ja ja ka mõningad pettumused. Tahan tänada kõiki, kellega olen koos teinud ja, ja, ja, ja vaeva näinud ja, ja mingil määral ka seda naiste jalgpallinullist alustanud ja. S221: Kuskile maale ka välja jõudnud ja loomulikult palju -palju-palju-palju on veel teha. S1: Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20813

S1: Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva kahekümne neljanda aprilli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Eesti Evangeelse luterliku kiriku kiriku kogu toetas avaldust abielumääratlus põhiseaduse se lisada. S4: See ei ole, ei ole surveavaldus, vaid see on pigem meelsus meie enese jaoks. Me teame, kus me oleme, et me oleme endiselt samadel alustel, millel Eesti vange luterlik kirik on, on olnud ja see annab hea kindlustunde ka tänane hääletus. S1: Eestis ei lähe kantserogeensete ainetega kokkupuutes tekkinud vähkkiri ja kutsehaigusena ohtlikest ainetest, töökeskkonnas on väheteadlikud nii töötajad kui tööandjad. S36: Täna arutus ütleb seda, et, et viissada vähijuhtumit võivad olla pärit töökeskkonnas. S1: Majandus ja taristuminister Kadri Simson kinnitas, et allkirjastab lähiajal määruse, mis puudutab maakondliku bussitranspordi edasist korraldust. Minister ei soovinud avada üksikasju, kuid mainis, et määrus annab piletihinna osas suunised maanteeametile ühistranspordikeskustele. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtub USA presidendi Donald Trumpiga. Arutluse all on Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhted. Olukord Süürias, Iraani tuumalepe. Eesti plaanib avada esindused Budape Eestis Araabia ühinenud emiraatides ja USA läänerannikul. Arhitektuurimuuseumis avatakse homme muinsuskaitse ja arhitekti Fred Tompsi üheksakümnenda sünnipäeva puhul näitus vana arhitektuuri usku. S17: Arhitektuur on kõige avaram, kõige mõistetavam osa sellest, et mõista Eesti rahva kujunemise aega läbi. S1: Eesti jalgpallikoondislane Ragnar Klavan mängib võib-olla koos koduklubi Liverpooliga täna õhtul Euroopa meistrite liigas poolfinaal mängus Rooma vastu ja siis võib Klavanist saada esimene eestlasest jalgpallur, kes on meistrite liiga niivõrd hilises turniiri faasis platsile pääsenud ja ilm püsib pilves selgimistega. Sajab hoovihma. Sooja on öösel kolm kuni seitse, homme päeval kuus kuni üksteist kraadi. S1: Nüüd siis kõikidest teemadest pikemalt ja alustame sellest, et töötajate ja tööandjate teadlikkus ohtlikest ainetest töökeskkonnas on madal. Sageli ei osata ohtlike ainetega kokkupuutumist seostada hilisemate tõsiste tervisehädadega. Euroopa liidus põhjustavad enamiku surmaga lõppevatest kutsehaigustest kantserogeensed ained. Eestis selline statistika puudub, aga sel teemal jätkab Reene Leas. S26: Euroopa liidus haigestub igal aastal üheksakümmend kaks kuni sada viiskümmend üks tuhat inimest vähki, sest on tööl kokku puutunud vähki tekitavate ainetega. Eestis täpne statistika puudub. Doktor Kristiina Ojamaa Ida-Tallinna keskhaiglast ütleb, et inimesed ei oska seostada ohtlike ainetega kokkupuutumist hilisemate haigustega. Kõige enam on ohtlikud ained levinud põllumajanduses, tootmises ja ehituses. Kui kemikaalist saadud nahalööve ilmub kohe, siis vähi kujunemine võtab aastaid. S31: Sinna läheb sageli mitmeid aastaid, sageli viisteist aastat, mõnikord kakskümmend, et inimesed, kes puutuvad nende kartsinogeenidega ehk siis vähki põhjustavate ainetega kokku mingil ajahetkel oma elus nad ei pruugigi sellest, et võib-olla hiljem aru saada, et vot see oli see aeg, kui, kui see vähkkasvaja tegelikult sai oma alguse ja selle, selle, et see protsess sinna pahaloomulise kasvajani hakkas tööle. S26: Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on kutsehaiguste ala diagnoosimine Eestis suur probleem. S36: Meil Eestis jätkuvalt on kutsehaigeid rohkem aga neid ei suudeta tuvastada seitsekümmend haigust, ainult samal ajal kui Lätis, kus olukord ei ole oluliselt paremad ega halvemad, on neid järsult rohkem, ehk siis tegelikult riik ei ole teadlik ei vähkidest ega muudest. S36: Ütleme kutsehaigustest täna arutus ütleb seda, et, et viissada vähijuhtumit võivad olla pärit töökeskkonnast. S26: Peterson toob kõige suuremate murekohtadena välja puuduliku riskianalüüsi, kaitsevahendite mittekasutamise ning vähese infovahetuse tööandja ja töötaja vahel. Tööinspektsiooni töötervishoiutalituse juhataja Silja Soon kinnitab, et riskianalüüsidega on ettevõtetes tõepoolest probleeme. S31: Meie saame öelda seda, et nendest kontrollitud ettevõtetes kuskil ütleme kolmkümmend protsenti noh, kakskümmend viis, kolmkümmend protsenti ei ole veel tänase päevani riskianalüüs korralikult läbi viidud. S26: Kaubandus- Tööstuskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et enda teadlikkust ohtlikest ainetest pidas väga heaks vaid kaheksateist protsenti vastanutest. Kaheksakümmend viis protsenti sooviks lisainfot. Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts. S44: Tööandjad ise soovivad rohkem teada, mis, mis ohutegurid erinevates ja uutes töökeskkondades võivad valitseda. Ja teisest küljest soovitakse tegelikult ikkagi seda, et, et kui selliseid teavituskampaaniaid ja teavitusmaterjale tehakse, siis need oleksid kasutatavad ka ka töötajate poolt, et see ei ole ainult tööandja teavitamine, vaid peab olema hoopis laiem ja kaasama ikkagi ka ka töötajad, et ennast ehk inimest, kes lõppkokkuvõttes enda tervise ja heaolu eest ju lõpuks vastutab. S1: Eesti Evangeelse luterliku kiriku kiriku nõukogu otsustas täna, et toetab mõtet lisada põhiseadusesse punkt, mille järgi saaks abielu olla võimalik ainult ühe mehe ja ühe naise vahel. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul annaks põhiseaduse muutmine kristlastele kindlust ja Madis Hindre oli ka kohal. S52: Kirikute nõukogu tegi oma ettepaneku põhiseadust muuta juba läinud aasta lõpus. Mõte, et Luteri kirik oma veendumuse üle võiks kinnitada, sai peapiiskop Urmas Viilma sõnul alguse nii-öelda rohujuure tasandilt ehk praoskondadest. Hilisem hääletus näitaski, et valdav osa ehk kolmkümmend üheksa kirikukogu liiget oli otsuse poolt, kõigest viis oli selle vastu ning neli jäi erapooletuks. Samas hääletusele eelnenud arutelu oli terav. Põhja-Ameerika praost Mart Salumäe hoiatas, et kui luteri kirik ennast nii kindlalt ära positsioneerib, kannatab sellest ka kirikusisene. Teoloogiline arutelu. S58: Küsimus, kas homoseksuaalne vahekordne patt on muutunud eestimaakeelses luterlikus kirikus, teiseks alternatiivseks usutunnistuse küsimuseks, mida küsitakse siis, kui keegi näiteks kandideerib koguduse vaimulikuks ja kui me täna võtame selle otsuse vastu siis me põlistame sellise radikaliseerumise meie kirikus? S52: Ja veel kord Mart Salumäe S52: Tõepoolest perekonnaseadust on kergem muuta kui põhiseadust. Kindlustundele rõhub ka Urmas Viilma. S4: Kooselu seadus on juba olemas, aga nüüd on küsimus, et mis on siis olemas neil, kes traditsioonilist perekonda hindavad ja kas neil on see kindlustunne, et abielu jääb selliseks, nagu ta on, sest tundub, et pigem on maad järele andnud või maad kaotanud. Need, kes hindavad traditsioonilist perekonda S52: Rakvere kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu tuletas meelde Urmas Viilma advendikõnet, milles too rääkis samuti põhiseaduse muutmisest, aga ka sellest, et kui mehe ja naise abielu on põhiseadusesse pandud ja kindlustunne käes, saaks samasooliste tarvis edasi arendada teisi kooselu võimalusi. Uurisin Urmas Viilmalt, millal võiks riigikogu vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid. S4: Minu seisukoht on, et ei ole mõtet veel sügavamale seda vahet praegu taguda, kuni puudub kindluse tunne, et perekond või abielu jääb abieluks mehe ja naise vahel. Põhiseadusmuudatus. S4: Läheme loomuliku rada pidi ja vaatame, kuhu asjad viivad. Ma ei ütle praegu midagi. S52: Riigikogu liige Jüri Adams rääkis täna uudist plussiks, et mehe ja naise vahelist abielu kinnitav punkt on neljateistkümne Euroopa riigi konstitutsioonis. Viimasel ajal on see jõudnud näiteks Serbia, Läti-Ungari ja Gruusia põhiseadusesse. Seda, et muudatus ka Eestis läbi läheks, adams ei usu. S76: Meil ei ole Riigikogus nii-ütelda vasakpoolse uuendusmeelsuse ja, ja konservatiivsete saadikute tiival ei ole kummalgi selget ülekaalu, nii et ma pigem kardan, et kui see algatataksegi, et siis tõenäoliselt viime ühte häält kaasa, ei tule. S1: Kärt Kelder jätkab nüüd välisuudistega. S135: Prantsusmaa president Emmanuel Macron saabus valgesse majja. Macron on esimene välisriigi liider, kes on USA presidendi Donald Trumpi ametiajal Ühendriikides täiemõõdulise riigivisiidil. Kahepoolsel kohtumisel on Trumpi ja Macroni peamisteks jututeemadeks ilmselt Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhted. Olukord Süürias ja Iraani tuumalepe trump on lubanud hiljemalt mais otsustada, kas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia on suutnud lepingut piisavalt parandada, et USA-s sellest täielikult ei loobuks. Euroopa Liit on avaldanud lootust, et USA Iraani tuumaleppest ei tagane. Esmaspäeval Torontos kaubikuga rahva sekka sõitnud juhi ajendiks peetakse nurjunud paarisuhteid. Kaubiku juhi pidas kinni üksi autoga sõitnud politseinik, kellel õnnestus kurjategija maha rahustada ainsatki lasku tegemata. Politseiniku tunnustati täna tema teo eest. Rahva hulka sõitnud Alek Minasian tappis kümme ning vigastas viisteist inimest. Arvutispetsialistina töötanud minasian pole varasemas politseile tuttav ning ei kuulu teadaolevalt ka ühtegi äärmusorganisatsiooni. Kanada peaminister Justin Trude kutsus kanadalasi pärast Torontos toimunud rünnakut mitte elama hirmus. S135: Soome valitsus otsustas mitte laiendada põhisissetuleku ehk kodanikupalga testimist. Praegu maksab valitsus kahele tuhandele töötule soomlastele iga kuu viissada kuuskümmend eurot kodanikupalka pärast praegust aastat aga testperiood ei pikendata. Soome kahe aasta pikkune pilootprojekt algas eelmise aasta jaanuaris. Soome on esimene Euroopa riik, mis tingimusteta kodanikupalka testib. Kaks tuhat testis osalejad valiti suvaliselt. Kui Soome eksperimendiga alustas, oli riigi töötuse määr üheksa koma kaks protsenti ehk Põhjamaade hulgas kõrgeim projekti lõplikud tulemused avalikustatakse alles järgmise aasta lõpus. S135: Albaania ja Makedoonia tee Euroopa Liidu liikmesuseni saab olema raske, ütles Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. Tusk tegi avalduse enne oma Lääne-Balkani ringreisi. Piirkonnas kavatseb ta ärgitada riike nägema rohkem vaeva õigusriigi põhimõtte tagamisel ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel. Euroopa Liidu liikmeks saab vaid liikmesriikide ühehäälsel nõusolekul. Euroopa Liidu ja Balkani riikide liidrid kohtuvad seitsmeteistkümnendal mail Bulgaarias. Eelmisel nädalal ütles Euroopa komisjon, et Albaania ja Makedoonia on teinud piisavalt liitumiskõneluste alustamiseks. S1: Ajaleht Finantional Times kirjutab, et Euroopa komisjon plaanib suunata kümnete miljardite eurode ulatuses ühtekuuluvuspoliitika raha Kesk ja Ida-Euroopast eemale, nii et Poola, Ungari ja Balti riikide asemel liiguksid toetused finantskriisis rohkem kannatanud riikidesse nagu Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Brüsseli mõttekodade eelarve eksperdid ütlevad siiski, et Balti riikidel pole euroraha olulise vähenemise pärast põhjust muretseda. Johannes Tralla lugu. S112: Euroopa komisjon avaldab järgmise seitsmeaastase eelarve mustandi täpselt nädala pärast. Seni suunavad arutelu lekked ja spekulatsioonid, milles püütakse aimata, millises suunas tüürib Brüssel ühiseelarvet perioodiks kaks tuhat kakskümmend üks kuni kaks tuhat kakskümmend seitse. Financial Times'i väide, nagu suunataks raha Kesk ja Ida-Euroopast finantskriisis enam räsitud Lõuna-Euroopasse tuleks võtta üsna rahulikult, ütlevad Brüsseli mõttekodade eelarve eksperdid. Isegi kui ühtekuuluvusfondi raha jagamisel arvestatakse sisemajanduse kogutoodangu kõrval teisi kriteeriume nagu tööpuudus ja sisseränne, ei kaotaks balti riigid sellest märkimisväärselt, leiab maineka majandusmõttekoja prügel analüütik. Solt arvas. S112: Mõned uued kriteeriumid ilmselt lisatakse, möönab tarvas, aga ma ei usu, et see tooks kaasa suured muutused. Tööpuuduse võib ju kriteeriumite hulka lisada, aga see moodustab Euroopa Liidu rahastusest väga väikese osa. Mõttekoja ses eelarve ekspert arhe uniese sõnul ei maksa tõsiselt võtta jutte sellest, kuidas Euroopa Liidu eelarvega hakatakse karistama Poolat ja Ungarit, kes vaidlevad Brüsseliga õigusriigi ja demokraatia standardite pärast. Osalt ei ole see võimalik juba seepärast, et eelarve heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust. S112: Ma ei usu, et raha läheb rohkem Lõuna-Euroopasse, ütleb Nunies. Küsimus on selles, kes nendest plaanitavatest muudatustest veidi vähem või rohkem kaotab ja võib-olla asjad muutuvad järgmise seitsme aasta jooksul. Teatud hetkedel võivad mõned liikmesriigid osa saada vahenditest, millest nad täna osa ei saa. Tuleb lahutada emotsioonid tehnilistest nüanssidest. Samas kiputakse unustama, et valitsustel on vetoõigus ja makrooni hääl ei kaota ülemkogus kellegi vetoõigust. Seega karistuse jutt sobib ajalehtedesse, aga palju sisu selles ei ole, leiab Nunies. Soltarvas. S112: Mida iganes Euroopa komisjon järgmisel nädalal välja pakub, järgnevad keerulised läbirääkimised järgmiste kuude ja aastate jooksul. Ma ei usu, et kõnelused lõppevad enne kahe tuhande kahekümnendat aastat ja ma arvan, et nendega venitatakse viimase hetkeni. Aga kokkuvõttes on vaja sõlmida ühehäälne kokkulepe. Kahekümne seitsme liikmesriigi vahel ja Kesk-Euroopa riigid ei lepi ühtekuuluvuspoliitika suure kärpega. See süsteem, mis nõuab häälset kokkulepet, määrab ära, et suured muutused Euroopa Liidu eelarves on väga ebatõenäolised, ütleb Tarvas. Johannes Tralla. S1: Välisministeerium kavatseb valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve strateegia ette nähtud lisasummade arvel taas avada Eesti saatkond Budapestis, luua esindused Araabia Ühendemiraatides ja USA läänerannikul ning tõsta diplomaatide palkasid, ütleb välisminister Sven Mikser. Valitsuse soov on tugevdada välisministeeriumi võime, kus Eesti jaoks oluliste välis ja julgeolekupoliitiliste prioriteetide realiseerimisel aidata tagada meie inimeste heaolu ja pürgida majandushuvide realiseerimise suunas. Sellest tulenevalt on valitsus otsustanud eraldada välisteenistuse tugevdamiseks julgeoleku tagamiseks ja majandushuvide kaitseks aastateks kaks tuhat üheksateist kuni kakskümmend kaks, neliteist miljonit eurot, kirjutas Mikser täna ministeeriumi pressiteenistuse väljastatud tekstis. Majandus ja taristuminister Kadri Simpson kinnitas meile, et allkirjastab lähiajal määruse, mis puudutab maakondliku bussitranspordi edasist korraldust. Tema sõnul selle määrusega igas maakonnas piletit ei kehtestata ning määrus on aluseks maanteeametile edasiseks koostööks. Ühistranspordikeskustega jätkab Janek Salme. S148: Majandus ja taristuminister Kadri Simson on varem lubanud, et alates esimesest juulist on seni riigi doteeritavatel maakonnaliinidel sõitmine tasuta terve Eesti peale. Kokku on sellisele süsteemile üleminekuks sel aastal ette nähtud kolmkümmend viis miljonit eurot riigi toetust. Minister Simson ütles rahvusringhäälingule, et Keskerakonna koalitsioonikaaslased on teadlikud sellest, mis uude määrusesse kirja saab. Ta lisas, et räägib määruse üksikasjadest lähemalt siis, kui see on allkirja saanud. S152: See määrus on siis vajalik selle jaoks, et näidata ka ühistranspordikeskustele, milliste vahenditega saavad nad teisel poolaastal opereerida ja me siis näeme, et vastavalt riigikogus vastu võetud eelarvele on raha, et kompenseerida senine piletitulu aga sama võrra tähtis või tähtsam on veel see, et tuleb liinide tihendamiseks vahendeid. Neid vahendeid on rohkem kui seni möödunud kümnendi jooksul ühistranspordikeskused seda näinud on, nii et ühistranspordi keskused saavad liine tihendada ja saavad siis kasutada ka nüüd mitte piletiraha, vaid riigieelarvelisi vahendeid. Määrused. Detailidest olen ma valmis ülevaate andma sel hetkel, kui määrus on allkirjastatud. S148: Harjumaa Raplamaa, Läänemaa ning Lääne-Virumaa ühistransporti korraldava Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo ütles, et keskus saab omapoolsed taotlused esitada siis, kui on olemas ministri otsus. Jõgisoo avaldas ühtlasi lootust, et keskusele antakse seejärel võimalus neljaks erinevaks otsuseks. S161: Siis ilmselt me palume ka oma vastava maakondade omavalitsustel teha omad omavalitsusliitude otsused, mis siis oleksid meile aluseks edasistel sammudel ja seega tuleb, ütleme siis nii, et on oodata Põhja-Eesti ühistranspordi keskuselt nelja maakonna otsust. S148: Põhja-Eesti piirkonnas eristub teistest selgelt Harjumaa. Jõgisoo sõnul on nelikümmend protsenti Harjumaa liinidest kommertsliinid, mis saavad raha üksnes sõidupiletite müügist. Riik neid ei doteeri. Jõgisoo ütles, et esialgsed arvutused näitavad, et juhul kui peaks jõustuma otsus käivitada tasuta ühistransport tuleks taotleda teiseks poolaastaks nelja maakonna peale vähemalt neliteist miljonit eurot ning see summa ei hõlma veel kommertsliinide asendamist. Homme arutab tema sõnul ettevalmistusi ka Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhatus. S161: Meie arvamus on see, et me võiksime minna edasi tasuta transpordile, eakatele inimestele, kooliõpilastele ja muidugi puuetega inimestele ja kõigile nendele klassidele, eelkooliealistele, lastele ja ja et see kõik jääks nii, nagu on, aga maksujõuline inimene võiks meie arusaamiste järgi küll ikkagi oma pileti eest ise maksta, omades seal õigust osta soodustustega. Kuukaart, osta soodustusega Tallinn Harjumaa ühist piletit ja nii edasi. S1: Homme avatakse Eesti arhitektuuri muuseumis näitus vana arhitektuuri usku Fredi Tomps üheksakümmend ja jälle loonurme lugu. S178: Näitus annab ülevaate Eesti ühe legendaarsema muinsuskaitseja, restauraatori ja arhitekti Fredi armand Tomsi töödest, kes kuu aja pärast oma üheksakümnendat sünnipäeva tähistab. Fredi Tomson arhitektina tegev olnud kaheteistkümne mõisa juures ning tema kirg on ka tuulikute taastamine. Samuti kuulub Tomsi arhitektipagasisse lahemaa rahvuspargi asutamine. Mehe sõnul sai tema huvi ajaloolise arhitektuuri vastu tõelise hoo sisse aga Hermani kindluse raekoja ja bastionide taastamisega Narvas. S17: Ajalooline arhitektuur on see, mille abil on kõige lihtsam ja loogilisem teha igale inimesele selgeks, mismoodi on arenenud kultuur, sellepärast et ükskõik, mis alal me tegutseme, töötame, me vajame ehitust ja et see ehitus läbi ajaloo on alati ka mingil määral muutuv, oli ta meil kootika, oli klassitsism, oli rokokoo barokk ja eriti ütleme Narva oli ainukene barokklinn Eestis. Mind kõige rohkem sidus see mõte, et et kas ma kuidagi saatsin seda osa ka Eesti Eestis eksisteerinud arhitektuuri stiilist jäädvustada, et iga inimene, kes teda vaatab ja näeb, et ütleb, et vot see on vana asi sellest ajast ja et aitab meil nagu mõista seda, seda ajaloolist arengut. S178: Praegu on Fredi Tomsil käsil Vikingite ajaloolise tee loomine mööda Põhja-Eestit. Toms ütleb, et see tee mööda maismaad võiks Lääne ja ida kokku tuua. S17: Seesama marsruut Tallinnast Narva, mis eksisteerib ka praegu ja mida nimetati tol ajal ida teeks ehk Vikingite keeles austr vegr. Ja kuna ma sellel samal marsruudil olen projekteerinud ja uuele elule aidanud üle kahekümne hoone, see turistide hulk, mis iga aasta siin Tallinnasse tuleb, et mingisugune gi osa sellest võiks nagu sellele marsruudil jõuda Narvani ja Narvast mööda Narva jõge ja Peipsi järve Pihkvani välja. S178: Näitust arhitektuurimuuseumis saadab ka film kadunud aegade elustaja Fredi Tomps, mille autor on arhitekt Margit Mutso. Näitus jääb avatuks kolmeteistkümnenda maini. S1: Eestis on praegu sooja kuuest kraadist Kihnus kuni kolmeteistkümne kraadini Võrus, mis saab aga edasi sellest, Sirle Kangur. S199: Eeloleval ööl ulatub Norra merel üle Skandinaavia ja ka Eesti madalrõhkkond, mis võtab suuna itta. Päeval teeb meie ilma aga madalrõhkkonna lõunaserv. Öösel on ilm pilves ja sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul kuni kümme, saartel puhanguti kuni neliteist meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni seitse kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul viis kuni kümme, puhanguti kuni neliteist meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on kuus kuni üksteist kraadi. Ka neljapäeval teeb meie ilma niiske madalrõhulohk. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma, puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb seitse kuni kaksteist kraadi. Reedel jääme madalrõhuala lõunaserva. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, hommikupoole ööd sajab kohati vähest vihma, puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mandril sajab hoovihma, saartel on saju võimalus aga väiksem. Puhub läänekaare tuul neli kuni kümme, põhjarannikul puhanguti kuni neliteist meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni kaksteist kraadi. S1: On jäänud veel spordiuudiseid ja need toob täieni Johannes Vedru. S218: Jalgpalli Euroopa meistrite liigas toimub täna hilisõhtul esimene poolfinaalmäng, kus Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi FC Liverpool võõrustab nfieldi staadionil AS Roomat. Kohtumine algab kell kakskümmend üks. Nelikümmend viis. Kuigi antud poolfinaalpaaris peetakse soosikuks just Liverpooli, on meeskonna peatreener Jürgen Klopp enne kohtumist rõhutanud, et Rooma on ohtlik meeskond. Tõenäoliselt alustab Ragnar Klavan tänaõhtust kohtumist Liverpooli varumeeste pingilt. Kui Klavan il peaks siiski mänguvõimalus avanema, saaks temast esimene eestlane, kes jalgpalli Euroopa meistrite liiga poolfinaalmängus väljakul käinud. S218: Rootsi Söstersundis aset leidvatel segapaaride kurlingu maailmameistrivõistlustel pole eesti paar Marie Turman, Harri Lill viies kohtumises veel kaotusekibedust tundnud. Täna saadi alagrupi mängus punktidega seitse, neli jagu Kasahstani esindusest. C alagrupis on Eesti nüüd esikohal, ainsa paaril jätkatakse täiseduga. Kokku osaleb maailmameistrivõistlustel nelikümmend paari, kellest kuusteist paremat pääsevad edasi väljalangemismängudele. S218: Eesti naiste võrkpallikoondise diagonaalründaja Kertu Laak jätab selja taha karjääri esimese välishooaja. Kahekümne aastane Laak valis pärast Kohila klubist lahkumist Soome meistriliiga, kus ta võitis salo LPViesti koosseisus meistrivõistlustel hõbemedali. Oma naiskonnas kandis laak põhiraskust Kertu Laak. S228: Ma arvan, et ma rahule jäin lihtsalt sellega, et mu esimene selline välishooaeg ja profi profihooaeg oli nagu üsna edukas. Ei tulnud sellist ärata kukkumist suurt ega midagi, et et sain üsna hästi hakkama ja see oli nagu hästi oluline minu jaoks, et hõbe oli ka muidugi hea saavutus ja kindlasti läksime võistkonnaga kulla järgi, aga, aga noh, arvestades mis, milline selline vigastuste hooaeg meil oli, et, et see on selles mõttes hõbe, on väga hea saavutus meie jaoks, nüüd on hea, et ei pea nagu otsima seda nagu järgmist sammu ega harjuma uuesti nüüd mingi uue kohaga. Et ma arvan, et selles suhtes läheb järgmine hooaeg kindlasti libedamalt ja selle, selles mõttes on hea, et ma jään sinna. S1: Ja ongi tänased päevakaja sõnumid teieni toodud kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20844

S1: Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kahekümne viiendast maist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Täna algas Tallinna Sadama aktsiate esmane avalik pakkumine. Märkimisperiood kestab kuuenda juunini ja investorid saavad märkimisavaldused esitada pakkumisvahemiku kõrgeima hinnatasemega üks koma kaheksa eurot aktsia kohta. S27: Müügiprotsessi ehk siis järgneva pooleteise nädala lõpuks selgub siis see lõpphind. S1: Eesti kohtuekspertiisi instituudist kohtusse jõudnud terviseekspertiis hindas korruptsioonisüüdistuse ga kohtu all oleva Edgar Savisaare kohtukõlblikuks. Täna hakkas kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis on mõeldud eelkõige inimeste privaatsuse kaitseks ning isikuandmete kasutamise paremaks kontrollimiseks. S1: Hollandi ja Austraalia peavad Venemaad vastutavaks Malaisia reisilennuki allatulistamise eest Ida-Ukraina kohal pea neli aastat tagasi. Põhja-Korea teatas, et on endiselt avatud kõnelusteks USAga. USA president Donald Trump ütles, et kohtumine Põhja-Korea juhiga võiks isegi kaheteistkümnendal juunil toimuda. Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatakse täna õhtul Eesti ekspositsioon nõrk monument. S12: Näitusel pakutakse välja linnaruumi fragmendid, mis ei vasta küll traditsioonilisele arusaamale monumendist, aga kannavad ometi poliitilist tähendust. S1: Eesti võrkpallikoondise kapten Gert Toobal sõlmis lepingu Poola kõrgliigaklubiga lubini uprum. Öösel on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub idakaare tuul pärast keskööd valdavalt lõunakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa kraadi, saarte rannikul kohati kuni kolmteist kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ja kuiv ilm. Õhutemperatuur on kakskümmend üks kuni kakskümmend kuus kraadi, rannikul kohati seitseteist kraadi. Metsades on suur tuleoht. S120: Täna algas Tallinna sadama aktsiate esmane avalik pakkumine. Märkimisperiood kestab kuuenda juunini ja investorid saavad märkimisavaldused esitada pakkumisvahemiku kõrgema hinnatasemega üks koma kaheksa eurot aktsia kohta. Pakkumise lõplik hind tehakse eeldatavasti teatavaks seitsmendal juunil. Tallinna börsil algab kauplemine Tallinna Sadama aktsiatega. Tõenäoliselt kolmeteistkümnendal juunil jätkab Margitta otsmaa. S101: Tallinna sadam müüb kolmkümmend kaks koma üheksakümmend seitse protsenti aktsiatest ehk kaheksakümmend kuus miljonit seitsesada neli tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa aktsiat hinnaga üks koma neli kuni üks koma kaheksa eurot aktsia kohta. See vahemik sündis koostöös nõustajate ja Jae pakkumisi korraldavate pankadega. Lõplik hind kujuneb turul, ütleb sadama finantsjuht Marko Raid. S27: Jae investoritele on oluline sõnum see, et nemad saavad märkida kallima hinna pealt või peavad olema valmis märkima kallima hinna pealt ehk siis üks koma kaheksa eurot ja müügiprotsessi ehk siis järgneva pooleteise nädala lõpuks selgub siis see lõpphind, mis eeldatavasti jääb sinna kahe numbri vahele. Kõik investorid, kes lõpuks aktsiaid saavad, saavad neid ühe hinnaga. S101: Dividendi tulu on Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul praegu raske ennustada. S30: Kui te vaatate seda aktsia hinda, selle pealt on võimalik, seal on ju väga selged valemid, vahel tootlikkus välja arvutada ja kui me oleme ennast positsioneerinud, dividendi aktsiaselts, öelda, et me oma arust vastame praegu investorite ootustele päris hästi numbrit ei julge välja öelda. Ma ei julge seda öelda, sellepärast et jah, seda ikka kujundab lõpuks ju turg, et see ongi küllaltki kõrge kasumimarginaaliga ettevõte ajalooliselt juba me tahame hoida neid marginaale, sest kui me hoiame neid marginaale, on meil rahavoogusid, millest omakorda maksta dividende. S101: Märkimisperiood kestab tänasest kuni kuuenda juuni kella kaheni päeval. Kiirematel eelist ei ole. Tallinna sadama jaoks on aktsiate börsile viimine aga eelkõige võimalus hankida suuremat rahvusvahelist tuntust. Valdo Kalm ütleb, et kuna tegemist on dividendi aktsiaga, on vaja ärikasvu kõigis neljas valdkonnas reisijad, laevad, kaubad ja kinnisvara. S30: Mõnes mõttes meil täna reisijate äri on juba kasvuäri ja ta täna kasvab. Meil on head trendid nii liinireisidel Stockholmi, Helsingi, Peterburi vahel kruiisiäri ka globaalselt maailmas näitab väga head kasvu. Tallinna vanasadam on väga hea sadam, siin on tehniliselt väga head võimalused, me võtame kõige suuremad kruiisilaevad, mis Taani laeva väinadest läbi tulevad. Võtame oma sadamas vastu kaubaäris, aastaid on meie kaubamaht siin kukkunud, aga just nüüd viimased kvartali on stabiliseerimise märgid, nii et kuskil kahekümne miljoni tonni ümber me oleme selge turu liider Eestis ja soovime ka leida uusi kaupu ja olemegi leidnud, sest meie mõlemad kaubasadamad Paldiski ja Muuga on multifunktsionaalsed. S101: Tegemist on nii avaliku kui ka rahvusvahelise institutsionaalse pakkumisega, aga osta saavad ka Eesti kutselised investorid. Igale ostjale on tagatud vähemalt tuhat aktsiat, ütleb kalm. S30: Sealt tuleb niisugune treppmudel lihtsalt järgmises trepis, võib olla ei saa siis nagu sadat protsenti kätte, et see oleneb ju kogu nõudlusest ja see jaotus selle jaotuse me teeme alles kuuendal juunil, kui on märkimis aeg lõppenud. S101: Swedbank Marketsi valdkonna juhi Andres Suimetsa sõnul on kohtutud juba mitmete institutsionaalsete investoritega ka Euroopas ja tundub, et huvi on. Kuigi Eesti investeerimiskeskkonnana pole eriti atraktiivne S48: Keegi pole öelnud, et Tallinna sadam ilmtingimata ei sobi, et pigem on see taandunud ikka sellele, et mis see hind tuleb siin nüüd investorid pead vaatama, kas hinnavahemik vastab nende ootustele ja mis hinna pealt täpselt nemad siis huvitatud on. Ja, ja see huvi taandub pigem sellele, et kas meil on piisavalt suuri ettevõtteid, kas meil on piisavalt likviidseid, aktsiaid, turul, millesse investeerida. Fondidel on omad kriteeriumid, tavaliselt, mis see kõige kõige väiksem päevane käive näiteks on, või ettevõtte turu suurus. Kas võib juhtuda, et tuleb ka mitmekordne ülemärkimine? Võib juhtuda? S101: Tallinna sadam loodab, et märkimine on piisav selleks korraldatakse huvilistele ka lahtistuste päevad. Nii homme kui ka esimesel ja neljandal juunil. S120: Eesti kohtuekspertiisi instituudist neljapäeval kohtusse jõudnud terviseekspertiis hindas korruptsioonisüüdistusega kohtu all oleva Edgar Savisaare kohtukõlblikuks rahvusringhäälingule. Teadaolevalt jõudis komisjon järeldusele, et teatud mööndustega võimaldab Savisaare tervislik seisund tal kohtumenetluses osaleda. Kuna ekspertiis sisaldab delikaatseid terviseandmeid, siis seda tõenäoliselt suuremas osas ei avalikustata. Samuti ei ole välistatud, et terviseekspertiis tõstatab siiski uued küsimused ekspertiisi seisukohtade tõlgendamise asjus. Neljapäeval saatis kohus saabunud ekspertiisi edasi Savisaare kaitsjatele ja juhtivale riigiprokurörile Steven Krista eestusele. Kohus vaeb Savisaare terviseekspertiisi ja protsessi edasist korraldamist viiendal juunil toimuval istungil. Tänavu veebruaris määras kohus Savisaarele uue terviseekspertiisi, mis pidi selgitama, kas Savisaare tervislik seisund võimaldab tal kohtuistungitel osaleda. Edgar Savisaare tervist hindas kohtuekspertiisi instituudis seitsmeliikmeline komisjon. Savisaare terviseteema tõusis kohtus päevakorda, kuna teda tuli mitu korda istungitelt haiglasse toimetada ja kohtupidamine takerdus tema haigestumise tõttu. Riigiprokuratuur süüdistab savisaart Tallinna eelarveraha kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna. S120: Välisuudised võtab kokku Erle Loonurm. S69: Tippkohtumine USA ja Põhja-Korea liidrite vahel võib siiski toimuda kaheteistkümnendal juunil, nii ütles Ühendriikide president Donald Trump. S69: Me vaatame, mis saab, praegu on kõik veel läbirääkimiste tasemel. Põhja-Korea loodab, et kohtumine saab teoks. Meile meeldiks see samuti, kuid vaatame, mis juhtub, ütles trump. Eile teatas Donald Trump kirjas Põhja-Korea liidrile Kim unile, et tühistab kaheteistkümnendaks juuniks Singapuri kavandatud tippkohtumise Põhja-Korea vaenulikkuse tõttu. S69: Holland ja Austraalia peavad Venemaad vastutavaks Malaisia reisilennuki allatulistamise eest Ida-Ukraina kohal neli aastat tagasi. Sellest teatas täna tehtud avalduses Hollandi valitsus. Hollandi valitsus teatas ühtlasi, et nende järgmine võimalik samm on asja viimine rahvusvahelisse kohtusse. Hollandi uurimisrühm teatas eile avaldatud vahearuandes, et Malaisia reisilennuk tulistati alla vene sõjaväele kuuluva raketisüsteemiga. Uurimisrühma andmetel pärines Venemaal Kurskis asuvast viiekümne kolmandast õhutõrjeraketibrigaadist. Juurdlus jätkub konkreetselt tulistamisega seotud isikute tuvastamiseks. S69: Hollandi välisminister ütles, et Venemaa pole seni rahvusvahelise kriminaaluurimisega mitte mingit koostööd teinud. Tema sõnul nõuab Holland Venemaalt kompensatsiooni maksmist ohvrite lähedastele, sest lennukid tabanud raketi ja vene sõjaväe vahel on otsene seos. Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaisia Airlinesi lennuk tulistati alla Ida-Ukraina kohal. Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta seitsmeteistkümnendal juulil hukkusid kõik kakssada üheksakümmend kaheksa pardal olnud inimest, neist sada üheksakümmend kuus olid Hollandi kodanikud. Kahele endisele prantsuse luurajale, kellest üks töötas väidetavalt Pekingis, esitati süüdistus võõrriigile luureandmete edastamises prantsuse kaitseminister Florens Barlie ei nõustunud täpsustama, missugune riik agendid värbas. Tema sõnul on tegemist tõsiste tegudega, mida saab pidada riigireetmiseks. Prantsuse meedia on juurdluse allikatele viidates öelnud, et arvatav riik on Hiina. Barlii ütles, et agendid olid andmete edastamise ajal suure tõenäosusega veel teenistuses, aga juurdluse ülesanne on välja selgitada, kui kaua nad jõudsid seda teha. Minister ei soovinud öelda, mis tüüpi infot edastati, ega täpsustada, kas agendid tegutsesid koos. Mõne nädala eest teatasid USA võimud, et ühte endist luure keskagentuuri töötajat süüdistatakse Hiina heaks pioneerimises. Ta peeti kinni jaanuaris. S120: Täna hakkas kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Määrus on eelkõige mõeldud inimeste privaatsuse kaitseks ning isikuandmete kasutamise paremaks kontrollimiseks jätkab Margitta otsmaa. S101: Tänasest ei jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus näeb ette, et ilma kinnitust saamata klientidele edaspidi enam infot kirju ja pakkumisi saata ei või. See on toonud kaasa e-kirju erinevatelt ettevõtetelt, kes küsivad kliendi nõusolekut ja paluvad andmeid uuendada. Mõnel juhul pakutakse osalemist loo siis teised ähvardavad soodustustest või kogutud boonuspunktidest ilma jätmisega. Nõusolek on aga selge kinnitus ja vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei peeta. Nii selgitab andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. S105: Kui mul on kliendikaart, siis see ei tugine mitte nõusolekule, vaid lepingule, seal ei peaks tegelikult probleeme olema ja seal on tõepoolest võimalik vaikimisega lepingu tingimusi muuta. Mul on tulnud ka postkasti väga palju nõusolekuküsimisi. Ma olen enamasti vastamata jätnud, sest need ettevõtted, kes on korraga avastanud, et ma olen nende kliendiandmebaasis ja neil ei ole minu kohta head nõusolekut võetud. Et ma üldiselt ei vaja nende spamm i enda postkasti. Aga ütleme niimoodi, et nõusoleku võtmise kohta on lehekülgede pikkused dokumendid väga-väga halb praktika nõusolek peaks olema lihtne, selge, arusaadav, kuna kuidas või mis ma täpsemalt tahan. Aga see peaks nagu ära mahtuma vähem kui poolele leheküljele minu tagasihoidlikku arvamust mööda, kui need teenused ongi suunatud eurooplastele täiesti selgesti Facebooki eestikeelne lehekülg või Google'i eestikeelne, ütleme google.ee on suunatud Eesti tarbijatele, mis tähendab, et sõltumata sellest, kus see teenusepakkuja asub Euroopas, Aasias ja Ameerikas, kehtib talle Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus. Juhul kui tegemist on kolmanda riigi, olgu ta Hiina, Argentiina või Honduras teenuse pakkujaga eestlane läheb ise siit tema veebilehele, temaga suhtleb ja ostab näiteks e-poest, mis on näiteks Hondurases, siis Euroopa õigus ei kehti, sest suures ettevõte ei ole otse suunatud eurooplastele. S101: Ettevõtted võivad kliendi andmeid hoida, kasutada ja jagada, kui selle kohta on leping või klient nõusoleku andnud või kui on tekkinud juriidiline kohustus, ütleb Peep. S105: Ehk siis ettevõte peab makse maksma, peab raamatupidamist tegema, selleks ta peab teatud aja jooksul neid maksustamise ja raamatupidamise jaoks salvestama. Kui tuled selle ettevõttele võlga siis ettevõttel on teie vastu nõue, selle käitlemine on ka temal õiguslik alus. Aga kui alust ei oleks põhimõtteliselt ettevõttes, ei peaks teie kohta andmeid olema. S120: Prantsuse kontserni Vansi tütarfirma euroviia on sõlminud lepingu, et osta Eestis taristu ehitusega tegelev Trv kaks grupp oma seitsmekümne viie protsendilise osaluse Trev, kas müüb investeerimisettevõte Baldkap. Tehingu peab jõustumiseks heaks kiitma konkurentsiamet. TV kahe grupi peamised tegevusalad on teede, sildade ja raudteede ehitus, teehoole, keskkonnaehitus, maavarade kaevandamine ja liikluskorraldus. Läinud aastal oli ettevõtte käive üle seitsmekümne miljoni euro. Ettevõttes töötab kolmsada kuuskümmend inimest. TRV kahe grupi juhatuse esimehena jätkab Sven Pertens. S120: Päästeala töötajate ametiühingu arvates tuleks päästjatele kindlustada Eesti keskmine palk. Riikliku mitmeaastase palgakokkuleppega jätkab Jüri Nikolajev. S126: Päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liikme Toomas Suigusaare sõnul lubas siseminister Andres Anvelt päästjatele tulevaks aastaks vähemalt tuhandeeurost brutopalka ja selle saavutamiseks kahekümne protsendilist palgatõusu. Ametiühing on hakanud kahtlema, kas palgatõus lubatud mahus ka teoks saab. Toomas Suigusaar. S128: Kui oli teada, et kaks tuhat seitseteist oli päästja palk oli kaheksasada kaheksa, et kui sinna kakskümmend protsenti juurde panna, et siis tuhanded täis ei tule kuidagi või siis teine matemaatilise tehe, et kui härra siseminister läks riigieelarve strateegiale sõnumiga, et päästja palk tõuseks tuhande euroni ja ta küsib juurde selleks üheksa koma neli miljonit aga saadi seitse koma seitse miljonit, et kuidas ta siis tuhandeni satustab? S126: Siseministri sõnul on tavaline, et eelarve läbirääkimiste käigus saavad valdkonnad soovitust vähem raha kuid see ei tähenda, et sisejulgeoleku eesliini töötajad lubatud palgatõusust ilma jäävad. Andres Anvelt. S133: Jah, kõigile päästeameti töötajatele sellist palgatõusu ei tule, päästja, nii nagu ka politsei-piirivalve puhul, eesliini töötaja, see on patrull, see on konstaabel. Nende inimeste palgatõus peab olema kas siis lubatu või märkimisväärne sest päästjate puhul oli konkreetselt juttu sellest, et tõuseb tuhande euroni ja nii ta ka on. S126: Kui siseminister nimetab kahekümne protsendilist palgatõusu ajalooliseks, siis päästeala töötajate ametiühingu peamine siht on saavutada päästjatele Eesti keskmine palgatase jätkab Toomas Suigusaar. S128: Et muidugi, kõige parem oleks valitsuse üleselt või erakondade üleselt otsustada kokku, et päästja palk on Eesti keskmine nagu on otsustatud, et sõjavägi saab kaks protsenti SKP-st ja ei ole nagu mingit vaidlust, et siis langeks see iga-aastased palgavaidlused ära. S126: Eesmärgi saavutamiseks ei välista ametiühing protestiaktsioone ja selleks korraldatakse praegu regiooniti aktsiooni koolitust. Toomas Suigusaar. S128: Kuna meil streik on keelatud, siis meil jäävad ikkagi piketid ja meeleavaldused. No sellepärast just meil need aktsiooni koolitused ka toimusid ja põhimõtteliselt just ongi, et see juurde tuleb raha nii väike, et see Eesti keskmine liigub eest ära ja päästja palk jääb ikkagi sinna tahapoole. S126: Siseminister Andres Anvelt kinnitab, et mitmeaastane palgalepe on läbirääkimiste küsimus kuid üldiselt Eestis sellised lepped kombeks ei ole ja riigi palgaliste töötajate palgatõusud lepitakse kokku iga-aastastel eelarve läbirääkimistel Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. S120: Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatakse täna Eesti ekspositsioon nõrk monument. Vastuoludega mängiv väljapanek juhib tähelepanu monument ümbritsevale, olgu selleks siis tänavakivi või pargipink ja küsib, kas kvaliteetne linnaruum võiks olla nõrk. Veneetsiast jätkab Johannes Tralla. S12: Veneetsia arhitektuuribiennaali kahe peamise näituse koha Gerdini ja arsenali vahel seisab veidi lagunev hoone Santa Maria Ausilia rice kirik, kuhu on sisse seatud Eesti paviljon. Eesti paviljoni kuraatorid Laura Linsi, Roland rema ja Tade otsisid ruumi, kus saaks hierarhiatega mängida Parokse altariga. Kirik sobis selleks suurepäraselt. Laura Linsi. S156: Sisse astudes kirikusse, mis on barokne ja hääbuv ja kus kukub krohvi, aga seal samas mõnusalt värviline, näeb inimene nüüd hoopis installatsioonina täiesti tavalist stseeni linnaruumist, mis on justkui lava, seal on monument ja tänavakivi ja meie küsimus ongi, et kust algab monument ja kust lõpeb monument ja kust algab tänavakivi. Et mis on siis tegelikult nii-öelda see tähendusrikas arhitektuur selles stseenis ja see ongi selline abstraktne element, et tegelikult on see siis monument või on see hoopis monumendi pedestaal? Ega täpselt aru saada ei olegi ja sageli ongi monumentidega nii et mõnikord enam ei teagi, mille, millele need monumendid tegelikult pühendatud on ja siis selle monumendi nurgas, mis on siis esimene kord, kui kui me selle monumendiga hakkame mängima, saab näitusekülastaja astuda sellest läbi tagaruumi ja kui alguses jääb mulje, et kogu näitus varjab altari, siis tegelikult see ei ole tõsi vaid sellest monumendist läbi astudes avanebki uus vaade altarile ja avaneb täiesti teistsugune ruum, mis on puidusem, soojem, ja väga intiimne. Siis hakkab külastaja märkama ka makette, mis on näituseruumi vahele puistatud. Ja need maketid on siis kõik näidetest, mida me oleme oma projektiga käsitlenud, nende hulgas on siis Tallinna maja needsamad hirvepargitrepid. Hiljaaegu tehtud soo tänava ümberehituse projekt. S12: Nõrk monument kutsub mõtisklema selle üle, mis jääb esindusliku monumendi ja igapäevase arhitektuuri või ka lihtsalt taristu vahele. Näitusel pakutakse välja linnaruumi fragmendid, mis ei vasta küll traditsioonilisele arusaamale monumendist, aga kannavad ometi poliitilist tähendust. Kuueteistkümnenda rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuri biennaali peateemaks on tänavu free spase, mida võib eesti keelde tõlkida kui vaba ruum. Biennaal avatakse külastajatele homme. Eesti ekspositsiooni avamine toimub täna õhtul. Johannes Tralla Veneetsia. S120: Tallinna linnateatri ja vana Baskini teater toovad koostöös lavale Paavo Piigi näidendi miljoni vaade jätkab Kärt Kelder. S180: Eesti teatrisari sajandi lugu on jõudnud aastateni kaks tuhat kuni kaks tuhat kümme. Selles ajavahemikus jõudis Eesti võtta kasutusele ID-kaardi, ühineda Euroopa Liidu ja NATOga, elada üle pronksiöö ning ka kinnisvarabuumi tekke ja mullilõhkemise Linnateater ja vana Baskini teater toovad nüüd koostööna lavale Paavo piigi lavastuse miljoni vaade, mille tegevus keerlebki küll ümber kinnisvara, kuid ennekõike räägib see peresuhetest ning küsib, mis tunne on olla vana inimene Eestis. Lähiajaloost lavastuse tegemine oli Paavo Piigi jaoks keeruline kuid ka huvitav, sest ajalooliste algallikate asemel pidi ise valikuid tegema. S186: Sellepärast see tunduski mulle nii põnev, et võtta selline üsna nagu kaasaegne dekaad ja püüda siis ise teha mingi valik nendest sündmustest ja ma sattusin lugema Harju maakohtus mõningaid toimikuid, mis puudutasid selliseid hämaraid kinnisvaratehinguid ja siis sealt hargnes mõte, et kuna need lood olid piisavalt sellised kummalised, et võiks olla siis lugu ühest perest, kes satub ühe sellise majavaidluse keskmesse S180: Loo keskmes on Ants rahuoja, kelle sugulased soovivad tema maja maha müüa ning vanamehe hooldekodusse panna. S191: Praegu on lihtsalt õige hetk müüa, vaata need kinnisvara, mina praegu Erki ja ütle, mis sa mulle enne ütlesid. Kinnisvara on praegu kiiresti arenev vald, just turud lähevad lahti ja välismaalased tulevad, maksavad head raha, korterite kuule, olgu või välis. Mina ei väsi mitte kuhugi. S180: Lavastaja Elmo Nüganen tõdes, et on harjunud pigem klassikuid lavale tooma, mistõttu mõjus koostöö nii Paavo Piigi kui ka vana Baskini teatriga värskendavalt. S133: Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis vist ongi see esimene töö, kus autor osaleb nii aktiivselt tööprotsessis, ma olen liiga kaua nende klassikutega jännanud ja maadelnud nendega ja püüdnud nendega sina sõbraks saada, et peaks võib-olla heitma pilgu ikkagi sellele reaalsuse, mis praegu meile otsa vaatab. Eks ole, nendele inimestele, kes meie kõrval elavad igapäevaselt ja mis puudutab nüüd tööd vana Baskini teatriga siis nii kõik reaktsioonid kui ka vahendid, mida näitlejad kasutavad üldse, ka see näitleja mõte ikkagi ühes teatris mõeldakse veidi ühtemoodi, teises teatri teistmoodi, see on üsna kiiresti võivad välja kujuneda teatud põhimõtted, et hea meel oleks, kui kõikide teatrite nimel saaks seda öelda, et, et need koostööd olid väga inspireerivad. S180: Miljoni vaade esietendub homme õhtul kell seitse toomkooli üheksa. S120: Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. S204: Suvesoojad ilmad püsivad, kuid looduse turgutuseks ja metsades valitsevale suurele tuleohule pole leevendus toovat vihmasadu lähipäevil tulemas. Homset ilma määrab meil Peterburi lähistelt kagusse liikuv kõrgrõhkkond, kuid juba ülehomme tugevneb Skandinaavia kohal uus kõrgrõhuala. Ööl vastu homset on ilm Eestis sajuta ning selge või vähese pilvisusega. Enne keskööd puhub idakaare tuul, mis pöördub hiljem vähehaaval lõunakaarde üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nelja kuni üheksa kraadini, saarte rannikul on paiguti kuni kolmteist kraadi. Homme päeval tuleb päikesepaisteline ilm, tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb kahekümne ühe kuni kahekümne kuue kraadini, kuid rannikul, kus tuul on merelt, on sooja seitsmeteist kraadi ümber. S204: Pühapäeval ja esmaspäeval kuiv ilm püsib ja on suviselt soe. S120: Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. S216: Eesti võrkpallikoondise kapten Kert Toobal sõlmis lepingu Poola kõrgliiga klubiga Lubini kuprum. Viimased kolm hooaega Prantsusmaal eni meeskonnas mänginud kolmekümne kaheksa aastane Toobal liitub eestlaste jaoks väga tuttava klubiga. Lõppenud hooajal kuulusid Lubini ridadesse Robert Täht ja Keit Pupart, meeskonda on juhendanud ka Eesti koondise peatreener George Gretsu. Gert. S219: Valik on iseenesest lihtne, et kui Poola liigast jutt käib, et siis tavaliselt väga pikalt ei mõelda, esimest korda me hakkasime märtsi alguses juba rääkima, et selles mõttes me saime suht kiiresti kokku, et et ega ma väga pikalt seal ei ei kaalunud ega ei mõelnud, et tundus, tundus minu jaoks põnev ja haarasin sellest võimalusest suht kiiresti. Eks ta eestlaste klubi oli ennem ja eks ma siis üritan, üritan seda hoida eestlaste klubi na ka edaspidi, et eks kuprum on olnud siin eelnevad aastad järsku mingi viies, kuues see aasta oli seitsmes või kaheksas, et ta üritaks siis taset hoida. S216: Homme ja ülehomme Austrias Kötsises toimuval mainekal mitmevõistlusel osaleb sel korral kolm Eesti sportlast. Seitsmevõistluses teeb kaasa Gritša, Deiko ja kümnevõistluses Maikel Uibo ning Karel tilga. Aprilli alguses USA-s isikliku rekordi kaheksa tuhande neljasaja seitsme punktini viinud Uibo läheb võistlusele vastu maailmahooaja edetabelijuhina, Maikel Uibo. S228: Platsile kõik kõik mehed on ikkagi nagu võrdsed, et hakkame nullist pihta ja eelnevaid punkte meil nagu ees ei ole, et ma arvan, et kõik on võrdsed ja, ja tuleb oma asja teha üksikaladelt, eks, eks siit ja sealt ma arvan, kus iganes siis nagu rekordiparandus tuleb, on, on ta alati positiivne ja kokkuvõttes tahaks siis olla nagu stabiilne terves selles kümnevõistluses, et kuskil ei ole ärakukkumisi kuskil selliseid apsakaid sisse ei tule, et stabiilne kümnevõistlus see oleks nagu see, see, mille poole siis püüelda, piiranguid ei sea, ütleme niimoodi, et loodetavasti tuleb, tuleb üks ilus ja, ja, ja parim kümnevõistlus, mis mul siis seni olnud on. S216: Eestimaa velotuuri avaetapi, kahesaja kilomeetri pikkuse sõidu Tallinnast Tartusse võitis grupifinišis Valgevenelane Jevgeni Karolok, Eesti parimana lõpetas Aksel Nõmmela neljandana. Tänu edule vahefinišites tõusis tuuri üldliidriks etapi teisena lõpetanud Poola rattur Šegor Stepniak. Velotur lõpeb homme Tartu linna tänavatel sõidetava etapiga. S120: Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20854

S108: Õhtust kell on saanud kuus Te, kuulete rahvusringhäälingu päevakaja, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Kunagine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas ütleb, et riigireformiga seonduv on muutunud liiga laialivalguvaks. S38: Kõik need asjad kuidagi seisavad ja ja sellist käegakatsutavat tulemust siiamaani pole. S108: Reformierakonna juht Kaja Kallas kritiseerib valitsuse käitumist tselluloositehase asjus, kuid peab tehast vajalikuks. S54: See, et puitu peaks rohkem väärindama siinsamas ma arvan, et see on väga õige ja, ja me peaksime leidma kõikvõimalikke võimalusi, kuidas teha nii, et meil on siin suurema lisandväärtusega tooted ja suurema lisandväärtusega teenused. S10: Riigikohtu esimehe sõnul viiks EKRE ettepanek kohtunike politiseerimiseni. S111: Kui kohtunikul oleks mingisugune ametitähtaeg, siis on siia alati peidetud teatud risk, et ta oma otsuseid tehes hakkab paratamatult arvestama sellega, kuidas see võib edasist mõjutada. Oma teenistuskäiku. S10: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohaldub ainult töölepingulisele suhtele, leiab Eesti kutsehaigete liit. Vene presidendivalimistest osavõtjate arv on kunstlikult mitmekordselt tõstetud, väidavad Vene ühiskondlikud aktivistid videosalvestustest kogutud andmetele toetudes. Naiste tennise Eesti esireket Anet Kontaveit vahetab treenerit. Kui seni juhendas teda hollandlane Klen Sab, siis tema uus treener on inglane Nigel Seers. Ilm on vahelduva pilvisusega ja hoovihmadega. Sooja on öösel kuus kuni kaksteist, homme päeval kuni kuusteist kraadi. S108: Riigireformi ettepanekutega välja tulnud ettevõtjad ja valitsus jätkavad kohtumistega, et olla kursis, kuidas edeneb töö uute ettepanekutega. Samal ajal jätkub näiteks riigiasutuste töökohtade väljaviimise kava ja riigimajade rajamine. Kunagine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas ütleb, et riigireformiga seonduv on muutunud liiga laialivalguvaks. S21: Riigihalduse ministri Janek Mägi sõnul on ettevõtjate algatus riigi uuendamiseks tervitatav ja edasiste kohtumistel hoitakse üksteist arengutega kursis. Sihtasutuse esindajad eesotsas Jüri Raidlaga osalevad neljateistkümnendal juunil valitsuse kabinetiistungil, et teemat valitsusega koos arutada. Valitsus jätkab aga mägi sõnul käima lükatud programmidega. S24: Üks on töökohtade väljaviimine Tallinnast, et, et Eesti oleks ühtlasemalt kaetud valitsust. S24: Ma ei ütleks niimoodi, ma arvan, et see on praegu natukene alguse asi, ma usun, et me saame siin parema hoo sisse ja siis loomulikult riigimajad, mis on väga oluline küsimus selles suhtes, et kuna maavalitsused on nüüd kaotatud siis. Ma usun, et järgneva nelja aasta jooksul kõik need neliteist riigimaja saavad tehtud. S24: Konkreetsed ideed, nad pakuvad välja kahekümne kuuendaks novembriks. Nii et enne seda on väga raske öelda. Ma arvan, et paljud mõtted, mis õhus on, need kattuvad ka valitsus omadega. S21: Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon tuleb lähiajal välja riigireformi aluspõhimõtetega. Probleemkomisjoni esimees Tanel Talve ütles, et otsuse eelnõu tahetakse sel kevadistungijärgul sisse anda. Homme arutatakse riigireformi küsimusi riiklikult tähtsa küsimusena riigikogus. Talve sõnul prooviti aluspõhimõtetele anda võimalikult lai kandepind. S34: Peaaegu võiksin öelda, kõikvõimalike inimeste ja organisatsioonide mõtetega on arvestatud aga loomulikult me ei lähtu ainult ühe organisatsiooni või ühe mingisuguse ühiskondliku grupi väga konkreetsest ideest, vaid ikkagi püüame lähtuda kõikide ka erakondlike, siis ütleme, selliste põhimõtete ja ideedega. S21: Reformierakondlasest endine riigihalduse minister ja probleemkomisjoni aseesimees Arto Aas ütleb, et aruteludega võiks mõneks ajaks piiri pidada ning teha midagi konkreetset. S38: Kogu see protsess on üsna laialivalguv ja veniv et tegelikult oleks selles riigi valitsemise reformide keskkonnas vaja just konkreetsust juurde reaalseid tegusid. Sest et niisama õhku võngutatud on minu hinnangul küll ja küll juba eelmine valitsus valmistas ette päris palju analüüse ja, ja selliseid raamdokumente, mille põhjalt saaks tegelikult reaalseid reforme ellu viia, aga aga kõik need asjad kuidagi seisavad ja ja sellist käegakatsutavat tulemust siiamaani pole. S0: Küsitles Reene Leas. S108: Tselluloositehast kavandavad Est-Fori juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava tahavad nüüd ehitada tehast Tabivere lähistele. See oleks Tartu linnasüdamest kahekümne ühe kilomeetri kaugusel. Tartu vallavolikogu asemees esimees Vahur Poolak ütles, et Tartu vallavolikogu võttis oma seisukoha juba märtsi lõpus, kui sooviti eriplaneeringu lõpetamist. Ühtegi uut seisukohta pole vallavolikogus arutusel olnud ja tehase suhtes ollakse pigem vastumeelselt meelestatud. Tartu vallavanem Jarno Laur ütles samuti, et Tartu valla seisukoht muutunud pole. Tema sõnul on endiselt oluline Emajõe vesikonnaga seonduv. Laur seletas, et kui soovime Emajõe vee keskkonda paremaks muuta, siis mingit tehast selle äärde ehitada ei saa. IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder oli rahul, et suurt tselluloositehast ehitada kavandavad ette ettevõtjad täpsustasid asukohta. Sellest hoolimata ei saa tema hinnangul eriplaneeringuga praegusel kujul jätkata. Tselluloositehase kavandamise teemat kommenteerinud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles intervjuus Aleksander Krjukovile, et tehast on Eestile vaja ja valitsusel tuleb teha selge otsus. S54: Õigusriigis tuleb käituda seaduse järgi, see on väga oluline majanduskeskkonnale, et kui on mingid reeglid kokku lepitud, siis siis poolel teel neid reegleid kuidagi ju muutub, ta ei saa. Igal juhul igas mõttes võib rääkida sellest, et kas seda planeeringut oleks üldse tohtinud algatada sellisel kujul ja nii edasi, aga aga mulle tundub, et, et valitsus on siin nagu tegelikult. S59: Teie enda erakonnakaaslane Urmas Klaas on väga tugevalt kaitsnud siis kohalike elanike huve. See justkui läheb praegu teie seisukohaga pisut lahku, see tema arvamus. S54: No kuidas ta läheb lahku selles suhtes, et see, et Urmas Klaas on kaitstud kohalike huve, minu meelest see on ühe linnapea absoluutne kohus seda teha. S59: Aga nemad ju linnavalitsuses taotlevad seda eriplaneeringu peatamist, samamoodi. S54: See, et nemad taotlevad seda peatamist, kui selline peatamise alus on olemas, siis saab seda teha, aga valitsus ei saa teha midagi, mida, mida seadus ju ette ei näe. S59: Kas kõige otstarbekam olekski siis jätkata neid läbirääkimisi ja arutelusid sellisel viisil, et pakutaksegi välja uusi asukohti? S54: No esiteks, kui nüüd on pakutud välja uus asukoht, et seda tuleks siis nüüd nüüd nagu uurida, et ma arvan, et mis selle kogu selle asja probleem on kindlasti see, et inimesi ei ole piisavalt kaasatud ka kohalikku kogukonda, et mis need võimalikud probleemid on ja kuidas siis sellest nagu välja tulla, et, et see, et puitu peaks rohkem väärindama siinsamas ma arvan, et see on väga õige ja, ja me peaksime leidma kõikvõimalikke võimalusi, kuidas teha nii, et meil on siin suurema lisandväärtusega tooted ja suurema lisandväärtusega teenused. S108: Vene kohus mõistis Ukraina ajakirjaniku Roman Sušenko kaheteistkümneks aastaks vangi süüdistatuna spionaažis Ukraina kasuks. Vene eriteenistused arreteerisid mehe kaks aastat tagasi oktoobris ja nimetasid teda siis Ukraina luure vanemohvitseriks. Kiiev eitab igasuguseid seoseid ajakirjaniku ja Ukraina luure vahel. Vene president Vladimir Putin allkirjastas vastu sanktsioonide seaduse. Selle kohaselt saab president keelata või peatada rahvusvahelise koostöö nii-öelda vaenulike välisriikidega samuti ka organisatsioonidega, mis on otse või kaudselt vaenulike välisriikide jurisdiktsiooni all. S108: Osalejate arvu Venemaa presidendivalimistel on kunstlikult mitmekordselt tõstetud, selgub vene ühiskondlike aktivistide tehtud vaatlustest. Vaatlejad kogusid oma andmed videokaamerate salvestustelt, mis olid seatud kaheksasse tuhandesse valimispunkti. Vabatahtlikud võrdlesid videosalvestustel nähtavate hääletajate arvu keskvalimiskomisjoni ametlike hääletajate andmetega. Selgus, et enamikus valimispunktides oli valijate arv kaks kuni viis korda madalam, kui ametlikult teatati, kirjutab Nova ja Kazeta. Ametlikest andmetest erinesid vaatlustulemused kolmekümne tuhande häälega. Kaheksateistkümnendal märtsil peetud presidendivalimistel kuulutati võitjaks Vladimir Putin ja keskvalimiskomisjoni teatel osales valimistel kuuskümmend seitse protsenti valijaskonnast. S108: Hiina hoiatas Ameerika Ühendriike, et väljub kolmest kaubandus ja ärileppest, kui Washington jääb president Donald Trumpi plaani juurde ning seab ärisuhetes Hiinaga sisse täiendavad piirangud. Hiina võimud tegid selle avalduse pärast tulutult lõppenud kohtumist USA kaubandusministri Vilbor Rossi ja Hiina asepeaministri Liuhee vahel. S108: Täna on lipupäev, Eesti lipp sai saja kolmekümne nelja aastaseks, lipud lehvisid üle Eesti, sünnipäev algas pidu liku lipu heiskamisega Pika Hermanni torni kõneles riigikogu esimees Eiki Nestor. S101: Eriline rõõm on heisata sinimustvalged värvid täna Eesti vabariigi juubeliaastal, kes nüüd teab, kas Eesti üliõpilaste seltsi liikmed üheksateistkümnenda sajandi lõpul oskasid aimata, et nad annavad meile sadadeks aastateks kaasa värvid mis meid on hoidnud ja ühendanud, kaitsnud ja kasvatanud. Aga kindlasti olid nad selles veendunud siis, kui nad vaimast verre mardi tallu Meie lipu hoiule andsid. Sest vabariik pidi ükskord jälle sündima. Tänasel lipu heiskamisel tänavad riigikogu ja Eesti lipu selts piduliku kandelipu kinkimisega. Tallinna reaalkooli. Juba tuhande kaheksasaja kaheksakümne esimesel aastal asutatud kool kasvatas veendunud Eesti vabaduse eest võitlejaid, kellest paljud vabadussõjas oma noore elu kaotasid. Täname sind, reaali poiss. S101: Meie eriline. S104: Tänu kuulub täna ka kindral Johan Laidoneri seltsile. Vabadussõja kangelase elule ja tegevusele pühendunud liikumisele. Lubage loota, et sellega me avaldame austust ka Johan Laidonerile endale. Eesti rahva suurele pojale. S104: Lipp lehvib ja olgem uhked tema üle. Nii nagu oleme uhked Eesti vabariigi üle. S108: Ekre volikogu võttis vastu avalduse justiitsreformi, st, mille järgi tuleks kohtunikud muuta valitavaks ja nende ametiajad tähtajaliseks. Toomas Sildam palus kommentaari riigikohtu esimehelt Priit Pikamäelt. S110: Milline koormus on selles, et kohtunik nimetatakse ametisse kuni pensionieani. S111: Selle peamine voorus on eeskätt see, et kohtunik on sõltumatu. Ta teab, et see, kuidas tema otsuseid teeb, ei sea küsimärgi alla tema edasist karjääri. Ehk teisisõnu, kui kohtunikul oleks mingisugune ametitähtaeg, siis on siia alati peidetud teatud risk, et ta oma otsuseid tehes hakkab paratamatult arvestama sellega, kuidas see võib edasist mõjutada. Oma teenistuskäiku. S110: No EKRE pole tegelikult ju ainus, kes kohtunike umbusaldusamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles erakonna üldkogu kõnes, et vajame riiki, kus poliitilisi valikuid ei langeta kohtusüsteem. S111: Mina veel kord kinnitan, et Eesti kohtusüsteem ei tee mitte mingeid poliitilisi valikuid. Eesti kohtusüsteem toimib ikkagi õiguskorra raamides, ehk tegutseb parlamendi vastu võetud seaduste alusel. Teine kord, kus mõne seaduse vastuvõtmine parlamendis tekitab tavapärasest suuremat diskussiooni, ei saavutata konsensust, toimub terav polariseerumine, aga seadus ikkagi võetakse vastu ja sellisena kehtides on ta ka kohtutele kohustuslik ja siduv. Siis need vaidlused kantakse hiljem edasi konkreetsete kohtuasjade lahendamise peale. Ehk need etteheited, mis on juba algusest peale olnud olemas parlamendis mingi konkreetse regulatsiooni suhtes võimenduvad, kui kohus hakkab seda regulatsiooni tegelikus elus rakendama. Parlament on seaduse vastu võtnud ja kui seadus on jõustunud, siis on ta kohtule siduv ja kohus ei saa hakata tegema siin selektiivseid valikuid, et näiteks kooseluseadus osadele parlamendierakondadele ja meeldi me seda ei rakendada. Sellisel juhul me jõuaksime oportunismi, sellisel juhul me ei räägiks enam mingist õigusriigist. S110: Miks riigikogu otsustas, et kooseluseadus kehtib, kuigi rakendussätteid ei ole parlament vastu võtnud? S111: Aga selle küsimuse peab adresseerima riigikogule. Riigikogu tahe on olnud kindlasti see, et kooseluseadus jõustuks sõltumata sellest, kas rakendusaktid vastu võetakse või mitte. See oli selle seaduse rakendussättesse selgelt sisse programmeeritud. Siduda lahti jõustumine rakendusaktide vastuvõtmisest. S108: Sotsiaalministeeriumile tehtud pöördumises väljendab Eesti kutsehaigete liit muret, et töötervishoiu ja tööohutuse seadust ei kohaldata töövõtu, käsundus ja muudele võlaõiguslike lepingutele. Jane Saluorg jätkab. S136: Tööinspektsiooni andmetel kasvas kahe tuhande kuueteistkümne aastaga võrreldes eelmisel aastal tööõnnetuste arv kaheksakümne viie juhtumi võrra. Eesti kutsehaigete Liidu tegevjuht Tiina Kink ütleb, et tegemist on kõigest jäämäe tipuga. S138: Kuna tööinspektsioonis registreeritakse ainult need tööõnnetused ja tervisekahjustused nagu kutsehaigused, mis on töölepingu alusel töötavate isikutega juhtunud, need õnnetused, mis on juhtunud teiste lepingute alusel, need ei ole tööinspektsioonis registreeritud aga kui siin võtta statistikat, siis eelmisel aastal oli juba ala juhtunud tööõnnetus i kakskümmend, need on töölepingu alusel töötanud aga need, kellega ei ole vormistatud töölepingut, neid arve me ei tea. S136: Kink sõnab, et suurem probleem kui see, et töövõtulepingutega juhtunud tööõnnetusi ei registreerita, on see, et töövõtu, käsundus ja muudele võlaõiguslikele lepingutele ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Viimasel ajal on aga tööandjad hakanud kingi sõnul eelistama just töölepingutest erinevate lepingute sõlmimist. S138: Kusjuures samamoodi nendel inimestel puudub ka igasugune õigus kahju hüvitistele nii-öelda kutsehaigushüvitisele kui ka tööõnnetuse puhul tervisekahjuhüvitisele ja kui töölepinguga tehakse selgeks tööohutuseeskirjad nende lepingute puhul seda ei nõuta kummalgi poolt töövõtulepinguga, töövõtja peab iseendale ühesõnaga enda ohutuse eest vastutama, siis paratamatult ikkagi tekib küsimus, aga missuguse seaduse alusel ma siis endale need tööohutusnõuded ühesõnaga selgeks teen või loon, mida peaksid need inimesed, kes lähevad töövõtulepinguga, mida nad peaksid siis tegema? S136: Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis ütleb, et tõepoolest kehtib tööohutuse ja tööterviseseadus praegu ainult töölepingu alusel töötavatele töötajatele. S151: Teiste muude lepingute alusel töötavad isikud, kuna nad on iseseisvad, kuna nad saavad ise valida omale tööaja, töökoha ja selle töökeskkonna kujundada, siis nad peaksid ise seisma selle eest, et see töökeskkond nende tervisele kuidagi ohtlikult ei mõjuks. Et loomulikult neil on võimalik. Ja ma ütleks isegi soovituslik lähtuda töötervis tohutuse seadusest, see annab tegelikult väga head suunised sellele, kuidas oma töökeskkond kujundada. Et noh, seaduses niiöelda kirjas ei ole, et millest nad lähtuma peaksid, et nad saavad olla loomingulised. S0: Jane Saluorg Tartu. S108: Jahedamaks muutuvast ilmast räägib nüüd taimi paljak. S158: Karjalast on Venemaa põhjaaladele teel madalrõhkkond ja selle servas tuleb eelolev öö vähese ja vahelduva pilvisusega. Kohati võib hoovihma sadada. Puhub loode ja põhjatuul seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist, rannikul kuni kakskümmend meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuuest kraadist sisemaal kaheteistkümneni rannikul. Päeval jätkub loodevoolus külma ja niiske õhusissetung, mitmel pool on vihmahooge. Virumaal võib sekka ka lumekruupe tulla. Puhub loode ja põhjatuul seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist kuni kakskümmend meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Õhusooja on üksteist kuni kuusteist kraadi. Esialgu vihmahood ei taga piisavalt niisutust ja metsades on tuleoht ikka väga suur. S108: Päeva spordisõnumid võtab nüüd kokku Johannes Vedru, palun. S167: Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit vahetab treenerit, Kontaveit on lõpetanud koostöö teda veidi rohkem kui kaks aastat juhendanud hollandlase Klen Sharpiga. Eestlanna uueks juhendajaks saab kogenud inglane Nigel sees. Kontaveidi hinnangul on praegusest seisust edasi liikumiseks vaja värskeid ideid ja uusi kogemusi, et oma mängu veelgi parandada. Seetõttu on eestlane otsustanud koostöö saapiga lõpetada. Oma uue juhendaja, kuuekümne ühe aastase Sirsiga alustab Kontaveit koostööd juba sel nädalal. Kunagine profitennisist Seers on treenerina juhendanud mitut maailma edetabeli esikümnesse kuulunud naist, teiste hulgas ka endist maailma esireketit Ana Ivanovici. Samas polnud seers Ivanovici juhendajaks perioodil, kui viimane maailma esireketi staatust omas. Paljude maailma tipptennisistide jaoks jätkuvad Pariisis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused. Nii naiste kui meeste üksikmänguturniiril on selgumas viimased veerandfinalistid. Kõige suurema huviga oodati tänasel päeval endiste maailma esireketite ja kahepeale üksik mängus kakskümmend kaheksa suure slami tiitlit võitnud Serina Williamsi ning Maria Šarapova mõõduvõttu. Paraku jäi aga tenniseväljakul parem selgitamata, sest kolmekümne kuue aastane Williams vigastusele viidates tänasest mängust loobus. Williams ütles pressikonverentsil, et teda segab lihasevigastus, mis ei luba mängijal servi lüüa. Nii pääses järgmisse ringi Šarapova. Naiste seas jõudis kaheksa parema hulka ka maailma esireket Simona Halep, kes väga kindla esituse ga alistas kuus-kaks kuus-üks belglana Elisa Mertensi. Väikese üllatuse valmistas VTA edetabeli neljateistkümnes reket Darja Kassatkina, alistades seitse. Kuus, kuus. Kolm Taani esindava Karoliina Wozniaki. Edasi pääses ka Angelik Gerber. Meeste turniiril jätkab kindlaid sooritusi maailma esireket Rafael Nadal. Ta alistas kuus- kolm. Kuus-kaks seitse-kuus sakslase Maximilian Martereri, kes kolmandas ringis lülitas konkurentsist välja Eesti esireketi Jürgen Zoppi. Argentiinlane Diego Schwarzman oli aga viiesetilises lahingus üle Lõuna-Aafrika vabariigi tennisistist Kevin Anderonist. S0: Aitäh selline oligi tänane Päevakaja kena õhtut.

päevakaja/paevakaja-nr-20868

S1: Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, kaheksateistkümnenda juuni olulisemad päevasündmused, mina olen Uku toom. Möödunud aastal palus Euroopa Liidus varjupaika ligi seitsesada kolmkümmend tuhat inimest. Eelseisev ülemkogu Euroopa Liidu migratsioonipoliitikasse ilmselt suuri muutusi ei too. Eesti pooldab endiselt ennekõike migratsiooni põhjuste ga tegelemist. Jättes väikeseks remondiks võetud eluasemelaenu intressid tulumaksutagastusest välja, on maksu ja tolliamet aastaid seadust rikkunud, leiab õiguskantsler. S106: Maksu tolliamet kinnitatud ehitusprojekti, aga seadus sellist terminit ka isegi ei kasuta, et kinnitatud, täitus projekt. S1: Iisraeli endi Konansegevit süüdistatakse spionaažis Iraani kasuks. Iisraeli julgeolekuteenistus teatas, et segav andis Iraanile teavet, mis puudutas Iisraeli energeetikasektori ja julgeolekurajatisi. Eestlaste ja soomlaste alkoturism. Läti on jaanieelsel ajal kordades suurenenud. S136: Kindlasti poole võrra eelmise aastaga võrreldes kordades kõige rohkem õlut ja longeroid ja juba vein ja viski ja rumm. S1: Prokuratuur esitas Toomas Lepale süüdistuse Tallinna TV raha omastamises vehklemise Euroopa meistrivõistlustel. Serbias jõudsid kolm Eesti naist poolfinaali ja ilm on meil vahelduva pilvisusega, oodata on vihma. Sooja on öösel kümme kuni viisteist, päeval homme neliteist kuni kakskümmend kolm kraadi. S1: Möödunud aastal palus Euroopa Liidus varjupaika ligi seitsesada kolmkümmend tuhat inimest. Kõige suurem tung on Saksamaale, kus registreeriti asüülitaotlusi pea sama palju kui kahes populaarsuse järgmises riigis Prantsusmaal ja Itaalias kokku. Johannes Tralla lugu. S15: Möödunud aastal esitas Saksamaal varjupaigataotluse kakssada kakskümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend inimest, kuigi seda on seitsekümmend protsenti vähem kui kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal, mil varjupaika küsis pea seitsesada viiskümmend tuhat inimest võtab Saksamaa siiski vastu pea kolmandiku kogu Euroopa põgenike voost. Teisel ja kolmandal kohal on Itaalia ja Prantsusmaa, kus esitati vastavalt sada kakskümmend kaheksa tuhat ja sada tuhat varjupaigataotlust. Eestis esitas möödunud aastal varjupaigataotluse sada üheksakümmend inimest. Pea pooled asüülitaotlejad olid süürlased. Ainus Euroopa riik, kuhu laekus veel vähem. Varjupaigataotlusi, on Slovakkia, kus palus varjupaika sada kuuskümmend inimest. Valitsus vahetus Itaalias ja Baieri liidumaal. Lähenevad valimised on rändeküsimused tõstnud taas Euroopa teravamate poliitiliste teemade hulka, isegi kui statistika näitab langust endi. Angela Merkeli koalitsioonipartneri kristlik Sotsiaalse liidu esimees orst seoffer, kes istub Berliinis siseministri toolil, nõuab, et Saksamaa piiraks otsustavalt sisserännet. Angela Merkel, kes püüab säilitada vaba liikumist Schengeni viisaruumis, loodab kindlustada migratsioonikokkuleppe Brüsselis. Järgmisel nädalal kohtuvad siin Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead ja muuhulgas oodatakse kokkulepet Euroopa varjupaigasüsteemi reformi, mida on erimeelsuste tõttu edasi lükatud alates rändekriisi puhkemisest. Johannes Tralla, Brüssel. S1: Niisiis on migratsiooniteemad Euroopas taas aktuaalsed ja Reene Leas uuris eelseisva ülemkogu eel, missugused võiks olla Eesti seisukohad Euroopa Liidu pagulaspoliitikas. S126: Euroopa varjupaiga tugiamet tuleb täna välja eelmise aasta migratsioonistatistikaga. Selliseid arve nagu migratsioonilaine harjal kahe tuhande viieteistkümnendal aastal, sealt tõenäoliselt ei leia. Kuid selge on, et surve Euroopa piiridele püsib. Eesti kaldub pooldama lähenemist, kus prioriteet on migratsiooni põhjustega tegelemine. Sellist lähenemist toetab ka Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Lisaks sellele aitaks kaasa tõhusam taustakontroll ja konfliktikollete lähedal asuvate riikide survestamine. S38: Otsene transiitriik täna on Liibüa ja noh, Liibüaga ka õrnalt on see koostöö Euroopa liidul alanud. Aga seda peaks ikkagi tõsiselt suurendama selleks, et, et vältida selle põgenike liikumisteekonna nii-öelda sügavat sissetallamist ja samuti ikkagi survestada neid riike konfliktipiirkondade lähedal, et, et ka nendel on ikkagi vastutus. See puudutab näiteks Süüria konflikti puhul ka Pärsia lahe riike, kes tegelikult on ikkagi teinud väga vähe. S126: Euroopa parlamendi saadiku Indrek Tarand hinnangul peaksid Euroopa riigid ühiselt algatama Genfi põgenike konventsiooni muutmise. S44: See on tehtud teise maailmasõja šoki tagajärjel ja kohaldub ainult Euroopale, võtmata arvesse ülemaailmseid, migratsioonisurveid ja teine on siiski see, et migratsioonisurve vähendamise põhivõti peitub kliimamuutuse tagasipööramises. Sest muidu Aafrika kontinent muutub elamiskõlbmatuks ja inimene veepuuduses liigub. Ja seal ei aita ükski piirivalve. S126: Järjest enam räägitakse ka niinimetatud vahelaagrite rajamisest väljaspool Euroopa liitu. Janek Mägi siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonnast ütles, et vahelaagrit varianti alles uuritakse ja selliste laagrite rajamiseks peavad olema täidetud mitu tingimust. S38: Mingi riik peab tahtma seda laagrit endale, on ju, me ei saa ju teha võõra riigi territooriumi lihtsalt. Teisalt veel see, et, et see tuleb kõik kinni maksta, mis iseenesest on, kõik on teostatav, on ju, aga mina ütlen, nagu Eesti seisukoht on olnud algusest peale ju tegeleda algpõhjustega, kui piirid ei pea, on ju algpõhjustega ei tegeleta, kõik ülejäänud tegevus juba siin liikmesriigis ees, teeme, on juba tagajärg tegelemine, mis nagu ei tee kuidagi olukorda paremaks. S126: Vahelaagrite rajamist väljaspool Euroopa Liidu piire ei pea kestlikuks lahenduseks ka Indrek Tarand. S44: Kui te vaatate ÜRO rahvastiku demograafilist prognoosi, siis Aafrika elanikkond kasvab kahe tuhande kümnendaks aastaks väga mitmekordseks ja kui kliimamuutuse ja keskkonnaolude ja majandusliku viletsuse vahelist seost näha siis on arusaadav, et see ei ole jätkusuutlikkuse. Nii suuri migratsioonilaagreid ei saa teha. S1: Janek Salme jätkab välisuudistega. S120: Iisraeli endist energeetikaministrit Konen Segevit süüdistatakse spionaažis Iraani kasuks. Iisraeli julgeolekuteenistus teatas, et viimastel aastatel Nigeerias elanud Segevi värbas Iraani luure ja ta tegutses agendina. Uurimise andmetel võttis Segev kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal ühendust Iraani saatkonnaga Nigeerias ning ta käis seejärel ka kaks korda Iraanis. Shinbeti teatel andis segevIraanile teavet, mis puudutas Iisraeli energeetikasektorit ja julgeolekurajatisi ning samuti jagas ta teavet Iisraeli poliitikas ja julgeolekuasutustes tegutsevate inimeste kohta. Segev oli Iisraeli energeetikaminister tuhande üheksasaja üheksakümne viiendast tuhande üheksasaja üheksakümne kuuenda aastani. Segev peeti kinni mais, kui ta külastas Ekvatorial Guinead ning ta anti Iisraeli välja. S120: USA president Donald Trump kirjutas Twitteris, et Saksamaal pöörduvad inimesed oma juhtkonna vastu, samas kui rändeteema kõigutab niigi habrast valitsusliitu. Trump kirjutas, et kuritegevus Saksamaal on tõusnud ning üle kogu Euroopa tehti suur viga, kui lubati sisse miljoneid inimesi, kes on nii tugevalt ja vägivaldselt sealset kultuuri muutnud. Trump avaldas oma arvamuse veidi pärast seda, kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkel nõustus siseminister vorst Shefofferi üleskutsega leida juuni lõpuks lahendus piirikontrolli tugevdamiseks. S120: Läti korruptsioonitõrjebüroo saatis Läti keskpanga presidendi Ilmars Risviisi kriminaalasja toimikut prokuratuuri ning palus seal alustada Reisivici ja ärimehe Maris Martinsonsi suhtes kriminaalmenetlust. Resevic on uurimise all seoses kahtlusega, et ta nõudis ja võttis vastu rohkem kui sada tuhat eurot altkäemaksu samas kui Martin sonsi kahtlustatakse tema aitamises altkäemaksu nõudmisel. Reseviil on keelatud oma ametikohustusi täita, kohtuda teatud inimestega ja Lätist lahkuda. Remsebic on lubanud keskpangajuhi ametist mitte tagasi astuda ning on korduvalt öelnud, et on süütu. S120: Makedoonia valitsus esitas Kreekaga sõlmitud riigi nime muutmise leppe ratifitseerimiseks parlamendile. Leppe järgi saab Makedoonia uueks nimeks Põhja Makedoonia ja seega lahendatakse kakskümmend seitse aastat kestnud nimetüli. Kreeka tahab, et nimemuutus kajastuks ka Makedoonia põhiseaduses, kus see peaks olema sätestatud ühesugusena nii riigis, endas kui ka väljaspool kasutamiseks. Sotsiaaldemokraatide, kes Makedoonia valitsust juhivad, ei ole ka põhiseaduse muutmiseks vajalikku enamust. Ka Makedoonia president on lubanud, et ta ei allkirjasta nimele, et. S1: Eluasemelaenuintressid peab tulumaksust maha arvama ka siis, kui laen on võetud väiksemaks remondiks, ütleb õiguskantsler. Kui see tõele vastab, on maksu ja tolliamet aastaid seadust rikkunud. Madis Hindre peatub sel teemal. S102: Maksu ja tolliameti kodulehel seisab teade, mis ütleb, et tavaremondi tegemisel ei ole õigust eluasemelaenu intresse tulust maha arvata. Õiguskantsleri nõuniku Ago Pelisaare sõnul ei vasta see tõele. S106: Isik oli võtnud eluasemelaenu kodu remondiks, et oli tal seal vaja, et vahelagesid vahetada ja ruumijaotust muuta ja uusi põrandaid teha. Need tööd tegi ise kõik ja koostab selleks ka töövajadusi arvestada ehitusprojekti. Paraku maksu tolliamet talle maksusoodustust ei võimaldanud. Hakkas nõudma kinnitatud ehitusprojekti, aga seadus sellist terminit ka isegi ei kasuta, et kinnitatud ehitusprojekt. S102: Maksu ja tolliamet ütleb, et projekt, mida nad aktsepteerivad, peab olema üle vaadatud kohalikus omavalitsuses, nii et see on jõudnud ehitisregistrisse ja saanud omavalitsuselt kinnituse asja nõnda nähes muutub maksusoodustust lubavate projektide ring aga oluliselt kitsamaks sest kõike ehk seesama maksuameti kodulehel mainitud tavaremont projekti ei nõua. See tähendab, et nende puhul polegi omavalitsusele midagi kinnitada. Ago Pelisaar aga ütleb, et inimene võib projekti lihtsalt enda jaoks teha, kusjuures taoline projekt ei pea vastama ka muidu üsna täpset le ja keerulistele nõuetele. S106: Isik ikkagi ise võib otsustada teha sellise projekti, mis tema hinnangul ehituse vajadusest tulenevalt on vajalik, see on absoluutselt üldsõnaliselt paika pannud üldnõuded, millele projekt vastab ja kui see vastabki sellele, siis ongi õiguspärane ehitusprojekt, millega seoses on isikul õigus ka seadusest tulenevat maksusoodustust kasutada. S102: Pelisaare sõnul lähtub maksu ja tolliameti enda arvamuse kahe tuhande kolmandal aastal kehtima hakanud tulumaksu seadusest, mis omakorda viitab toonasele ehitusseadusele seal nähaksegi ehitamisena küllalt piiratud hulka tegevusi, mis kõik nõuavad ka väga detailset projekti. Aga kahe tuhande viieteistkümnendal aastal jõustus uus ehitusseadustik, kus ehitamise mõiste on suhteliselt kõike hõlmav, kusjuures tulumaksuseadusesse vahepeal väiksemaid töid välistavad punkti lisatud pole. Niisiis leiabki õiguskantsler, et alates kahe tuhande viieteistkümnendast aastast on maksu ja tolliamet jätnud hulga väljamakseid tegemata ja sellega ka seadust rikkunud. Ja inimesed, kes pole oma eluasemelaenu intresside pealt tulumaksutagastust saanud, võivad seda nüüd tagantjärgi küsima minna. S106: Maksudeklaratsioon on võimalik takkajärgi teatud piirini korrigeerida, selline võimalus tõesti on. S102: Maksu ja tolliamet on siiski veendunud, et nemad käituvad riigikogu tahte järgi ja riigikogu soovis ameti hinnangul ikkagi seda, et maksusoodustus saaks ainult need, kes võtsid laenu suuremate tööde jaoks ehk nende tööde jaoks, kus ka ehitusseadustik projekti nõuab. S1: Täna jõudis meieni Kantar Emori järjekordne erakondade populaarsusreiting. Nagu ikka, erineb see tunduvalt turu-uuringute tabelist, kus on Reformierakond ja Keskerakond, pea võrdsed. Nüüd. Emori järgi toetas juunis Reformierakonda kolmkümmend kaks protsenti valijaist. Keskerakonda kakskümmend kolm, kolmandal kohal on EKRE seitsmeteist protsendiga sotsiaaldemokraadid on neliteist protsenti vabaerakond, Isamaa ja Eestimaa rohelised kõiguvad valimiskünnise piiri lähedal. Isamaad toetab seitse protsenti, rohelisi viis, vabaerakonda kolm protsenti valijatest. Reformierakonna fraktsiooni esimees, mitmekordne minister Jürgen Ligi ütles Toomas Sildamile antud intervjuus, et võimaliku valimisvõidu korral tuleva aasta riigikogu valimistel oleks kõige kergem ühist valitsust moodustada siiski Isamaaga ja sotsiaaldemokraatidega. S118: Peale valimisi ju öeldakse need numbrid ette, kus see mängumaa on, aga ma olen ikka arvanud, et talutavad kompromissid on saanud teha koos IRLi ja ja, ja sotsidega. Aga noh, sotsid kindlasti on kõvasti muutunud nende juhtimisstiil, nende sihuke ühiskonna peale kärkimine ja sekkumine ja korraldamine on meile olnud hästi häiriv. Aga noh, ega siin hulk inimesi ütleks, et Keskerakonna kõige lihtsam teha. S120: Peale saate tubli kuuskümmend häält kokku. S118: Ja aga see ei käi minu sellise instinktiga kokku, sest et see, millele nemad oma populaarsuse rajavad, see ei ole selline läänemeelne ja argumenteeritud. Ja nagu Eesti riigi alusta aladele tallasi, tausta või austapoliitika, millega me tõmbasime ikkagi vahe üheksakümne teisel aastal lõplikult vahel, eks ole, nõukogude liiduga, et nendel on seda vahet ikka väga auklikult ja see mind ikkagi häirib. S1: Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Tallinna televisiooni endisele juhile Toomas Lepale süüdistuse, mille kohaselt omastas lepp ajavahemikul kaks tuhat kolmteist kuni kaks tuhat kuusteist näiliste tehingute abil enam kui kakssada tuhat eurot. Sihtasutuse Tallinna televisiooni rahalepe ise kinnitab, et on süütu ja läheb kohtus hea meelega oma süütust tõestama. Eestlaste ja soomlaste alkoturism Lätti on jaanieelsel ajal kordades suurenenud. Maksu ja tolliamet selles suurt probleemi ei näe ja jätkab pühade-eelsel ajal oma tavapärast kontrolli. Silvia Sool käis vaatamas. S134: Super alko parkla ina, siis on esmaspäeva hommikul kella üheteistkümne paiku peaaegu täis ja kaupluses liikumine osutub keeruliseks. Pühade enne ostlemine on täies hoos, Kert tuli Jaani jooke ostma, Sakust tasub siia tulla. S136: Tasub ikka jah, perega koos mitte ainult siia poodi, vaid saab käia ka Jurmalas ja nii edasi ja siis mööda minnes läbi tulla. S134: Et nüüd jaanipäev tulekul, et mis kraam kõige paremini läheb, eks ikka õlu, Ainasi super alko kauplust opereeriva Aldaris Latvea juhatuse liige Lauri Uibo ütleb, et selliseid käibenumbreid pole ta varem näinud. S136: Kindlasti poole võrra, enne pühi on nüüd veel suurenenud eelmise aastaga võrreldes kordades mida kõige rohkem ostetakse praegu õlut, kõige rohkem õlut ja longeroid ja juba viin ja viski ja rumm. S134: Uibo hinnangul on ostjate hulgas soomlasi isegi pisut rohkem kui eestlasi on neid põhjanaabreid, kes satuvad super alkosse vaid läbisõidul Lätis kuid rohkem on neid, kes regulaarselt alkoholi ostmas käivad. Inimestega rääkides selgub, et ostetakse nii endale kui sõbrale või pereliikmele. Tihti sõidetakse aga Lätti osturetkele koos sõpruskonnaga, siis saab sõidukulud jagada. Vaadates ostetava alkoholi koguseid, võib jääda mulje, et ühte autosse pakitakse suisa ebaseaduslikult suur kogus vägijooki. Maksu ja tolliameti uurimisosakonna Lääne talituse juhtivinspektori Gunnar Kerese sõnutsi jaani nädalavahetuse eel suuremat kontrolli ei kavandata. S149: Jah, need antud piirnormid, mis seal olla, võib ikkagi suurem osa, kes seda ostavad, sealt neid piirnorme täis kunagi tegelikult ei vea, inimesed ikkagi võtavad, võtavad oma tarbeks suurem osa tavatarbijate puhul kindlasti suuremaid rikkumisi ei ole ja, ja see pole ka meie kontrolli eesmärk kindlasti, et neid tavatarbijaid nii-öelda tee peal kiusata ja piinata, et meie eesmärk on ikkagi oma fookus suunata sinna, kes toovad seda müügiks. S134: Soomlaste läbi Eesti veetavaid alkoholi koguseid maksu ja tolliametil õigust kontrollida ei ole. Kõige suurem probleem on Kerese sõnutsi aga hoopis Soomes resideeruvate eestlastega, kes veavad sinna alkoholi müügi eesmärgil. Silvia Sool, Ainasi. S1: Ülle Jõemaa räägib nüüd, milliseks kujuneb ilm. S155: Norra merel oleva madalrõhkkonna lõunaservas valitseb tugev lääne-idasuunaline õhuvool ning homme päeval liigub üle Eesti ida poole aktiivne madalrõhulohk. See muudab meil ilma tuuliseks ja toob vast igale poole ka vihma. Ööl vastu homset on ilm Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ja öö esimesel poolel sajab Pärnu-Rakvere joones kagu poolt kohati hoovihma, kuid sajud on suhteliselt nõrgad. Tuul puhub edelast ja läänest viis kuni üksteist, hommikuks tugevneb saartel puhanguti neljateist kuni seitsmeteist meetrini sekundis ning õhutemperatuur on kümme kuni viisteist kraadi. Homme päeval on ilm pilves selgimistega ja vihmahood levivad läänest. Kohati on äikest. Õhtupoolikul lääne poolt alates aga sajud järk-järgult lakkavad ja hilisõhtuks lakkab ka idapoolsetes maakondades sadu. Edela ja läänetuul tugevneb seitse kuni kaksteist, puhanguti seitseteist, saartel ja rannikul kümme kuni neliteist, puhanguti seitseteist kuni kakskümmend üks meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb seitsmeteist kuni kahekümne kahe kraadini. Vaid rannikul on paiguti neliteist kraadi. S1: Ja tänasest sporti täispäevast räägib Ragnar Kaasik. S176: Vehklemise Euroopa meistrivõistlustel Serbias jõudsid lausa kolm Eesti P-naist poolfinaali. Omavahel on vastamisi Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva. Katrina lehis kohtub venelanna Violeta Kolobovaga. Kuna pronksmedaleid jagatakse välja kaks, on eestlannad endale kolm medalit juba kindlustanud. Poolfinaalidega tehti algust kell kaheksateist, finaal on kavas kell üheksateist. S176: Jalgpalli MM-i tänases esimeses mängus võitis Rootsi üks-null Lõuna-Koread. Mängu ainuke värav sündis videokorduste süsteemiga määratud penaltist, mille realiseeris kuuekümne viiendal minutil Andreas Grankwist. F alagrupis on Mehhikol ja Rootsil kolm ning Saksamaal ja Lõuna-Korea null punkti. Kell kaheksateist algas alagrupi esimene kohtumine Belgia ja panama vahel. Seis on null. Null ning kohtumises käimas kaheksateistkümnes minut. Kell kakskümmend üks lähevad vastamisi Inglismaa ja Tuneesia. Eesti esireket Anett Kontaveit kaotas Mallorca tenniseturniiri avaringis kolmes setis sakslannale Tatjana Mariale. Esimese seti võitis maailma edetabelis kahekümne seitsmendaks langenud Kontaveit kuus-kolm, kuid kaotas kaks järgmist neli. Kuus ja kolm. Kuus. Kaia Kanepi tegi maailma edetabelis samuti languse ning paikneb nüüd neljakümne kuuendal kohal. Esimesel kohal jätkab rumeenlanna Simona Halep. Meeste edetabelis jätkab Eesti esinumber Jürgen Zopp saja seitsmendal real. Asja stutkardis võidutsenud Roger Federer tõusis Rafael Nadalist mööda esimeseks. Golfi aasta teise suurturniiri, US Openi võitis teist aastat järjest ameeriklane Bruks. Kepka. Keka tegi kokku kakssada kaheksakümmend üks lööki, mida oli kokkuvõttes üks üle barri. Inglane Tommy Fleetwood kaotas võitjale vaid ühe löögiga ja sai teise koha. Maailma esinumber, teine ameeriklane Tastin Johnson lõpetas kolmandana. S1: Ja ongi tänased päevakaja uudised teieni toodud kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20947

S0: Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte viiendast septembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Endist kaitseväe ohvitseri ja tema isa kahtlustatakse riigireetmises. Kahtlustuse järgi edastasid Tenis Metsavas ja Pjotr Volin Eesti riigi saladusi ja salastatud välisteavet vene sõjaväeluurele. S119: Metsavas töötas kuriteo toimepanemise ajal majorina Eesti kaitseväes ja juhtis seal kõiki suurtükiväe arenguga seotud projekte ning oli oma pädevuse raames seotud ka Eesti kaitse planeerimisega. S0: Ida-Virumaa lauveres avati ametlikult Eesti Energia elektrijaam, mille ehitamine läks maksma kuussada miljonit eurot ja mis on elektrit tootnud juba kolm aastat. Endise vabaerakonna esimehe Artur Talviku eestvedamisel kavandatava erakonna nimeks saab elurikkuse erakond. Ühendkuningriigi. Prokuratuur teatas, et endise topeltagendi Sergei Skripalli ja tema tütre tapmise katses kahtlustatakse kaht Vene kodanikku. Soome lahes algas gaasitoru Norde Stream kaks paigaldamine. Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhtiv Saksa kristlik Sotsiaalse liidu liige Manfred Veber teatas, et tahab saada Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks. S12: Minu mulje temast on see, mis on poliitiku juures kõige olulisem. See on usaldusväärsus, kindlad põhimõtted. S0: Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja võib olla äikest. Paljudes kohtades tekib udu. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur on kümme kuni kuusteist kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja võib olla äikest. Õhutemperatuur on üheksateist kuni kakskümmend viis kraadi. S0: Harju maakohus võttis teisipäeval riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla kaks meest, keda on alust kahtlustada riigireetmises. Kahtlustuse järgi edastasid Tenis Metsavasi ja Peoter Wallin Eesti riigi saladusi ja salastatud välisteavet vene sõjaväeluurele. Riigiprokuratuuri teatel töötas Metsavas kuriteo toimepanemise ajal kaitseväe peastaabis jätkab Margitta otsmaa. S119: Kaitsepolitsei pidas Deniss metsavase ja tema isa Pjotar Volini kinni esmaspäeval. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul. Mõlemad mehed on Eesti kodanikud. Metsavas töötas kuriteo toimepanemis ajal majorina Eesti kaitseväes ja juhtis seal kõiki suurtükiväe arenguga seotud projekte ning oli oma pädevuse raames seotud ka Eesti kaitse planeerimisega. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on vene sõjaväeluure legeru edastatud info hulk ja sisu selgitamisel, kuid lähtuda tuleb kõige hullemast. S26: Selleks, et kahjusid hinnata, on kaitseministri korraldusel loodud komisjon selle komisjoni töö tulemusena. Saame aru, kui palju ja millist informatsiooni on läinud ja kuidas me saame nii kiiresti kui võimalik augud lappida. S119: Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu lisab S29: Siin võib kommentaariks nii palju öelda, et huvi tunti meie partnerriikide vägede vastu, kes on Eesti territooriumil igasuguse sõjalise taristu vastu ja ka loomulikult meie koostöö vastu partneritega. S119: Riigiprokurör Inna Ombler S32: Juurdepääsu võimalused salastatud teabele olid eeskätt enis metsavasel kui selle salat, edastamine ja toimetamine oli toime pandud mõlema isiku poolt kahtlustuse kohaselt suheldi nii sidevahendit kasutades kui ka vahetute kohtumiste kaudu. Nüüd selle menetluse keskel on nõnda, et Peeter Volli on pensionär, aga ta on oma elus muuhulgas töötanud Eesti vanglateenistuses. S119: Riigiprokurör Inna Ombler ütles, et kahtlustuse kohaselt on GRU-l edastatud info eest saadud ka tasu. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu märkis veel, et viimase kümne aasta jooksul on tabatud neli riigireeturit ja veel kümmekond inimest, kes on koostööd teinud Venemaa eriteenistustega. S29: Ja on paslik rõhutada seda, et kõik inimesed, kes tunnevad, et neil on olnud on kontakte või tekkinud kontakte Venemaa eriteenistustega või ka mõnede teiste riikide eriteenistustega siis tasub sellest anda meile kohe teada ja mitte koostööd jätkata, sest hiljem või varem need inimesed tabatakse ja nende inimeste elu tõenäoliselt on aastateks rikutud, kui nad on süüdi mõistetud. S0: Ida-Virumaal auveres avati ametlikult Eesti Energia elektrijaam, mille ehitamine läks maksma kuussada miljonit eurot ja mis on elektrit tootnud juba kolm aastat. Elektrijaama võimsus on kolmsada megavatti. Järgmisel aastal sulgeb Eesti energia Narva jaamades osa vanemaid energiaplokke, mille koguvõimsus on seitsesada megavatti. Meil on nüüd otseühendus Jüri Nikolajeviga, kes käis auverejaama avamisel. S48: Ja tõepoolest, auvere jaam on nüüd lõpuks valmis saanud ja pluss on sellel jõu jaamale üsna palju. Näiteks auvere elektrijaam suudab katta umbes neljandiku riigi elektrivajadusest. See on võrreldes vanadega palju puhtam elektrijaam, kus heitmete, näiteks tolmuhulk on kuni kakskümmend korda väiksem. Auvere kasutab vähem põlevkivi ja tekitab ka vähem tuhka ja põlevkivi kõrval saab ta kütusena kasutada biomassi, turvast ja põlevkivigaasi. Ka konkurentsi peaks tulema elektriturule juurde. See mõjutab hinda, nii et pluss on tõepoolest palju, kuid täieliku ülevaate just sellise jaama ehitamise otstarbekusest näiteks sellest, kas jaama ehitamiseks kulutatud rahaga tagasi teenitakse. See selgub ehk mõnekümne aasta pärast. Auvere elektrijaama ehitusele koos seadistamisega kulus pea kaheksa aastat ja valmis sai ta üsna õigeaegselt, sellepärast et tuleval aastal sulgeb Eesti Energia keskkonnanõuete tõttu kolm vana energia blokki ja ületuleval aastal veel ühe, nii et välja langeb elektri tootmisest umbes seitsesada megavatti ehk kahe auvere elektrijaama jagu. Nii et mingil hetkel võime hakata isegi elektrit importima. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri arvates peaks Eesti mõtlema ka uutele jõujaamadele. Aga vot millistele see on küsimus, kas rääkida tuulest või koostootmisjaamade, st või usaldada importi? See on jällegi energiajulgeoleku ja varustuskindluse teema ja sellele peaks varakult mõtlema, sest näiteks auvere elektrijaama ehitamisel, kus päris palju aega kuigi see peaks tootma elektrit nüüd vähemalt kaks inimpõlve. Elektrijaama ehitas General elektrik, mis maksis ainuüksi trahvidena jaama valmimise hilinemise eest üle saja miljoni euro. Probleem oli tolmuheitmetes, praegu on heitmed enam neid tolmuheitmeid praktiliselt pole. Nii et kui korstnast suitsu näha on, siis see on veeaur, mitte tolm. Nii lubasid täna energeetikud nii, et auvere on tõepoolest valmis. Sellest saab ilmselt viimane omataoline elektrijaam Eesti elektritootmise ajaloos. Aga mis edasi saab, ehk seda siis elu näitab? S0: Aitäh selle ülevaate eest. S0: Välisuudised võtab kokku Evelin Villas. S68: Ühendkuningriigi prokuratuur tegi teatavaks, keda kahtlustatakse endise topeltagendi Sergei Skripalli tütre Julia tapmise katses. Ühendkuningriigi prokuratuuri teatel on kahtlustatavad Aleksandr Petrov ja Ruslan Boshirov. Mõlema kohta on väljastatud ka üleeuroopaline vahistamismäärus. Ühendkuningriigi prokuratuur teatas, et ühendkuningriik ei nõua meeste väljaandmist Venemaalt, kuna Vene põhiseadus keelab Vene kodanike väljaandmise. Venemaa teatas, et ei tea, kes on kahtlusalused Petrov ja Boshirov ning süüdistab Suurbritannia informatsiooni ga manipuleerimises. S68: Briti peaminister Theresa May ütles, et kaks Venemaa passidega reisivat kahtlusalust kasutavad ilmselt vale identiteeti ja on vene sõjaväeluure GRU teenistuses. Politsei ütles, et närvimürgi Novitšok jälgi leiti, ühest Londoni hotellitoast peatusid ja et mehed saabusid ühendkuningriigi teisel märtsil ja lahkusid sealt neljandal märtsil. Skripal ja tema tütar Julia leiti neljandal märtsil teadvusetuna Solsburgis ühelt pingilt ning nad viidi kriitilises seisundis haiglasse. Nüüdseks on mõlemad paranenud. S68: Enamus britte te hääletaks täna Euroopa Liitu jäämise poolt, selgub värskest arvamusküsitlusest. Tulemused avaldati akadeemilises uuringus, Nat Seni ja The K ina changeing Europ poolt. Küsitluse järgi hääletas täna referendumil viiskümmend üheksa protsenti Euroopa liitu jäämise poolt ja nelikümmend üks protsenti vastu. Kahe aasta eest oli referendumi tulemus nelikümmend kaheksa poolt ja viiskümmend kaks vastu. Peaminister Teresa May valitsus on välistanud uue referendumi korraldamise. S68: Šveitsi firma siis torujuhtme paigaldusalus Solitaar alustas Nord Stream kahe gaasitoru paigaldamist Soome lahes. Soliter on kolmesaja meetri pikkune ja neljakümne ühe meetri laiune alus, mis paigaldab torujuhet ööpäev läbi seitsmel päeval nädalas, teatas ettevõte. Nord Stream kaks hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Saksamaale. Gaasijuhtme pikkus on tuhat kakssada kolmkümmend kilomeetrit ja see peaks valmima kahe tuhande kahekümnenda aasta alguseks. S0: Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhtiv Saksa kristlik Sotsiaalse liidu liige Manfred Veeber teatas, et tahab saada Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks. Neljakümne kuue aastane veeber teatas sellest Brüsselis kohtumisel oma fraktsioonikaaslastega. Saksa liidukantsler Angela Merkel tervitas veeberi soovi pürgida Euroopa Komisjoni presidendiks, kuid märkis, et sellel teel seisab ees veel hulga samme. Malle Mälberg uuris Euroopa parlamendi liikmetelt Tunne Kelamilt ja Indrek Tarandilt, kuidas nemad veeberi võimalusi hindavad. S100: Manfred Veeber on neljakümne kuue aastane ja juhib europarlamendi suurimat Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, kus tema kandidatuur täna lõuna ajal üksmeelselt heaks kiideti. Veber tundub kindlalt arvestama ka kantsler Angela Merkeli toetusega. Eesti eurosaadik Tunne Kelam hindab Veberit kõrgelt. S101: Minu mulje temast on see, mis on poliitiku juures kõige olulisem, see on usaldusväärsus, kindlad põhimõtted ja teisest küljest avatus. Veeber ei ole teinud vahet suurte ja väikeste riikide vahel ja võib öelda, et ta mõistab balti riike sama hästi, kui ta mõistab. Kreeka. Ta on väga selgetel seisukohtadel Venemaa suhtes. Erinevalt paljudest Saksa poliitikutest. S100: Kui suured on Manfred Beberi võimalused, kui valimised, siis maikuus käes on? S101: Oleneb muidugi fraktsioonide vahelistest kokkuleppest retest ja samuti Euroopa nõukogu seisukohast, sest teatavasti valitsusjuhid on siiamaani suhteliselt turris idee suhtes, et Euroopa parlament ja Euroopa parlamendi valimised määravad tulevase komisjoni presidendi kandidaadi, nad tahaksid seda omavahel otsustada. Aga usun, et just sellise üdini parlamentaarse poliitiku kandideerimine Euroopa Komisjoni presidendiks annaks sellele komisjonile hoopis teise bürokraatiast. Palju vabama käsitluse. S100: Indrek Tarand peab Manfred Weberit poliitikuna suureks professionaaliks. S108: Ma arvan, et isikuna on ta pädev võtma Euroopa Komisjoni juhtimise enda õlule ja omalt poolt, kui mind Eesti nimetas volinikuks, ma saaks veeberiga väga head koostööd, tea me oleme seda siin parlamendis mõnikord ka teinud ja et on täitsa mees, peab oma sõna ja oskab suurt keerulist gruppi ka juhtida. S100: Kui suured tema võimalused on? S108: Noh, eks kõik on natuke ennustamise puhul raske, aga eks saksa kristlik sotsiaalne ja kristlik Demokraatlik union jäävad Saksamaal suurimaks parteiks. Iseküsimus on, et kuidas tuleb teistest liikmesriikides konservatiivide toetused näiteks Eestis Isamaa on praegu, eks ole, natukene nõrgas seisus ka Hispaanias on konservatiivid nõrgas seisus aga mõnes teises riigis jälle tugevas, et ilmselt veeberil on täitsa reaalne šanss ka komisjoni. S0: Ja tagasi Eestisse endise vabaerakonna esimehe Artur Talviku eestvedamisel kavandatava erakonna nimeks saab elurikkuse erakond. Erakonna loomiseks vajalikud viissada liiget loodetakse kokku saada. Oktoobri lõpuks jätkab Margitta otsmaa. S119: Erakonna loomiseks asutati esmalt mittetulundusühing, parem ilm, mis jääb tegutsema ka pärast erakonna loomist. Erakonna loomise algatusgruppi kuuluv Anzori Barkalaja ütleb, et elurikkuse erakonna platvormiga asutakse üles ehitama organisatsiooni ja parem ilm asub ette valmistama platvormi nende inimeste abiga, kes erakonda kuuluda ei taha. S121: Parem ilm on võrgustiku põhine koostööplatvorm. Ta ei ole mitte elurikkuse erakonna jaoks loodud vaid ta on selleks, et targad ja head inimesed suudaksid omavahel. S122: Arutada pakkuda välja uusi, kas poliitilisi või muid ühiskondlikke praktikaid. Üks suuremaid spinn-offe ongi elurikkuse erakond. Mida see parema ilma võrgustik siis niimoodi välja pakub? Elurikkuse erakonda kasvatama organisatsioonina, nii et tullakse viissada, pluss teadlikku inimest tuleks oktoobri lõpuks. S119: Uue partei loomise algatusgruppi kuuluva peale Talviku Janzori Barkalajaga rohelise ilmavaate poolest tuntud ühiskonnategelased, nagu näiteks Roystreider Rainer Kuuba, Airi Hallik-, Konnula, Mart Jüssi, Toomas Trapido ja Mati Kose. Erakonna Eestimaa rohelised esimees Züle haismailova näeb uues erakonnas pigem maailmavaatelist tuge kui konkurenti. S128: Mida rohkem on neid jõudusid, kes tõstatavad meiega samu teemasid, seda rohkem on meie sõnumid ju ka nähtavad ja, ja fookuses ja rohelise maailmavaatele saab sellest ainult kasu tulla, tulevikus teeme kindlasti asju pigem koos. See võibolla ongi selline iganenud poliitika, kus pigem loobitakse üksteist poriga ja, ja, ja vastandutakse ja meie näeme pigem, et tõesti võimalust koostööks on rohkem kui küll. S119: Samal ajal on ka tema erakond Eestimaa rohelised avatud uutele liikmetele, ütleb Izmailova. S128: Ega siin praegu on ju veel vara diskuteerida selle üle, et kas see Talviku algatus tõesti erakonnaks ka saab? Erakonda tegelikult ei ole väga lihtne luua Eestis praegu aga juhul, kui see peaks ebaõnnestuma neil, siis see on ikkagi meie hulka oodatud ja meid eristab ka see. Meil on need inimesed, kes meil on, on, on võib-olla pigem sellised julgemad ja, ja aktiivsemad, et praegu seda seltskonda seal jälgides jätab ta üsna sellise üheülbalise mulje, aga praegu on muidugi ka vara selliseid hinnanguid tegelikult anda. S0: Eestis on vähemalt kakskümmend tuhat dementsus sündroomiga inimest. Nende ja nende lähedaste paremaks toetamiseks luuakse kompetentsikeskus, jätkab Marii Kangur. S143: Üks esimesi planeeritud samme on infoliini avamine, kuhu saavad pöörduda nii dementsus, sündroomiga inimeste lähedased kui spetsialistid. Mittetulundusühingu elu dementsusega juhatuse liige Miret Tuur ütles, et siis saab kogu vajaliku info ühest kohast. S145: Et inimesed ei jääks oma mures üksi ja tõesti, kõik nende probleemid saaksid lahendatud ja tegeleme ka integreeritud teenuse arendamisega selles mõttes, et, et inimene ei peaks käima erinevate asutustes, vaid kogu see informatsioon koonduks tema ümber, et me teame, et dementsusega inimesele tema lähedasel on hästi oluline nii sotsiaalhoolekandesüsteem ja sotsiaalhoolekandesüsteemi poolt pakutavad teenused kui ka siis tervishoiu poole pealt pakutavad teenused, aga tihtipeale inimene jääb nende erinevate süsteemide vahel ikkagi hätta. S143: Suurem plaan ongi haridus, teadus ja arendusasutuste ning tervishoiu, hoolekande ja tugiteenuste pakkujate koostöövõrgustiku arendamine. Sealjuures on oluline, et vajalik abi oleks kättesaadav kõikjal Eestis. Miret Tuur. S145: Ehk me tahame tagada, et ühiskond oleks väga teadlik dementsuse temaatikast, me tahame tõsta erinevate spetsialistide kompetentsi, me tahame kindlasti luua võrgustiku tervishoiu ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel, ehk et kõik need inimesed, kes siis saavad aidata dementsusega inimesi, nende lähedasi, et kõik me siis toimiksime ühiselt ja kindlasti me koondame vajadusi ja vajadustest lähtuvalt, saame teha ettepanekuid, et milliseid vajaminevaid teenuseid on vaja dementsusega inimestele, nende lähedastele. S159: Me ei ole praegusel hetkel suutnud ka tagada seda, et sellel hetkel, kui hooldusvajadus on juba nii suur, et kodus hakkama ei saada, et siis meie hoolekandeasutused oleksid valmis ja võimelised ka sellise keeruka ja suure hooldusvajadusega kliente teenindama. Meil ei ole piisavalt neid kohti, kus oleks olemas füüsiline keskkond, mis toetaks dementset klientide hooldamist ja nendega tegelemist ja ei ole ka alati neid oskusi meie töötajate, nii et mõlema teemaga on vaja tegeleda. S0: Eesti kunstiakadeemia avas tänavu digitoote disaini eriala ka Tartus asuv kõrgem kunstikool Pallas pöörab tähelepanu digitaalsete oskuste täiendamisele, jätkab Erle Loonurm. S169: Seoses demograafilise langusega on Eesti ülikoolidesse sisseastujate arv pidevalt langenud. Näiteks kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal oli kõrgkoolis õppijate arv seitse ja pool protsenti madalam sellele eelnenud aastal. Milline on aga kunstiharidust andvate kõrgkoolide olukord? Eesti kunstiakadeemiasse on sisseastujate arv sel aastal tõusnud neliteist protsenti ning viimasel kümnel aastal püsinud stabiilne, ütleb statistika. EKA avas sel aastal ka uue digitoote disaini eriala. Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa ütleb, et ülikool peab maailmas ja tööturul toimuvate muutustega kaasas käima. S173: Kõik ju teavad meie Eesti edulugu aga kunsti disainieriduse maastikul võib-olla need toetavad õppekavad pole siiamaani olnud isegi eksisteerimas või siis isegi vähemalt silma paistnud väga, sest tegelikult meie integratsiooni disaini õppekava on juba noh, selles kiires muutuvas maailmas ütleme juba teeb mitmendaid samme, et see on kolmas vastuvõtt meil integratsioonidisaini magistriõppekavale. S169: Ka Tartus asuv kõrgem kunstikool Pallas pöörab tähelepanu digitaalsete oskuste täiendamisele. Õppeprorektor Kristina Tamm. S177: No vallase kõige populaarsemaks erialaks tõesti jätkuvalt on meediadisaini eriala võib-olla lihtsalt meie kultuuri eriala kandidaat on natukene konkreetsema sooviga, et võib-olla see konkurss ei ole küll nii kõrge nagu meediadisaini erialale, kuid see üliõpilane, kes tuleb, tal on kindlam nägemus sellest, kuidas tema haridus, tee peaks kulgema. S169: Maailm muutub visuaali kesksemaks, sõna aga järjest evalveerub. Eesti kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov lisab, et kunstiharidus on sellest võitnud. S183: Põhine maailm aina rohkem muutub visuaalsemaks ja siin on see, kus meie saame toetada selle maailma arengut. Aga loomulikult need üliõpilaste soovid teha midagi oma kätega, need on, need on olemas. S169: Inimeste eneseteadvus tõuseb, palju on võimalik õppida omal käel interneti abil ning ka vahendeid ja viise, kuidas kunsti publikuni viia, annab veebikeskkond juurde. Selli ja meistrisuhe ei ole aga kuhugi kadunud. Kristjan Mändmaa. S173: Loomulikult üha rohkem võimalik õppida neti kaudu, et seal on olemas avatud ülikoole, kursusi tasulisi tasuta, kõike on võimalik õppida, aga nagu näitab meie avatud akadeemia edulugu, kus murutakse sisse uksest ja aknast, et ikkagi see inimeselt inimesele õpe ei ole kuhugi kadunud ja ei näita hääbumise märke. S0: Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi- Kaiv. S193: Musta mere lähistelt pärit madalrõhulohk hakkab eeloleval ööl oma mõju vähehaaval kaotama. Õhtul ja öö esimesel poolel sajab kohati hoovihma ja võib olla äikest, vastu hommikut aga saju võimalus väheneb. Paljudes kohtades tekib udu. Puhub nõrk idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb kümne kuni kuueteist kraadini. Homne ennelõunane aeg on taas udune ja mitmel pool pilvine. Pärastlõunal pilvisus järk-järgult hõreneb, kuid üksikutes kohtades sajab veel hoovihma. Välistatud pole ka äike. Tuul püsib nõrk, puhudes idakaarest üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval üheksateistkümnest kuni kahekümne viie kraadini. S0: Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. S204: Maailmameistrivõistluste valikmängudeks valmistuv Eesti meeste korvpallikoondis peab homme ja ülehomme kontrollkohtumisi Belgiaga. Täna selgus, et koondist ei saa aidata ääremängija Kristjan Kitsing, kes teeb oma uue koduklubi Kalev Cramoga täismahus kaasa kogu hooaja ettevalmistuse. Lahtine on Siim-Sander Vene liitumine koondisega, sest Vene sõitis end näitama võimalikule uuele tööandjale Hispaania kõrgliigas. Alvar Tiisler uuris Eesti koondise peatreenerilt Tiit Sokult nii Kristjan Kitsingu kui ka Siim Sander Vene kohta. Kõigepealt Kristjan Kitsingust. S210: Eesliini hea viskajana, et oleks mängu laiemaks tõmmanud, aga no mis meil nüüd pole midagi, siis on kellelgi teisel, on jälle suur võimalus. Siim Sander Venet ei olnud täna näha, mis see põhjus. S210: Temal on ka sama, ta sai nüüd eile lepingupakkumise ja kui täna nad jõuavad lepinguni, siis oli üks nõue oli, et ta peab kohe kohal olema, seal aga tuleb tagasi selleks tsükliks, kui ta läheb, ei ole, aga ta veel ei ole hetkel alla kirjutanud, nii et võib-olla ta taas liitub veel. S204: USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel pidasid meesüksikmängu veerandfinaalis tõelise maraton lahingu maailma esireket Rafael Nadal ja üheksanda asetusega Dominiktiim. Ligi viis tundi kestnud mängu võitis lõpuks nadal. Avaseti kaotas nad all seejuures koguni null, kuus, kuid kogus end ning võitis kaks järgmist kuus-neli ja seitse, viis. Neljanda seti kallutas kiires lõppmängus enda kasuks tiim. Ka otsustav viies sett läks kiiresse lõppmängu, mille võitis nad all seitse-viis. Kohtumine kestis neli tundi ja nelikümmend üheksa minutit, mis teeb sellest ka läbi aegade kõige pikema USA lahtistel peetud mängu. Karjääri kaheksateistkümnendat suure slami tiitlit jahtiv mullune võitja Nadal kohtub poolfinaalis kolmanda paigutusega Juan Martin el Potroga, kes alistas pärast avaseti api kaotust veerandfinaalis ameeriklase John isneri. Teisel tabeli poolel selgitavad poolfinalistid Marin ili ja Kany Sikori ning Novak Djokovic ja Roger Federeri konkurentsis lülitanud John Milman. Naisüksik mängu esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi Serena Williams ja Läti tennisist anastasia Sevastova. Kuuekordne USA lahtiste võitja Williams võitis Karolina Pliskovat kuus-neli kuus-kolm. Sevastova oli parem mullusest võitjast Slone Stevensit kuus-kaks kuus-kolm. Ülejäänud veerandfinaalides mängivad Carla Suares Navarro ja Madison Keys ning Naomi, Osaka ja Lesja. Suren. S0: Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20953

S12: Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte üheteistkümnendast septembrist. Stuudios on toimetaja Janak Salme. Rahandusministeriumi uue majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu kolm koma kuus protsenti ning järgmisel kolmel aastal püsib kasv kolme protsendi lähedal. S128: Keskmine palk liigub prognooside kohaselt aga kiires tempos ülespoole, viie aasta pärast on see ministeeriumi hinnangul üle tuhande kuuesaja euro. S12: Välisministeeriumi moodustatud Euroopa kohtu kohtujuristi kandidaadi valimise komisjon toetas üksmeelselt riigikohtu esimehe Priit Pikamäe kandidatuuri. Taani Danske pank avalikustab ilmselt tuleva nädala kolmapäeval oma sisejuurdluse tulemused seoses panga Eesti harus toimunud võimaliku rahapesuga. Euroopa parlamendi liikmed arutasid Strasbourgis toimuval täiskogu istungil õigusriigi olukorda Ungaris. New Yorgis mälestati seitseteist aastat tagasi toimunud terrorirünnakute ohvreid Tallinnas mustpeade majas anti üle päästeteenistuse aumärgid ja aukirjad. S11: Neli ristikomando päästjad pälvisid abi eest elupäästja kolmanda klassi medali. S12: Ilmunud on väike inglise luule antoloogia, mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. S128: Inglise vaimule nagu üldse on omane selline kogemus ja looduslähedus, et tung käega katsutavate asjade poole ja rõõm argipäevasest igapäevaelus S12: Nii öösel kui ka homme päeval on pilves selgimistega ilm, öösel sajab vihma, sadu on kohati tugev ja võib olla äikest. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni üksteist meetrit sekundis, puhanguti viisteist, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kuni kakskümmend kolm meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üksteist kuni kuusteist kraadi. Homme päeval sajab ajuti hoovihma ning õhutemperatuur on viisteist kuni üheksateist kraadi. S107: Rahandusministeerium tutvustas suvist majandusprognoosi. Uus majandusprognoos on alus tuleva aasta riigieelarve läbirääkimisteks, millega valitsus täna alustas, jätkab Indrek Lepik. S128: Eesti majandus kasvab lähemas tulevikus umbes kolm protsenti aastas. Järgnevat nelja aastat planeerib valitsus riigieelarve strateegia kaudu ning seal on ühe eesmärgina sõnastatud ka eelarve struktuurne tasakaal. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul praeguse kava järgi see eesmärk ei realiseeru. S28: Meie arvestused näevad ette seda, et kui mitte midagi teha, siis kujuneb välja struktuurne puudujääk ja see noh, viide ongi siis sellele, et, et kui tahta struktuurne tasakaal saavutada, mis oli kevadine valitsuse eesmärk, et siis tuleb pingutusi teha S128: Endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd on aga märksa kriitilisem. S30: Struktuurses puudujäägis on eelarve nii rahandusministeeriumi hinnangul aga veel suuremas struktuurses puudujäägis on Eesti eelarve Euroopa komisjoni hinnangul ja viimase Euroopa komisjoni hinnangu järgi on meie eelarve mitte null koma kahe protsendilises miinuses, nagu rahandusministerium meile näitas, aga ühe koma nelja protsendises miinuses, siin on ikka suurusjärk kude, vahe, mida me veel nägime, oli see, et olukorras, kus noh, maksutulude laekumise kasv on pretsedenditult suur selle, selles olukorras me ju kulutame reserve, kuidas see võimalik on ja ma vastan ka kohe, miks on võimalik, sellepärast on on see nii, et Eesti riik elab üle jõu. S128: Sõerdi sõnul mõjutab majanduse edukust valitsuse tegevus hetkel vähe, sest see on oma kasvuvõimekuse tipu lähedal. Enim sõltume väikese majanduse na oma kaubanduspartnerite käekäigust ehk põhjanaabrite, st ja ka Saksamaast. Rahandusministeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Aabeni sõnul on seetõttu näha ka paari ohumärki. S28: Paljuski protektsionistliku kaubanduspoliitika tulemusel ja teisest teisest küljest ka piirab meie majanduskasvu muidugi energiahindade kevadel arvates kiirem tõus eelkõige nafta, aga ka elekter. S128: Keskmine palk liigub prognooside kohaselt aga kiires tempos ülespoole, viie aasta pärast on see ministeeriumi hinnangul üle tuhande kuuesaja euro. Samal ajal säästavad inimesed rohkem, mistõttu laenukoormus suhtes hoiustega jätkuvalt langeb. Abeni sõnul pole sestap ka võrdlus viimase majandusbuumiga päris õige. S28: Mingite näitajate järgi jah, aga samas ikkagi, kui vaadata neid trende, mis olid aastal kaks tuhat viis jätkusid kaks tuhat kuus-seitse just eelkõige erasektori laenukoormuse kiire kasvu siis praegu on need trendid risti vastupidised. Jah, erasektor käitub äärmiselt ettevaatlikult ja selles mõttes ei ole, ei ole ka ilmselt põhjust arvata, et need väga niisugused rahulikud ja positiivsed trendid ja konservatiivsed trendid, mis siin nüüd praktiliselt kriisi algusest alates on valitsenud, et nad nüüd pöörduks ja, ja võiks juhtuda midagi sellist, mis juhtus kümme aastat tagasi. S107: Välisministeeriumi moodustatud Euroopa kohtu kohtujuristi kandidaadi valimise komisjon toetas üksmeelselt riigikohtu esimehe Priit Pikamäe kandidatuuri. Otsuse peab veel heaks kiitma valitsus ja Euroopa Liidu ekspertide komisjon. Kui Euroopa Liidu ekspertide komisjon peaks pikamaa kandidatuuri toetama, peab riigikogu presidendi ettepanekul leidma riigikohtule uue esimehe. Euroopa kohtus on kahekümne kaheksa kohtuniku kõrval ka üksteist kohtujuristi. Iga kohtuasja menetleb lisaks kohtunikule ka üks kohtujurist, kes aitab kohtunike, kuid ei osale otseselt otsuste langetamisel. Eestist pole varem Euroopa kohtu kohtujuristi nimetatud. S107: Kadrioru jääkeldris kogunenud e-residentsuse programmiga seotud riigiasutuste ja eraettevõtete esindajad lubasid koostada uue e-residentsuse tegevus plaani detsembriks. Sellest rääkis ajakirjanikele president Kersti Kaljulaid. Tema sõnul küsitlesid programmi eestvedajad suvel kümneid inimesi, kelle tähelepanekuid arvestatakse uue plaani koostamisel. S58: Plaan on siis see, et aasta lõpuks on meil e-residentsus kaks punkt null plaan koos isegi natuke varem, detsembri alguseks ja see tuleb läbi juhtrühmade, kes siis tegelevadki nende valdkondadega näiteks e-residentsus üksikisikule e-residentsus kui äripakkumine, e-residentsus kui platvorm või apstar eresidentsus kui miski, mida me ühel ühelt poolt toome sinna juurde kliente, loome kliendi baasi, aga me täpselt ei saa ju kirjeldada, millised teenused, nii nagu me ei tea ka apstore taks ennast registreerununa, me ei tea, millised on need teenused, mida me täpselt saame, kõikide nende valdkondadega tuleb edasi töötada ja loodetavasti siis seitse valdkonda seitse vedajat tekib, kes aitavadki kokku saada plaani, mis on e-residentsus kaks punkt null. S128: Kas pangandussektori üle on e-residentsus ka kuidagi muutunud vähem riskantsemaks nende läbirääkimiste käigus või ikkagi on pangandusega probleemid üleval? S58: No tegelikult ei ole pangad ja pangaliit ja pangandussektori inimesed öelnud, et e-residentsus on spetsiifiline probleem, me teame, et rahapesu kui selline on probleem. Välisresidentidega seotud kontod on kõikide pankade jaoks rahvusvaheliselt üks teema, millega nad on nüüd harjunud aktiivselt ja väga aktiivselt tegelema. Meil siin Eestis tegelikult. Meil on see Danske juhtum, kus me juba aastal kaks tuhat kaksteist, ammu enne kui sündis üldse e-residentsus pöördusime ka taanlaste poole Taani finantsinspektsiooni ja ütlesime, et Taani pangaga on mingisugune mure. Meil me ei saanud adekvaatseid vastuseid ja adekvaatset reaktsiooni. Nii et tegelikult oleme meie olnud Kanaarilinnu rollis ka siin. Ja kahtlemata annab ka see kogemus meile võimaluse hästi mõista, mida teha selleks, et mitteresidentide, teiste hulgas e-residentidega tehtav äri oleks turvaline. See oli üks meie arutelu mõtteid, et kui me pakume seda nii-öelda apstorei, kuhu peale saavad kõik oma teenuseid ehitada meie oma äriettevõtted, väljamaised, äri, ettevõtted, siis kuidas teha see pakkumine huvitavaks ka panka, kuidas teha ta huvitavaks erasektorile tervikuna. S107: Taani Danske pank avalikustab ilmselt tuleva nädala kolmapäeval oma sisejuurdluse tulemused seoses panga Eesti harus toimunud võimaliku rahapesuga. Danske pank teatas, et uurimine on lõppjärgus ja selle järeldusi jagatakse eeldatavasti üheksateistkümnendal septembril. Sellega seoses korraldab Danske panka pressikonverentsi. Kahtlustuste kohaselt toimus Danske pank Eesti haru kaudu aastatel kaks tuhat seitse kuni kaks tuhat viisteist. Ulatuslik rahapesu. Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis. S107: Terviseamet sai täna teate selle kohta, et Facebook sulges MMSi propageerijate. Kinnise grupi. Sulgemise põhjusena nimetas Facebook oma eeskirjade rikkumist grupi liikmete poolt. Facebooki otsus järgnes terviseameti varasemale taotlusele. Amet palus Facebookilt abi grupi sulgemiseks, kuna ameti teatel tegeleti seal inimese tervist kahjustada võiva väärteabe vahendamise ja levitamisega. MMSi pooldajate kinnine Facebooki grupp oli augusti alguseks kasvanud pea kaheksa tuhande liikmeliseks. Terviseameti teatel on MMSi nime all tuntud naatriumklorit tugev oksüdeerija, mis muundatakse happelistes tingimustes kloordioksiidiks. Ainet kasutatakse enamjaolt tööstusliku pleegitus või desinfitseerimisvahendina. Selle suukaudne tarvitamine on ohtlik ning võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi. Välisuudised võtab kokku Evelin illars. S90: New Yorgis maailma kaubanduskeskuses mälestati vaikuse hetke ja kellalöökidega kahe tuhande esimese aasta üheteistkümnenda septembri terrorirünnakute ohvreid. Kaksiktornide asemele rajatud mälestusväljakule kogunesid ohvrite omaks ed rünnakutest eluga pääsenud inimesed, päästetöötajad ja kõrged ametiisikud. Tseremoonia algas täpselt kell kaheksa. Nelikümmend kuus, mil kaaperdatud lennuk WTC põhjatorni rammis. President Donald Trump ja tema abikaasa võtavad mälestustalitusest osa Pennsylvanias Shangs fillis. Asepresident Mike Penz osaleb Pentagoni tseremoonial. S90: Näljas inimeste arv maailmas on hakanud taas suurenema ja ulatub varsti kümnendi tagusele tasemele, ütles ÜRO, tuues põhjuseks kliimamuutuse, mis on vähendanud põllumajanduse saagikust arenguriikides. Maailma toiduprogrammi aastaraportis. Öeldakse, et kroonilise toidupuuduse all kannatavate inimeste arv tõusis kaheksasaja neljalt miljonilt inimeselt kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal kaheksasaja kahekümne ühe miljonini kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal. Enim kasvab toidupuudus Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Toiduprogrammi direktor David Biesle ütles Roomas ajakirjanikele, et tänane sõnum peaks maailma hirmutama. Tema sõnul aitavad alatoitumusele kaasa nii kliimamuutus kui relvakonfliktid. S90: Ühendkuningriigi keskpanga inglise panga president Mark Carney jätkab ametis kuni kahe tuhande kahekümnenda aasta jaanuarini, et üürida Suurbritannia majandus läbi Euroopa Liidust lahkumise järel tekkivast tormilisest perioodist. Carni ametiaja pikendamisest, teatas rahandusminister Philip Hammand Parlamendi ees selgitas, et keskpanga president on otsustanud jätkata ametis veel seitse kuud, kuna kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta varasuvi võib briti majanduse jaoks olla üsnagi tormiline aeg. S107: Ja veel välismaalt. Euroopa Parlamendi liikmed arutasid Strasbourgis toimuval täiskogu istungil õigusrikkumise. Oma seisukohad esitas ka Ungari Peaminister Viktor Orban. Meil on nüüd otseühendus kolleeg Ep Ehandiga, kes on arutelu kohapeal jälginud. Epp, millised seisukohad arutelul kõlasid? S110: Tere õhtust ja arutelu oli väga kirglik siin Strasbourgis ja see algas siis raporti tegija. S11: Pingu ka olukorrad. S110: Ungaris ja, ja ta tõi välja siis kõik need punktid, mis tema meelest väärivad sellist teravat tähelepanu ja, ja siis sellise karistusmenetluse algatamist. Nendeks on siis nii haridus, form, kohtute allutamine, meediavabaduse piiramine, mittetulundusühingute tegevuse piiramine ka see, et tema siis raporti hinnangul on tegemist vägagi korruptiivse riigiga, kus riigijuhid ka ise kasu saavad avaliku raha kasutamisest. Ja oli kohal ka Ungari peaminister Viktor Orban ja Viktor Orban alustas oma juttu nõnda, et ütles, et ma tean, et hukkamõistev otsus on juba tehtud, aga ma ikkagi räägin siis ja see, mida, millele ta tähelepanu juhtis, ta leidis, et see raport on tehtud esiteks ebaõiglaselt fakte mitte arvestades ja teiseks ka ka vaenulikult ja ideoloogiliselt kallutatult, ehk siis see on justkui nõiajaht Ungarile ja et et raporti tegija ei ole ei saa aru siis Ungari poliitikast, konservatiivsest, poliitikast, hääletus selles küsimuses on homme ja selliseks kaalukeeleks saab siis konservatiivide fraktsioon, kes siin on kõige suurem ja kuhu kuulub ka Viktor Orbani Fideshi partei. Ja see fraktsioon on oma arvamustes seisukohtades selles küsimuses lõhenenud ja täna õhtul nad siis arutavad, kuidas nad homsel hääletusel käituvad. Igal juhul on see esimene kord, kui selline menetlus, selline arutau elu siin Euroopa parlamendis on, nii et igal juhul on see märgiline. S107: Aitäh selle ülevaate eest. S107: Ja tagasi Eestisse majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECD ning haridus ja teadus ministeeriumi esindajad tutvustasid OECD iga-aastase hariduse raportisse koondatud Eesti andmeid võrdluses teiste riikidega, jätkab Indrek Lepik. S128: OECD koondab endas suurt osa Euroopast, Põhja-Ameerikat ja ka rikkaid tööstusriike Ida-Aasias ja Okeaanias. Teisisõnu on tegu niinimetatud rikaste riikide klubiga. Nende riikidega võrreldes on Eesti hariduses nii mõnigi puudujääk. Enim teeb ekspertidele muret fakt, et õpetajatel kulub otsese õpetamisega mitteseotud tegevustele liiga palju aega, sest lisaks klassitööle on tarvis tegeleda ka nõustamise ja muude tunniväliste tegevustega. Teine suur mure on see, et õpetajate keskmine vanus aina tõuseb. Ligi pool Eesti õpetajast on üle viiekümne aastased ning seejuures pole alla kolmekümne aastaseid kümme protsentigi. Haridusminister Mailis Repsi sõnul peegeldub selles ka tänane tööturu olukord. S133: Töö käte vajadus Eestis kasvab ja aina enam erinevad sektorid räägivad tööjõupuudusest, nii võime ka meie arvestada, et konkurents tööjõuturul kõige positiivsemas mõttes tekib, aga see võib tähendada ka seda, et õpetajate puudus umbes kümne aasta perspektiivis võib olla juba selline, mis, mis meie hariduskvaliteeti hakkab ka üldisemalt mõjutama. S128: Palgakasv on olnud seejuures viimastel aastatel väga kiire, kuid võrreldes OECD keskmisega on palgatase endiselt üks madalamaid. Positiivsena toob OECD välja aga alghariduse seisu, kus laste sotsiaalmajanduslik taust ligipääsu haridusele ei mõjuta. Taas haridusminister Mailis Reps. S133: Paistame OSCD riikides silma sellega, et ta on nii valdavalt kättesaadav, et see ei sõltu majanduslikust taustast, ta ei sõltu etnilisest taustast, vanemate sellisest haridustaustast, et ta on ikka üldiselt positiivse mõjuga ka nendele lastele, kes on vägagi keerulistest peredest või keele keerulistest tingimustest. Meil on ütleme, see puudujääk, et mitte kõik lapsed veel ei käi seal ja seetõttu nii nagu ka teate, haridus ja teadusministeerium on kaalumas, millises osas ja, või kas siis täielikult või osaliselt oleks ta ka tasuta lapsevanematele ja lahutamatu osa ülejäänud haridussüsteemist. S107: Tallinnas Mustpeade majas anti üle päästeteenistuse aumärgid ja aukirjad. Ühtekokku anti üle sada aumärki ja kaheksa tänukirja. Elupäästja kolmanda klassi medalisaajate seas olid ka neli Läänemaa ristikomando päästjad, kes aitasid mullu suvel päästa kiirabiautojuhi elu, jätkab Juhan epner. S11: Mullu juulis kutsuti ristikomando päästjad Üllar Lai, Aavo Liiv, Ervin Paaliste ja Georg Paaliste Paliverre raba tänavale, et aidata kiirabil üks abivajaja kortermajast välja tuua. Päästjad tegid seda ja valmistusid seejärel lahkuma. Kui ootamatult selgus, et kiirabiauto juhti tabas tõsine terviserike, jätkab ristikomando päästja Aavo Liiv. Hakkasime juba ära tulema. S151: Kui naabritädi tuli jooksuga sealt, et kuulge, tulge nüüd ruttu appi, et kiirabiautojuht kukkus kokku. Et meie jaoks täitsa S11: Sündmussündmuses Aavo Liiv kutsus esimesele abivajajale uue kiirabi ning kokku kukkunud kiirabijuhile Reani mobiili. Ervin Paaliste tegi kiirabijuhile kunstliku hingamist ning Georg Paliste ja Üllar Lai tegid südamemassaaži. See andis teistele kiirabibrigaadi liikmetele võimaluse paigaldada intubatsioonitoru ja kasutada Tevi brilaatorit. Üllar Lai, kes asus päästjana tööle alles samal suvel, ütles, et tegutseda tuli kiiresti. S151: Siis tuli tegutseda nagu tegutsema peab, et elustada tuleb seal muud teha polnudki lihtsalt pumbata ja vahepeal vahetada. Kui enam ei jaksanud. S11: Georg Paliste ütles, et medali saamine on väga tore, aga kõige tähtsam on siiski, et nad said olla hädaolukorras abiks. S151: No kindlasti on ta tore tunnustus, aga põhiline on ikkagi see, et inimesele jäi reaalselt hing sisse. S11: Kiirabijuht õnnestus elustada reani mobiili saabumise ajaks kõik neli ristikomando, päästjad pälvisid abi eest elupäästja kolmanda klassi medali rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa. S107: Ilmunud on väike inglise luule antoloogia, mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. Luuletused tõlkis ning kogumiku koostas Märt Välja taga. Temaga rääkis Erle Loonurm. S162: Märt Välja taga selles väikese inglise luule antoloogias on kokku üle neljasaja lehekülje, seal on ligi kuuskümmend autorit ja üle kahesaja luuletuse ja, ja muu žanris siis loomingut. Kuidas oli nii eri ajastut? S162: Autoreid tõlkida kui raske see oli. S167: Eks nad tõenäoliselt natukene ühtemoodi kõik lõpuks välja kukuvad, sest nad on ühe tõlkija vaimust teadvusest läbi käinud, nii et raamat algab GofriGosseriga neljateistkümnendast sajandist ja lõpeb Gofri hilliga, kes suri mõned aastad tagasi ja nende kahe sofri vaheline erinevus on tõenäoliselt tõlkes noh, natukene väiksem, kui ta originaalis on. Aga üks taotlus sellel raamatul ongi ta järelsõna pealkiri on inglise luule vaim. Et, et esindada nagu kogu inglise luulet läbilõikeliselt küll aga just nagu oleks see S167: Üks isik seal taga või nagu inglise luulel oleks oma terviklik vaim. S162: Just nimelt te tõite sisse selle inglise luule vaimu, kui seda üritada sõnastada, milline see vaim on. S167: Et inglise vaimule nagu üldse on omane selline kogemus ja looduslähedus tung käegakatsutavate asjade poole ja rõõm sellisest argipäevasest iga igapäevaelus, aga ta ei ole selline argipäevasus või, või loodus, lähedus või kogemuslähedus, et see ei jää selliseks troostituks ja halliks, vaid seal on ka ikkagi pürgimine teispoolsuse poole. Väga suure osa moodustab sellest raamatust ka vaimulik luule, eriti varasematest sajanditest, nii et seal on ühest küljest selline käega katsutav meeleline muldne pool ja siis teiselt poolt on selline kirgas päikese poole tunglev rõõm. S162: Loeme midagi sealt ette ka, mis annaks inimesele konkreetse näite, et kuidas see kõlab. S167: Ta on üks selline üheksateistkümnenda sajandi lõpu dekadent nagu Ernst Tauson ja ma loen ühe tema luuletuse ette. S167: Ei ole kauaks naeru, nuttu, iha, viha ja armastust. Vaevalt küll veame kaasa nende kiha teispoole, ust ei ole kauaks roose ja viinamarju hägusast unenäost tee kord kerkib esile siis unevarju, ta sulgub, see. S107: Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. S191: Läänemere maade kohal on väga kiire õhuvool ja järgneval ööl kannab see uue sajuala üle Eesti läänest itta. Tuul paisub tormiks. Saabuval ööl on meil pilvine. Sajab vihma, sadu on kohati tugev, võib olla äikest. Vastu hommikut lääne poolt alates sajud järk-järgult lakkavad ning hommikuks on laussajuala kaugenenud ka idapoolsetest maakondades Peipsi järve taha. Tuul puhub öösel lõunast ja edelast sisemaal kiirusega kuus kuni üksteist, puhanguti viisteist, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kuni kakskümmend kolm, merel kuni kakskümmend viis meetrit sekundis. Ning õhutemperatuur on üksteist kuni kuusteist kraadi. S191: Homme päeval vahelduvad pilved päikesepaistega, kohati sajab hoovihma. Õhtul võib olla ka sajuhooge laialdasemalt. Ilm on väga tuuline. Edela ja läänetuule kiirus on sisemaal seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist kuni kaheksateist, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kakskümmend kuni kakskümmend viis meetrit sekundis. Õhtuks tuul veidi nõrgeneb ja õhusooja on homme päeval viisteist kuni üheksateist kraadi. S107: Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik S209: Tallinnas kogunesid täna Eesti käsipalli meistriliiga meeskondade esindajad, et tutvustada oma koosseise ja eesmärke algavaks hooajaks. Tiitlikaitsjana astub hooajale vastu Põlva Serviti, kes on ka uuel hooajal selge favoriit. Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting. S211: Kindlasti tiitli kaitsmine ei ole kerge ülesanne, ma olen seda ka järjepidevalt toonitanud, aga võib-olla jah, võib-olla eelmine aasta oli erandlik eelmine hooaeg, et see, see võit ja, ja tiitli kaitsmine tuli lihtsamalt, aga ma arvan, et see aasta me peaksime olema jälle tähelepanelikumad, jälle rohkem valmis, et meil on. Nagu ma ütlesin, ka meil on veidikene oma koosseisuga probleeme, meil on mõned mehed traumadega olulised mängijad kõrval. Eks hooaeg näita, kas nad suudavad nagu jalule saada ja, ja meid uuesti aitama hakata, aga, aga üldkogu võttes, jah, me peame oma konkurente kindlasti sellel hooajal austama. S209: HC Tallinn läheb vastu oma teisele hooajale. Klubi, kelle esmaeesmärk on Tallinna käsipallikultuuri kasvatamine, sai oma esimesel aastal Eestis neljanda koha. Nüüd on aga kohanemisfaas möödas ja eesmärgid tulevikuks on oluliselt kõrgemad. HC Tallinna treener ja tegevjuht Risto Lepp. S218: Me oleme tulnud käsipallikaardile ambitsioonikalt ja, ja ega me seda klubi niisama ei teinud, me alustasime oma noorte tööst, nüüd on üle Tallinna ja Tallinna lähiümbruses üle viiesaja lapse ja eelmine aasta siis alustasime ka oma selle esindusmeeskonna projektiga, mis on siis esialgu kolmeaastane ja selle lõpptulemus kaks tuhat kakskümmend. Oleme välja öelnud, et me sooviksime siis loogilise nii-öelda jätkuna näha ka meistritiitlit. S209: Eesti jalgpallikoondis peab täna UEFA rahvuste liigas oma teise kohtumise, kui võõrsil on vastaseks Soome. Esimeses mängus jäädi kodus null. Üks alla Kreekale, kuid mängupilt näitas, et võimelised ollakse rohkemaks. Eesti koondislane Henrik Ojamaa eile toimunud pressikonverentsil. S225: Ma usun meie meeskonda meie mängijatesse, et me oleme suutelised homme homme mängu võitma, aga see ei tähenda, et me peaks kuidagi S225: Kuidagi väga palju riskima või mängima väga meeleheitlikult, et kindlasti samasugune füüsiliselt kõva pingutus palliga veidi kvaliteetsemalt ja ja ma, et meil on homme väga võimalus. S209: Kohtumine Soome ja Eesti vahel algab kell kakskümmend üks. Nelikümmend viis. Otseülekanne ETV kahes kell kakskümmend üks, kolmkümmend. S107: Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20969

S1: Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Est-For Investe kohtus eile ja täna Võru, Räpina ja Setomaa valla esindajatega sooviga leida kolme valla piiri peale uus võimalik puidu rafineerimistehase asukoht omavalitsustele tehti ettepanek alustas uuringute läbiviimisega kolme balti riigi ühisettevõtte. RR tegevjuht Baiba Rubesa astus tagasi. Rubessa toob põhjusena välja, et kolm riiki pole suutnud saavutada kokkuleppeid projekti ühisel elluviimisel ja juhtimisel. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor, rektor Henrik Hololei leiab, et koostööle pole midagi ette heita. S10: Euroopa komisjoni poole pealt meil on olnud kõikidega väga hea koostöö, me oleme väga tugevalt teinud koostööd ühisettevõttega ja, ja loomulikult ka kaka kohalike rakendusasutustega. S1: Tuleval aastal hakatakse välja andma ID kaarte, mis lubavad kaarti kasutada ka kontaktivaba kliendikaardi või näiteks bussikaardiga. Tartus pole senini suudetud leida püsivat rakendust kummalegi Eesti Rahva Muuseumis tühjaks jäänud hoonele. Üks seisab tühja, teisele otsib riigi kinnisvara aktsiaselts pikaajalist üürilist. S10: Väga paljud sellised otsused on ikkagi koalitsioonipartnerite kokkulepe ja kui siin kokkulepet ei ole ühist saavutatud, siis tuleb niikaua läbi rääkida, kui see ühine arusaam tekib. S1: Täna õhtul esilinastub dokumentaalfilm viimane vürst, mis avab ukse Peeter Volkonski ellu ja hingemaailma. S12: Milline meil kellelgi on pilt Peeter Volkonskist, ma arvan, et see on huvitav küsimus, sellepärast et ta on ilmselt üks keerulisemaid ja eest ära minevamaid tegelasi. Eesti siin lähiajaloo kultuuriloos. S1: Anett Kontaveit pääses Wuhani ETA turniiril poolfinaali, alistades täna Tšehhitari Katarina nakova kuus-neli kuus-neli. Ilm püsib tuuline, Lääne-Eesti saartel ulatub tuulte kiirus öösel kuni kahekümne viie meetrini sekundis, homme pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni üheksa kraadi ja Põhja-Eestis võib tulla ka lörtsi. Homme päeval on seitse kuni üksteist kraadi. S107: Ja nüüd kõigest järgemööda. Est-For Invest kohtus eile ja täna Võru, Räpina ja Seto maa valla esindajatega sooviga leida kolme valla piiri peale uus võimalik puidu rafineerimistehase asukoht. Omavalitsustele tehti ettepanek alustada uuringute läbiviimisega. Mirjam Nutov kohtus täna osapooltega. S181: Est-For Investi sõnul peaks tehase võimalik uus asukoht vastama kolmele kriteeriumile. Seal peaks olema võimalikult vähe inimesi, seal peaks olema lähedal võimalikult palju vett ja kindlasti peaks seal olema raudtee sõlm. Neile kriteeriumitele vastab praegu kõige paremini kolme omavalitsuse Räpina setomaa ja Võru valla piirile jääv kikka metsamassiivide ala. Edasi räägib Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli. S26: Vaatame ja oleme siinkandis sellepärast, et siin on võimalik kasutada lämmijärve vett ehk mitte kasutada ühtegi kohalikku jõge, kuna need jäävad liiga väikseks. S181: Enamus kikka piirkonda jäävatest metsamassiividest kuulub riigile. Sealt läheb läbi ka Tartu Koidula raudtee, kust saab maha ehitada tehase juurde viiva lisaharu. Lämmijärv jääb sellest piirkonnast aga umbes kahekümne kilomeetri kaugusele. Plaani kohaselt peaks vesi jõudma tehasesse mööda maa-alust veetoru. Rajatav tehas võtaks enda alla sada hektarit maad veel kord Est-For Investi esindaja Aadu Polli. S26: Ega see meie arusaam kolme valla liitumiskohast ja, ja Kika metsadest on ju ainult unistused, seal võiks teha ja see on, see ei ole läbi kaalutud analüüsitud ja see ka ei tähenda seda, et ei teki uusi kohtasid, kuhu võiks kaaluda, see kõik on järgnev, uuringuprotsessi osa. S181: Selleks aga, et saada luba uuringute läbiviimiseks, kohtus Est- Fori esindus eile ja täna kolme omavalitsuse esindajatega edasi, räägib setomaa valla vallavolikogu esimees Rein Järvelill. S35: Meil ju hoiakut hetkel ei ole, sellepärast et eks me, me ei, me ei tea, mis nüüd edasi saab, et millised sammud on, kas, kas seda setomaa valla või valla lähedal olevat asukohta hakatakse üldse planeerima võimaliku asukohana. S181: Ja Võru valla vallavanem Kalmer Puusepp S38: Kuna antud teema on, puudutab väga avalikkust, siis kindlasti antud teemat tuleb arutada volikogu tasandil, et. S181: Kohtumine Räpina valla esindajatega on aga just praegu lõppemas või just äsja lõppenud, nii et nende seisukohti me hetkel edastada ei saa. Aadu Polli Est-Forist ütleb aga, et ilma uuringuteta ei saa ei nemad ega ka keegi teine teada, kas sellist tehast on võimalik üldse rajada. Nende üleskutse kohalikele omavalitsustele on, et kui kellelgi on huvi näha oma valla territooriumil tselluloosi tehast, siis sellest maksaks neile teada anda raadiouudistele võrust Mirjam Nutav. S107: Kolme balti riigi ühisettevõtte Erbe Reil tegevjuht Baiba Rubesa, kelle ametiaeg pidi nagunii tänavu oktoobris lõppema, teatas täna päevapealt ametist tagasiastumisest. Rubesa ütles pressikonverentsil põhjusena, et kolm riiki pole suutnud saavutada kokkuleppeid projekti ühisel elluviimisel. Aga Ragnar Kond võtab nüüd pressikonverentsil räägitu kokku, palun. S48: Baiba Rubesa soovis oma lahkumisega juhtida veel kord tähelepanu nendele probleemidele, mis Rail Baltic'u ümber on ja mida ei ole õnnestunud siis kolme aasta jooksul lahendada. Rube sa meelest on nii, et olgu see tegevjuht ehk siis ka uus erereilijuht, kes tahes või kust iganes, riigist vastuolud on pigem seotud aktsionäride koostööga ja algavad peale nõukogust. Ehk siis, kui nõukogu liikmed on samal ajal nii juhid kui ka projekti teostajad, siis Rubesa meelest ei ole sellises olukorras võimalik head äritava järgida ja tervikuna tunnistab ta, et paljud hanked ja projekt ise on ajagraafikust maas. Ta muretseb väga tuleva aasta eelarve üle ja pole üldse kindel, kas sellises olukorras projekti siis Euroopa Liidu poolt rahastatakse edasi või mitte. Kooskõlastamised kõikvõimalikel tasemetel on võtnud väga palju aega ja ri häirib ka see, et tuleb kõik dokumendid tõsta ümber erinevatesse keeltesse tõlkimine võtab palju aega ja ka seadusandlus on riigilt erinev, nii et need on probleemid, mis siis Rubesa meelest häirivad praegu projektiga edasiminekut, aga samas teiselt poolt tuleb ju meenutada, et Leedu ja Eesti on ise juba mõnda aega tagasi nõudnud rubesa lahkumist, kui siis lepiti kokku, et ta oma ametiaja lõpuni ametis jätkab. Baiba Rubesa tunnistas ka täna, et soovis omal soovil lahkuda mitme kuuest, kuid siis palus Läti peaminister Maris Kucsinskis tal ametisse edasi jääda. No ma palusin täna ka Läti transpordiministeeriumi seisukohta, et kuidas siis Läti pool Rubesa tegevusele ja lahkumisele vaatab. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et lahkumine on Rubesa isiklik otsus. Mitte keegi ei ole talle vähemalt Läti poolt selleks survet avaldanud, pigem vastupidi, püüti teha kõik selleks, et ta oma ametiaja lõpuni ikkagi tööd edasi teeks. Samas tunnistatakse ka, et Rubesa tööga ollakse siin Lätis rahul ja noh, eks juba varemgi on tekitanud mõningast hämmingut Eesti ja Leedu suhtumine rubesatöösse, et Lätis nagu kohati jääb mulje, et ei saada aru, mis rubesa probleem siis tervikuna on, aga nüüd jah, on see küsimus möödas ja uue juhatuse esimehe leidmiseks on juba välja kuulutatud ka rahvusvaheline konkurss ja seni täidab siis Verbe reili juhi ülesandeid. Finantsjuhist juhatuse liige Ignas Tegutis. S107: Aitäh Ragnar Kond sulle selle ülevaate eest. RBREL-i nõukogu esimees Riia Sillaväe kommenteeris Rubessa lahkumist nii. S71: Mul on kahju, et see võimekus erinevaid osapooli siduda on natukene nõrgaks jäänud ja, ja mul on kahju, et Baiba rubesa lahkumine natuke ebakonstruktiivset toimus. Täna hommikul on meedias paiga Rubesa avaldanud arvamust projekti kulgemise kohta ja teinud alusetuid süüdistusi. Mul on hea meel, et meil on väga palju pühendunud inimesi, kes töötavad projekti edasiminemise ja õnnestumise nimel ja tänu neile oleme Rail Baltica trassi ja terminalide osas juba tehnilise projekteerimiseni jõudnud ja ja me kõik teeme selleks kõik, et Rail Baltica nii plaanipäraselt kui eelarve kohaselt kulgeb. Ja meie töö käib ka juhivahetuse olukorras segamatult edasi. Riikidevaheline koostöö on kulgenud plaanipäraselt, on kulgenud mõistmises riigi poliitikud peavadki kaitsma riigi elanike huvi ja selles ei saa kedagi süüdistada, see ongi nende töö. Ja ühisettevõte on selleks ellu kutsutud neid positsioone ühildada, et me leid leiaksid ühise arusaama, et millisel moel ja et Rail Baltic meie kõigi hüvanguks ehitatud saaks. S107: Uku tuum küsis, mida arvab Rubesa väljendatud murest Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. S103: Tegelikult oli ka algusest peale selge, et selleks, et selliseid piiriüleseid mitut Euroopa Liidu liikmesriike haaravaid projekte kõige efektiivsemalt ellu viia, selleks on vaja taolist ühisettevõtet, aga alati on see mõttekoht ja, ja kokkuleppekoht just nimelt see, et kuidas need vastutused täpselt siis selle ühisettevõtte ja nende kohalike rakendusasutuste vahel jagunevad ja eks see on üks asi, mille paika loksus, on viimased aastad pidevalt üritatud ja ma arvan, et see liigub õiges suunas. Kas või näiteks täna siis Euroopa ühendamise rahastu komitee, kus on ka kõik liikmesriigid, rakendusotsuse, mis puudutab Rail Balticut ja samuti väga palju erinevaid tegevusi, mis sellega kaasnevad. Nii et, et see näitab tegelikult, et töö käib, aga loomulikult asju saab teha paremini ja just nimelt see kesktasandi ja kohalike tasandite vaheline koostöö saab kindlasti muutuda paremaks Euroopa komisjoni poole pealt, meil on olnud kõikidega väga hea koostöö, me oleme väga tugevalt teinud koostööd ühisettevõttega ja, ja loomulikult ka ka ka kohalike rakendusasutustega. Ja mis ma tahaks öelda, on see, et igal juhul see tahtmine on olemas, väga selgelt on poliitiliselt seda soovi väljendanud ka peaministri alles aprillikuus. Ja ega siin muud ei olegi, kui lihtsalt tuleb tööga edasi minna ja tegelikult ka vaadata loomulikult kriitikat, mis on põhjendatud ja nagu öeldud, seda, et, et asju tuleks paremini teha, seda me oleme kogu aeg teadnud ja selles osas me oleme ka kogu aeg üritanud järgmiseid samme astuda. Euroopa komisjon on samuti kutsunud kokku erinevaid koosolekuid erinevate osapooltega suhelnud ja minu arust seesama asjaolu, et rakendusotsus on vastu võetud, annab väga selgelt märki sellest, et töö käib. Nagu öeldud, tööd parandada saab, aga kas muretsema peab? Muretseda võib alati, aga muretsemine ei vii asju edasi, asju võib ainult edasi, kui, kui tehakse tööd ja, ja loomulikult tuleb lähtuda sellest, mis on kokku lepitud. Me tahaksime loomulikult näha, et projekt liiguks kiiremini ja me loomulikult tahaksime näha, et väga selgelt oleks paigas see vastutus siis ühisettevõtte ja kohalike naasjutuste vahel. Aga selle nimel tuleb tööd teha. S107: Alates järgmisest aastast antakse Eestis välja ID-kaarte, mida saab muuhulgas kasutada ka näiteks kontaktivaba bussikaardina. Samas ei pruugi inimeste jaoks muutused nii kiiresti tulla, sest esmalt peavad ettevõtted oma süsteemid uue ID-kaardiga kohandama. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. S108: Eestilt suure kahjunõude saanud Gemalto alates tulevast aastast meile enam ID- kaarte ei tooda, uue hanke võitis Prantsusmaa firma ideemia ning ehkki Gemalto on hankekohtus vaidlustanud politsei ja piirivalveametit, edu teda ei saada. Vähemalt otsustati täna tutvustada juba päris uut ID-kaarti. Politsei ja piirivalveameti peaekspert Eliisa Sau ütles saates uudis pluss et kõige silmatorkavam muudatus uuel kaardil on värviline foto. S115: Värviline foto on ise ka üks turvaelementidest, lisaks on meil ka sekundaarfoto olemas, nüüd uuel kaardil, see tähendab siis seda, et see on selle põhifoto kordus, aga see on nähtav üksnes kaldvalguses. Lisaks turvaelementist võiks välja tuua ka läbipaistva akna, mille kuju on tehtud spetsiaalselt Eesti riigi tarbeks. S108: Uue kaardiga tuleb juurde ka kasutusvõimalusi ehk seekordses riigihankes seati tingimuseks, et ID-kaarti peab saama kasutada ka kontaktivabalt, räägib riigi infosüsteemide ameti EID valdkonna juht Margus Arm. S120: Digiallkirjastamine ja autentimine, sisselogimine e-teenustesse, see jääb jätkuvalt toimima kontaktse kiibi peale ehk tuleb kaart alati lugejasse panna ja pindsisestada, aga näiteks kliendikaardi rakendused, ühistranspordi valideerimised, need oleks võimalik siis tulevikus üle viia kontakti joobaliidese peale. S108: See ei käi siiski üleöö, sest esmalt peavad ettevõtted oma süsteeme uue ID-kaardi võimalustega kohandama. S120: See sõltub nüüd tõesti juba ettevõtetest, kas nad tahavad hakata seda tegema või mitte. Meie oleme loonud ID-kaardi peale eeldused, et seda võimalik teha. S108: Tallinna linnatranspordiameti juhataja Andres Harjo vajalike arenduste mahtu praegu hinnata ei oska, aga ütleb, et see kõik on võimalik ning Tallinna ühistranspordis saab tulevikus ID-kaarti kasutada. S127: Seda enam, et tegelikult täna ju nõutakse ühiskaardile juurde ka ID-kaarti, et isikud tuvastada ja kui uus ID-kaart võimaldab selliseid kontaktivabasid andmevahetusi, noh siis siis see tegelikult ongi tänases mõistes ja ühiskaart koos ID-kaardiga. S107: Päeva olulisemad välissõnumid võtab kokku Janek Salme. S130: USA senati õiguskomisjoni ees annavad täna ütlusi ülemkohtu kohtuniku kandidaat Bret Cavano ja teda seksuaalses rünnakus süüdistab Christene Blasy Ford. Õiguskomisjon palkas neid ja tunnistajaid küsitlema Arisona osariigi seksuaalkuritegude prokuröri. Lisaks süüdistavad veel kaks naist vanad seksuaalses ahistamises. Need süüdistused võivad saada saatuslikuks kavano kandideerimisele. Senatis on vabariiklastel vaid üks hääl rohkem kui demokraatidel. Uudistekanalite teatel oletatakse, et kavano kandidatuuri saatus on sisuliselt nelja vabariiklasest senaatori käes, kes on vähem või rohkem silma paistnud president Trumpi tegevuse kritiseerijana. Senati õiguskomisjonis on hääletus kavano kandidatuuri üle kavandatud homseks. Kui komisjon teda toetab, hakkab hääletama sõna tervikuna. S130: Iraani kinnitusel on India valmis jätkama Iraani nafta ostmist ka pärast seda, kui USA jõustab novembri alguses Iraani suhtes uued sanktsioonid. Iraani välisminister Muhammad Javad Zarif ütles, et India välisminister Sushma Svarag kinnitas talle seda New Yorgis toimunud kohtumisel. Iraani välisministri sõnul soovib India samuti jätkata majanduskoostööd. India on Hiina järel mahult teine Iraani nafta importija ning India toetab Iraani Tšabahari sadamakompleksi arendustöid. S130: Vene riigiduuma võttis kolmandal lugemisel vastu pensionireformi seaduse, mis näeb ette pensioni ja tõstmise meestel kuuekümne viie ja naistel kuuekümne eluaastani. Eelnõu saadeti edasi heakskiitmiseks Föderatsiooni nõukokku, kus see läheb edasi allkirjastamiseks. Presidendile. S130: Kreeka rahandusministeerium teatas, et esimesel oktoobril tühistatakse kolm aastat kehtinud piirang sularaha väljavõtmisele. Esialgu oli piiranguks seatud nelisada kakskümmend eurot nädalas ning praeguseks on seda kergitatud viie tuhande euroni kuus. Kreeka rahandusministeerium teatas, et alles jääb piirang ülekannetele välisriikidesse, kuid seda tõstetakse praeguselt kolmelt tuhandelt eurolt kümne tuhande euroni. S107: Edasi Tartusse pärast Eesti Rahva Muuseumi Raadile kolimist pole endiselt suudetud otsustada kummagi endise muuseumi hoone tulevikku. Kuperjanovi tänavahoone seisab tühjana. Veski tänava hoonele otsib riigi kinnisvara aktsiaselts pikaajalist üürilist. Madis Hindre. S108: Parasjagu tehakse ERMi endises hoones Veski tänaval remonti. Tegemist on siiski ajutise remondiga, et anda majale ajutine ülesanne. Nimelt vajab riigikohus kuni kahe tuhande kahekümnenda aasta alguseni asenduspinda, aga juba enne, kui ERM Raadile kolis, käis Veski tänava hoonet vaatamas Tartu ringkonnakohus. Kolimine oleks aga kallis ehk kui praegu Veski tänaval tehtav ajutine remont maksab ligi sada nelikümmend tuhat eurot, siis korraliku renoveerimise hinnaks arvati läinud aastal neli koma viis miljonit. Ehkki ükski teine riigiasutus Veski tänava hoonesse ei kipu, plaanib riigi kinnisvara aktsiaselts maja ikkagi alles hoida. Tasapisi otsitakse sellele üürilist ja juba on huvi tundnud Tartu luterlik Peetri kool. Hoopis teine lugu on ERMi endise Kuperjanovi tänava näitusehoonega. Seda püüdis RKS maha müüa ka tulutult. Õigemini pakkus Tartu linn hoone eest pool miljonit eurot korporatsioon Sakala sada kümme tuhat eurot rohkem. Müügitehing jäi aga katki, sest Tartu rõhus avalikule huvile ja soovile teha hoonesse seltsimaja. Niisiis võttis toonane riigihaldusminister Mihhail Korb otsustamise enda kätte, aga jättiski otsustamata. Viimati ütles tänane riigihalduse nister Janek Mägi, et korporatsiooni ja linn peaksid omavahel kokkuleppele jõudma, räägib Tartu abilinnapea Monika Rand. S169: Ma arvan, et seda kompromissi tegelikult ei ole. Sakala on öelnud küll, et ta on nõus seda hoonet Tartu linnale rentima, aga kindlasti sellele teele me ei asu, et, et hakata rendihindades ja rendiküsimustega läbi rääkima vaid pigem on Tartu linnal ikkagi kindel soov see hoone omandada. S108: Monika rand ütleb, et Kuperjanovi tänava hoone renoveerimiseks on linn valmis kulutama ligi kolm ja pool miljonit eurot, kusjuures igasugused investeeringud senisesse, pensionäride seltsimajja staadioni tänaval on linn lõpetanud ja maja laguneb. Niisiis tuleb ministril ikkagi otsustada. S173: Väga paljud sellised otsused on ikkagi koalitsioonipartnerite kokkulepe ja kui siin kokkulepet ei ole ühist saavutatud, siis tuleb niikaua läbi rääkida, kui see ühine arusaam tekib. S108: Janek Mägi ütleb, et otsusega võib veel omajagu aega minna ja võib-olla alustatakse kogu protsessiga hoopiski algusest. Nimelt tahaks RKS hoone uuesti enampakkumisele panna. S107: Täna õhtul esilinastub dokumentaalfilm viimane vürst, mis avab ukse Peeter Volkonski ellu ja hingemaailma Auväärse sugupuuga. Vürst Volkonski on Eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Film uurib, kuidas õnnestub leida tasakaalu olme ja aristokraatia vahel mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele. Erle Loonurme lugu. S200: No miks sa ei joo, siis mida siis tahad, praegu läks oma? S115: Viimane vürst teeb sissevaate legendaarse rokk ja punkmuusiku näitleja ning tõlkija Peeter Volkonski argipäeva ning avab põgusalt ka peresuhteid. Filmi autor Kaupo Kruusiauk ütles vikerraadiole, et film on mõeldud eelkõige neile, kes Peeter Volkonskit juba veidi teavad ja tunnevad. S184: Eks Peeter Volkonski puhul on väga keeruline tõmmata seda joont, et kust maalt siis seda peaks nii-öelda nagu tutvustama hakkama ja, ja kui palju inimesed teavad, et mina võtsin algusest peale selle seisukoha, et noh, see film on ikkagi inimestele, kes ikkagi üldiselt teavad, kes on Peeter Volkonski S115: Filmikriitik Tristan Priimägi ütles, et Volkonski kohta meie kultuuriruumis ja ajas ei ole lihtne sõnastada ega portreteerida. S12: Milline meil kellelgi on pilt Peeter Volkonskist, ma arvan, et see on huvitav küsimus, sellepärast et ta on ilmselt üks keerulisemaid ja eest ära minevamaid tegelasi Eesti siin lähiajaloo kultuuriloos. Portreefilmi mõte võiks olla see, et üks inimene või üks teema mingis mõttes nagu ammendatakse, et me saame selle filmi vahendusel nähtusest või inimesest mingi pildi, siis seda ülesannet minu meelest sellel filmil ei ole õnnestunud täita. Ehk siis vaadates ära metaalfilmi viimane vürst Peeter Volkonskist tahaksin ma näha veel ühte põhjalikumat filmi Peeter Volkonskist, sest ma näen, kui palju seal peidus on ja ma tahaksin sellest rohkem teada saada. S115: Kaupo Kruusiauk tegi filmi üle kolme aasta ning arvab, et jõudis Volkonskile päris lähedale. S184: Mulle tundub, et Peeter mõnes mõttes ongi selline ja võib-olla tõesti ta mingisuguseid asju jätab ka, nagu rääkimata või siis natuke nagu hiilib kõrvale, aga see on tema nagu loomus talle meeldib mängida, talle meeldib neid kuidagi huumorisse tõsta, et ma loodan, et tegelikult selles filmis avalduvad ka teatud sellised nüansid, millega ei olda nii nagu. S107: Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Sirle Kangur palun. S200: Eeloleval ööl on pilves ilm, sajab vihma, Põhja-Eestis võib paiguti tulla sekka ka lörtsi. Sadu on kohati tugev tuul, Põhja-Eestis enne keskööd nõrgeneb ja puhub läänekaarest. Öö jooksul pöördub üle idakaare põhja kuus kuni üksteist, vastu hommikut tugevneb puhanguti viisteist kuni kaheksateist meetrit sekundis. Mandri lõunaosas on öö hakul lõunakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, hiljem tugevneb edela ja läänetuul seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul loodesse. Lääne-Eesti saartel tugevneb edela ja läänetuul viisteist kuni kakskümmend, puhanguti kakskümmend viis meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul loodesse ja põhja ning nõrgeneb vähehaaval. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa kraadi. Päeval tuleb muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub põhja ja loodetuul kaheksa kuni kolmteist, saartel ja rannikul puhanguti viisteist kuni kakskümmend meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul järk-järgult nõrgeneb. Sooja tuleb seitse kuni üksteist kraadi. S107: Ja spordisõnumid tulevad ka Ragnar Kaasik. S213: Anett Kontaveit on pääsenud Wuhani VTA tenniseturniiril poolfinaali. Tänases veerandfinaalis kohtus maailma kahekümne seitsmendal real paiknev eestlanna endast kakskümmend kohta madalamal asuva tšehhitari Katerina Siniakovaga. Paar kohtus viimati vähem kui kuu aega tagasi USA lahtiste avaringis ja siis pidi Kontaveit tunnistama Siniakova paremust. Täna võttis Kontavei tšehhitari vastu aga revanši, võites kohtumise kuus-neli kuus-neli. Kahe ja poole miljoni dollari suuruse auhinnafondiga kõrgetasemelise turniiri poolfinaalis kohtub kontaveit kodupubliku ees võistleva hiinlanna Jang vangiga. Tema asub maailma edetabelis kolmekümne neljandal kohal. Matš on kavas homme. S213: Kahe tuhande kahekümne neljanda aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlused peetakse Saksamaal. Nendega koos oli valikus ka Türgi, kuid UEFA on varasemalt tunnistanud, et Türgile korraldusõiguse andmine võib kaasa tuua suuri riske eesotsas inimõiguste rikkumistega. Ühtlasi ei ole Saksamaal, erinevalt Türgist vaja olulisi staadioni renoveerimisi või ümberehituse läbi viia. Viimati korraldas Saksamaa jalgpalli suurturniiri kahe tuhande kuuendal aastal, kui seal toimus MM. S213: UEFA teatas täna veel sedagi, et järgmisest hooajast võetakse meistrite liigas kasutusele videokohtunike süsteem ehk Varr. Sellest järgneval hooajal kaks tuhat kakskümmend kakskümmend üks võetakse var kasutusele ka Euroopa liigas ja koondiste turniiri UEFA rahvuste liiga finaalturniiril. S213: Eesti jäähokiliit ja meistriliiga tutvustasid täna algava hooaja plaane. Liigast võtab jätkuvalt osa neli meeskonda. Tiitlikaitsja HC Tallinna viiking, Kohtla-Järve meeskond HC Everest, Tartu Välk ja Narva Ps. S213: Uuendatud süsteemis selgub Eesti meister juba põhihooajaga, mis koosneb kuuest ringist ehk kokku kolmekümne kuuest mängust. Sellele järgnevas play-offfaasis selgub Eesti karikavõitja. S107: Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-21017

S1: Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljateistkümnendast novembrist. Mina olen Uku toom. Valitsus arutab ÜRO ränderaamistiku teemat homsel kabineti nõupidamisel ja teeb kindlasti ka otsuse, ütles infotunnis peaminister Jüri Ratas. Justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu avaldas arvamust, et ÜRO ränderaamistik võib läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eestile siduvaks. S48: Kui Eesti vabariik asub seisukohale, et selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida. S1: Briti valitsus asus paar tundi tagasi arutama Brexiti kokkuleppe teksti. Kolm Läti erakonda lahkus valitsusliidu moodustamise kõnelustel, mida juhtis uue konservatiivse partei esimees Janis Bordans. Endised reformierakondlased Imre Sooäär ja Andrei Korobeinik kandideerivad riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas. S114: Korobeiniku sõnul seisavad erakonnad raske valiku ees, kas keerutada sama plaati edasi või vahetada muusikat riskides nii ka ebaõnnestumisega. S1: Ida-Virumaa Lüganuse valla volikogu toetas valla territooriumile kavandatava Eesti energia uue põlevkivi kaevanduse rajamist. S10: Muidugi on nüüd nii-öelda pall keskkonnaameti käes, et palju meie tehtud ettepanekutest ka keskkonnaloas kajastuvad. S1: Ja tugevuselt kolmandas eurosarjas põhiturniirile pääsenud Saaremaa võrkpalliklubi kohtu kolmekümne kahe parema seas Prantsusmaa meeskonna. S1: Ning öösel on ilm enamasti pilves, homme pilves selgimistega, kohati on udu ja tibutab uduvihma plusskraade öösel kaks kuni seitse, homme päeval neli kuni kaheksa. S112: Ja nüüd siis sellest, et Briti valitsus asus paar tundi tagasi arutama Brexiti kokkuleppe teksti ja Brüsselis, jälgib Brexitiga seotud arenguid ja on kogu päeva jälginud meie korrespondent ehand sulle sõna, mis seal juhtub ja kui kaugele ollakse jõutud. S19: Tere õhtust ja ametlikku ja kinnitatud infot selle kohta, milline see leppe mustand on, ei ole ju jätkuvalt, et seni on väga napisõnalised olnud nii Suurbritannia poolelt kui ka siin Brüsselis Euroopa komisjoni poolt, et teada on, et on jõutud dokumendini, mis on sadu lehekülgi pikk ja mida praegu arutatakse paralleelselt nii Londonis kui Brüsselis. Need kohtumised käivad võib-olla just just praegu on lõppemas. Nii palju, kui on teada nendest varasematest tööversioonidest ja sellest, mis siis on viimase kahekümne nelja tunni jooksul võib-olla ajakirjandusse lekkinud, siis tõenäoliselt tähendab see kokkulepe seda, et see põhiteema, millest on räägitud viimased kuud on siis see, mis saab, juhul, kui Suurbritannia ja Euroopa liit ei jõua sobiva kaubanduslepinguni, siis tõenäoliselt on seal kirjas umbes selline sõnastus. Et Suurbritannia jääb sel juhul tolliliitu ja Põhja-Iirimaal hakkavad kehtima veel täiendavad siis nõuded ühisturuga kooskõlas olemiseks, see tähendab seda, et Euroopa Liit saab suhteliselt selle, mida ta tahtis, aga Suurbritannia jaoks on seal muidugi küsimused, kui Põhja-Iirimaad koheldakse teistmoodi kui ülejäänud ühendkuningriiki. Ja samuti see, et kui ühendkuningriik jääb tolliliitu, siis ei saa teda tegelikult ajada iseseisvat kaubanduspoliitikat, et nüüd ongi siis küsimus selles, et kas Suurbritannia peaminister Thermsa May suudab sellele leppele saada toetuse Suurbritannias või mitte, juhul kui ta seda saavutab, siis võib juba kahekümne viiendal novembril ees seista järjekordne Euroopa ülemkogu erakorraline, mis selle leppe kinnitab. Kui ei, siis oleme me jälle sammukese lähemal lepeta Brexit'ile ja, ja suhteliselt suurele teadmatusele. S112: Kas on teada, millal Briti valitsus mingi otsuse teeb? S19: No teada on see, et see koosolek lõpeb neil tunni kahe-kolme pärast ja siis me kindlasti saame midagi kuulda. Kas näiteks astuvad mõned ministrid tagasi või annavad nad oma toetuse peaministri ettepanekule? S112: Selge aitäh sulle, epp, lähme siit kohalike teemadega edasi või õieti mitte nii väga kohalikega. Valitsus arutab ÜRO ränderaamistiku teemat homsel kabineti nõupidamisel ja Jüri Ratas peaminister ütles, et valitsus võtab ka vastu mingi otsuse, aga täna arutati seda teemat riigikogu infotunnis ja justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kuigi see lepe üldiselt ei ole siduv, siis rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt võib ta selleks muutuda, aga kuulame teda ennast. S48: Alanud arutelus on nii akadeemik Lauri Mälksoo toonud esile, et kuigi dokument ütleb, et ta mitteõiguslikult siduv on selles mitmeid kohti, aspekte, mida hiljem siiski hakatakse normatiivsetena kasutama. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka rahvusvahelise õiguse teadlane Rene värk. Ma olen palunud justiitsministeeriumil analüüsida seda leppe projekti ja justiitsministriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Leppest on kokku koondatud kakskümmend kolm eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad leppe eesmärkidest. Austria föderaalvalitsuse hinnangul on selles leppes konkreetselt seitseteist küsimust, mis reguleerivad neid migratsioonivaldkondi ulatuslikumalt ja kaugemalt kui Austria kehtivad seadused. Lisaks sellele tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi lepe oma formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt on, et, et on ette nähtud nii monitooringu kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks, mida lepe sisaldab. See lepe võib muutuda rahvusvahelise tavaõiguse osaks. Ja seetõttu, kui Eesti vabariik asub seisukohale, et selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida. Nii et niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, on väga vajalik Eesti vabariigil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil säilitada nendes küsimustes oma iseotsustamise pädevus ja see peab olema kõrgeim huvi võimalike rahvusvaheliste kohustuste tekitamisel või kujunemisel. S112: Evelyn Villers jätkab nüüd välisuudistega. S68: Kolm Läti erakonda on otsustanud lahkuda valitsuse moodustamise kõnelustelt, mida juhib uue konservatiivse partei esimees Janis Bordans. Erakond arengu eest ja poolt tegi president RaimondVeejoonisele ettepaneku nimetada uus peaministri kandidaat. Täna pärastlõunal algas president vejoonise ja senise peaministri kandidaadi Bordansi koht mille tulemused pole teada. Vie joonis tegi Bordansile valitsuse moodustamise ettepaneku eelmisel kolmapäeval ja andis selleks aega kahekümne esimese novembrini. President ütles siis, et ebaõnnestumise korral nimetab ta järgmise kandidaadi. S68: Rootsi parlament lükkas tagasi mõõduka koalitsioonierakonna juhi Ulf Kristersoni kandidatuuri peaministri kohale, seega jätkub Rootsi poliitikas septembri valimistele järgnenud patiseis. Cristerson tutvustas parlamendile enda partei ja kristlike demokraatide valimisliitu, kuid juba enne seda oli üsna kindel, et parlamendilt heakskiitu ei tule, vahendasid Reuters ja üle kaks valitsusparteid oleksid hakanud tegutsema paremäärmusluses süüdistatud Rootsi demokraatide toel ja seetõttu ei soovinud teised parteid sellist vähemusvalitsust toetada. Tõenäoliselt esitab parlamendis spiiker Andreas Norlen veel sel nädalal uue peaministrikandidaadi. S68: Iisraeli kaitseminister AViktor Liberman teatas tagasiastumisest teravate lahkhelide tõttu Gaza relvarahuleppe küsimuses, mis eile Egiptuse vahendusel sõlmiti. Libermanni sõnul on relvarahu Gaza rühmitusega terroriaktituleerumine. Me ostame lühiajalise vaikuse hinnaga, mis kahjustab riiklikku julgeolekut, ütles Liberman ja kutsus ühtlasi korraldama ennetähtaegseid valimisi. Peaminister Benjamin Netanyahu kaitses relvarahu kaasa rühmitustega. S112: Veel kord Euroopa asjade juurde Euroopa komisjonis on tõusnud päevakorda võitlus võlts uudistega ja ja nende äratundmine Strasbourgist jätkab sel teemal Mirko ojakivi. S105: Euroopa Liit on viimase kahe aasta vältel püüdnud pidevalt luua regulatsioone ja meetmeid, mis aitaks vähendada küberrünnakuid ja igasugust valeuudiste levikut. Seni täielikult toimivaid tööriistu pole. Valeinfokampaaniat kerkisid päevakorda kahe aasta eest, kui Ameerika Ühendriikides toimusid presidendivalimised, mille puhul kasvas sotsiaalmeedias valeuudiste levik ning kokkuvõtvalt olid demokraatlikud valimised häiritud. Selline lühike kokkuvõte äsja Strasbourgis lõppenud parlamentaarsest debatist. Nii Euroopa Komisjoni, aga Euroopa Liidu Nõukogu ja parlamendisaadikute arvates ei maksa luua illusioone, et järgmise aasta kevadel Euroopa Parlamendi valimistel oleks Euroopa Liidu liikmesriigid kaitstud. Värske Euroopa komisjoni poolt tellitud uuringu tulemused näitasid, et seitsekümmend kolm protsenti inimestest tunnetavad, et nende poliitilisi valikuid püütakse sotsiaalmeedias valeuudistega muuta. Euroopa Komisjoni volinik Vera Jourova kutsus liikmesriike üles senisest enam tähelepanu pöörama valeuudiste monitoorimisele ja avastamisele. Omalt poolt lubas volinik lähiajal vastu võtta valeuudiste vastu võitlemise meetmed ja tööriistad. Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ütles, et kuigi valimiste läbiviimine ja küberkaitse on liikmesriikide pädevuses, on tõhusam võidelda välise sekkumise vastu koos luua illusioone, et sekkumist ei tule. Paeti sõnul ei maksa Urmas Paet. S100: Peamine retsept on muidugi see, et tuleb teha palju tööd ühiskondade endiga, et inimesed, meediatarbijad, nii klassikalise meedia kui sotsiaalmeedia tarbijad oleksid kriitilisemad, et mitte iga hüüatus iga nii-öelda skandaalne sõnum ei ole veel tegelikult tõde, et palju kriitilisem peab olema allikate suhtes ja, ja noh, ka teiseks, et kui ikkagi on nagu ilmselgelt valed lastud liikvele, et siis ikkagi riikides, need, kes on selleks seatud, peavad nad ikkagi maksimaalselt kiiresti püüdma ka ümber lükata ja selgitada, kuidas siis on lood tegelikult. S105: Indrek Tarandi arvates on üsna keeruline valeuudiste vastu võitlemine ja tihti ei suuda tõe ja vale vahel vahet teha ka poliitikud. Indrek Tarand. S106: Me nägime ju just eelmisetel päevadel seda paanikat, mis ÜRO migratsioonidokumendi ümber tekkis. Jalga väristama ei hakanud mitte ainult vabariigi valitsus vaid koguni president. Ja opositsioon käitus veel täiesti sõgedalt, eriti Jürgen Ligi, kes ise selle dokumendi algatas ja muidugi Marko Mihkelson, kes ei saa üldse vist aru, mis ta seal väliskomisjonis tegema peab. Ei maksa sellistele vene infooperatsiooniele. S105: Nendele alluda Mirko Ojakivi, Strasbourg. S112: Ja nüüd Eestisse endised reformierakondlased Imre Sooäär ja Andrei Korobeinik kandideerivad riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas. Nad rääkisid ajakirjanikele täna, millised on nende programmilised seisukohad ja Margita. Otsmaa teeb ülevaate. S114: Andrei Korobeinik ja Imre Suuäär kandideerivad valimistel küll Keskerakonna nimekirjas, kuid erakonnaga ei liitu. Korobeiniku sõnul seisavad erakonnad raske valiku ees, kas keerutada sama plaati edasi või vahetada muusikat riskides nii ka ebaõnnestumisega. S116: Need hitid, mis toimisid aastaid tagasi, ei pruugi tänastesse edetabelitesse jõuda. Ja ka need valimisstrateegiat, mis toim toimisid. Ammu ei pruugi täna edu tuua, et kui eelnevalt sai valimisi võita populismiga ja hirmutamisega, siis täna toimivad natuke teised võtted. S114: Imre Sooäär lisas, et need väärtused ja põhimõtted, millest nad ei tagane, on kindlasti kaasaegne ettevõtluskeskkond, stabiilne maksusüsteem ja paindlik tööturg ja mehed alustasid vaheldumisi oma programmi tutvustamist. S123: Me ei toeta ettevõtete tulumaksu tõstmist ja me ei toeta ka majutusasutuste käibemaksu tõstmist. S116: Ja kõrged tööjõumaksud on probleem, mis takistab kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis. Sotsiaalmaksulae kehtestamine on esimene konkreetne samm selle olukorra lahendamiseks. Eesti pensionifondide tootlused on maailma ühed kehvemad. Meie ettepanek on suunata rohkem pensioniraha Eestisse. Piirame seadusandlikult pensionifondide haldustasusid. S123: On meie ettepanek ka, et Eestis oleks võimalik mitmik kodakondsus kõikide Euroopa Liidu riikidega pluss nende riikidega, kus on kõige suuremad Eesti kogukonnad maailmas. S114: Samuti on kavas ellu viia plaan, et kõik lapsed õpiksid juba koolieas malet. Riik jätkaks kohaliku toidu ja tooraine propageerimist ja eesti keele õppimiseks loob riik äppi. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas avaldas Korobeiniku ja sooääre ideedele toetust, eriti sotsiaalmaksu lae kehtestamisele. Ta märkis, et Keskerakond on kõvasti muutunud ja neli aastat tagasi ei oleks sotsiaalmaksu lae kehtestamisest rääkimine keskerakonnas olnud isegi mõeldav. S112: Valimistest veel nii palju, et näitleja ja luuletaja etaja Merle Jääger kandideerib riigikogu valimistel Võru, Valga ja Põlvamaa valimisringkonnas Isamaa nimekirjas. Eelmistel riigikogu valimistel oli ta vabaerakonna kandidaat. Jääger ei kavatse isamaa liikmeks astuda, aga päeva otsa on siin räägitud politseioperatsioonist. Nimelt politsei pidas öösel Tartus käivitatud operatsiooni käigus kinni Leedu kodakondsusega mehe, keda kahtlustatakse sõidu Muki varguses ja Madis indre lugu sellest. S138: Politsei ja piirivalveameti lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu sõnul algas operatsioon täna hommikul kella poole kolme ajal. S139: Politsei sai ärkvel olnud inimeselt teate, et tema maja ümber liiguvad isikud, kes siis ei koputa uksele ja sellest lähtuvalt ta arvas, et tegemist võib olla autovarastega. S138: Kohapeale jõudnud politseinikud leidsid sõiduki, mida oli püütud tulutult käivitada. Teine juba varastatud auto oli selle algsest asukohast sada meetrit eemale viidud ja seisis lahkumisvalmilt ning töötava mootoriga. S139: Esmased sündmuskohalt nägi politsei inimesi põgenemas ja umbes kella poole kuu ajal peeti üks oletatavatest varastest kinni ja teda kahtlustatakse siis täna öösel toime pandud kuritegude toimepanemises. S138: Rebase tänaval märgatud meeste peatamiseks tegi politseinik kolm hoiatuslasku õhku, kuid ühel kahtlustataval õnnestus siiski põgeneda. Sestap saatis politsei kella kaheksa paiku laiali teate, milles palus inimestel teatada välismaise numbrimärgiga sõidukitest. Politseioperatsioon arvatava kurjategija tabamiseks kestab siiani. Meelis Saarepuu sõnul on otsingute ala laiendatud Tartust väljapoole ning tugevdatud jõududega ollakse väljas ka Eesti lõunapiiri lähistel. S139: Seda me saame küll kinnitada, jah, et praegu kinni peetud isikul on Leedu kodakondsuse, me eeldame ka võimalikul kaasosalisel, võib-olla Leedu kodakondsus. S138: Leedu autovargad on politseile muret teinud juba alates kahe tuhande üheksandast aastast. Viimane suurem varguste laine oli kahe tuhande viieteistkümnendal ja kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal, mil politsei tabas kolm varaste grupeeringut, kusjuures kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal korraldati kurjategijate tabamiseks ligi sada politseinikku hõlmanud suuroperatsioon, mis päädis läbi Lõuna-Eesti kulgenud tagaajamise ja tulistamisega. Läinud aasta suveks oli Eestisse jõudnud uus auto varaste grupp. Nemad jõudsid kolme kuuga varastada kümmekond sõidukit, kuni nad politsei eriüksuse abiga kinni võeti. Uued vargad jõudsid kohale tänavu septembris ning võtsid Pärnust kaasa kaks uut volvomaasturit. Läinud nädalal langes varaste saagiks koguni viis kallist autot. Meelis Saarepuu sõnul pole tema teada Pärnust varastatud autosid veel leitud. S139: Me ei saa seda välistada, need samad isikud on ka varasemalt Eestis vargusi toime pannud, sellega uurijad praegu väga aktiivselt tegelevad, et siduda võimalikke silmis S112: Võru vallavolikogu otsustas lõpetada Väimelasse kavandatud suure kanala detailplaneeringu. Peamiseks põhjuseks oli kohalike elanike, ühe ettevõtte ja Võrumaa kutsehariduskeskuse vastuseis, mis saab aga samadele kinnistutele väljastatud ehitusloast. Osaühingule jäneselaane, mis planeeris Kanada rajamist koos osaühinguga Lõuna-Eesti talumana, ei ole veel selge. Kohalikud elanikud on kaevanud valla Tartu halduskohtusse, nõudes ehitusloa tühistamist. Võru vallas ollakse valmis ka selleks, et nii Lõuna-Eesti talumuna kui jäneselaane võivad nende vastu kohtusse pöörduda. Aga on ka teistsuguseid uudiseid Ida-Virumaal. Lüganuse vallavolikogu toetas valla territooriumile kavandatava Eesti energia uue põlevkivi kaevanduse rajamist. Otsuse poolt hääletas kaksteist volikogu liiget, kuus oli vastu, üks erapooletu meie korrespondent Rene Kundla rääkis volikogu esimehe Risto Lindebergiga. S10: Olid need tulemused teile üllatavad, tulemus oli positiivne, ma arvan, et samm edasi selles protsessis, mis te arvate, mis selle positiivse otsuse tingis, mis sai kaalukeeleks. Ma arvan, et võib-olla inimesed, kes selle poolt nagu hääletasid, vaatasid ka valla suurt pilti. Et alati jäävad ju mingid kõhklused ja kahtlused, aga neid saab nagu töö käigus likvideerida, lahendada, et see, see on üks põhiline asi. Kas see tänane otsus tähendab, kui aga sisuliselt seda, et jäi vallale oma hääl järgnevas protsessis. Ja kindlasti nüüd muidugi on nüüd nii-öelda pall keskkonnaameti käes, et palju nendest meie tehtud ettepanekutest ka keskkonnaloas kajastuvad, aga kindlasti me jätkame läbirääkimisi arendajaga ja et protsess korrektselt edasi läheks. Mis oleks olnud siis, kui te täna poleks otsust vastu võtnud, tähendab seda, et me ei oleks keskkonnaametile mingi seisukoha andnud keskkonnaamet oleks seda nii-öelda väljendanud jaatava vastusena ja läinud see protsess edasi ilma meie täiendavate tingimusteta. Mis on kõige positiivsema selle asja juures, on need töökohad, on, et veel midagi muud, mida see kaevandus endaga kaasa toob. Jah, kui positiivsest rääkida kindlasti, et Eesti energia on rääkinud kuni seitsmesajast töökohast, eks on ju, ja kindlasti on meil kinni pandud kaevandust karjääridest, neid vanu töötajaid veel, kes saaksid tööd, kindlasti on ka see mäetööstus ju ka arenev nii-öelda haridusvaldkonnas, kus õpitakse juurde. Ma arvan, see kindlasti positiivne, aga me peame vaatama koos neid ka nende mõjudega, et ja mõjud võimalikult väiksed elanikkonna, eks, mis on negatiivsed, mis sa kaasa võib tuua, tugines nüüd esmaspäeval rahvakoosolekule, siis tegelikult otseselt ju keegi saalis ei ütelnud, et seda kaevandusest me ei taha, eks on ju, pigem on ka mingid väiksed hirmud, eks on ju, aga ma arvan, et eks need on need mürad, veed ja asjad, aga need on kõik ka kaeveloas ja meie ettepanekutes sees, kuidas neid leevendada? S112: Eesti Rahva Muuseumis avatakse näitus Eesti meie südametes ja selle on koostanud erinevatest riikidest pärit välismaalased. Tartust jätkab Jane Saluorg. S184: Prantsusmaalt pärit Toomas on praeguseks hetkeks Eestis elanud veidi üle aasta. Nii nagu muinasjuttudes, on ka Toomase loos armastus üheks peamiseks põhjuseks, miks prantslane oma kauni kodumaa Eesti vastu vahetada otsustas koos mehhiklase ja paari Kolumbiast ning Venemaalt pärit inimestega räägivadki nii-öelda võõramaalased näitusel sellest, mis neid Eesti juures võlub ja siia elama tõi. S188: Me otsustasime, et iga osaleja loob oma osa selliselt, mis iseloomustab. S184: Nii võibki näitusel leida kauneid päikeseloojangu taustal tehtud pulmapilte maalitud Eesti kaart või hoopiski salvesti purgisuppidest pildi seeriat. Igal asjal on oma koht ja tähendus ning mingis mõttes avab näitus jupikese iga kunstniku persoonist. Toomase puhul avab näitus näiteks tema fotograafi olemuse. S188: Ma armastan Eesti juures kõige rohkem siinseid inimesi ja seda mitmekesist loodust. S184: Toomas ütleb, et lisaks enda ja Eesti elu esitlemisele on näituse koostamine ja kokkupanemine olnud ka heaks väljakutseks sest meeskonnas on erineva kultuuritaustaga inimesed. Jane Saluorg, Tartu. S112: Ilmast räägib sünoptik Merike Merilain. S205: Kõrgrõhuala kese, mis täna Poola kohal, liigub homseks itta. Ilm püsib kõrgrõhuala põhjaservas olulise sajuta, kuid on udune. Öösel on enamasti pilves ilm, kohati on udu ja tibutab uduvihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatu keeratuur on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, ennelõunal püsib paiguti udu ja tibutab uduvihma. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni seitse, rannikul puhanguti kuni kolmteist meetrit sekundis. Õhutempera puntratuur on neli kuni kaheksa kraadi. S112: Ja Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. S213: Homme algab autoralli maailmameistrivõistluste hooaja viimane etapp, Austraalia ralli teoreetiline võimalus maailmameistriks tulla on veel ka Ott Tänakul ja Martin Järveojal. Enne Austraalia rallit kaotab täna Sebastian Nsele kahekümne kolme ja Terino vilile kahekümne punktiga. Ott Tänak. S215: Võidusõit on ikka ees ja eks me sõidame rallit nii nagu sõita tuleb ja ega meil siin iseendal midagi muud pole, aga selle maksimum tuleb võtta igal juhul, et, et siis on veel mingigi lootus, juhul kui, kui midagi juhtuma hakkab. No siin ei ole midagi uskuda, siin tuleb lihtsalt sõita ja vaadata, mis saab, et see uskumine ei aita meid täna kuidagi edasi. S213: Saaremaa võrkpalliklubi jõudis tugevuselt kolmanda eurosarja Cef Challengekapi põhiturniirile, eelringis alistati kahe mängu kokkuvõttes taanlaste Gentofte avamängu. Kodus kolm-null võitnud saarlased vajasid eile võõrsil Kentovte vastu kahte geimi võitu. Pärast kakskümmend üks, kakskümmend viis kaotatud avageimi võitiski Saaremaa kaks järgmist geimi kakskümmend viis. Kakskümmend kolm ja kakskümmend viis. Viisteist edasi. Mitme vahetusmehega mänginud Saaremaa kaotas mängu lõpuks kaks-kolm, aga kindlustas pääsu kolmekümne kahe parema sekka, kus minnakse vastamisi Prantsusmaa kõrgliigas. Praegu viiendat kohta hoidva puatiega. Eile Saaremaa parimana kaheksateist punkti toonud Siim põlluäär. S223: Ema sisimeestega tundsin, et me oleme natuke tugev nendest, et tuleb lihtsalt oma hetk kha oodata ja siis siis jah kasutada noh, enneks me teise keemi kasutasime ühe ja siis saime kolmanda ka kätte juba lihtsamini ja nii läks. Algul oli see, et Taani meeskond, et mis, mis seal ikka. S223: Tegelikult oli väga sümpaatne meeskond ja meil oli suht pusimist küll, et eks pinge l ka veel oli vaja see võit kätte saada ja nüüd on nagu natuke lihtsam edasi minna. S213: Londonis toimuval maailma parimate meestennisistide aastalõputurniiril võitis maailma kolmas reket Roger Federer alagrupi teises mängus Dominik tiimi kuus. Kaks, kuus. Kolm ning säilitas võimaluse pääseda poolfinaali. Viimases voorus kohtub Federer maailma edetabeli kuuenda numbri Kevin Andersoniga, kes alistas viimati Keini Sikori kuus-null kuus-üks. Ni sikori oli seejuures avaringis omakorda võitnud Federeri. S112: Ja ongi kõik päevakaja kuulatud head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-21066

S0: Päevakaja. S0: Tere. S1: Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku teise jaanuari tormise päeva. Mina olen toimetaja Reene Leas. Soomes, Rootsis ja Taaniski palju pahandust teinud torm jõudis hommikuks Eestisse ning häirib laeva ja lennuliiklust. Torm peatas Hiiumaa ja mandri vahelise praamiliikluse ning päästjad said kõvasti tööd juurde. S3: Tormituul on päästeameti väljakutsete arvu kindlasti tõstnud umbes suurusjärgus, kolm-neli korda on väljakutseid rohkem ja need jagunevad reeglina just Lääne-Eesti saartele ja Harjumaale, kus on väljakutseid kõige rohkem. S1: Taanis sai suur Beldi väina ületaval sillal rongiõnnetuses surma kuus ja vigastada kuusteist inimest. Politsei hakkab alanud aastal määrama kergemate rikkumiste eest fikseeritud mõjutustrahve, mis on väiksemad kui seni kehtinud trahvimäärad. S1: Riigiasutuste Tallinnast välja viimise kava on riigihalduse ministri Janek Mägi sõnul kolmveerandi ulatuses täidetud. Paidesse pole aga tänase seisuga jõudnud näiteks neist ühtegi. S108: On tekkinud neli regiooni ja selle kontekstis on Järvamaa jäänud vaeslapse rolli, et Bide on maakonnakeskus, aga taas mul on tunne, et osad maakonnakeskused on eelistatumad kui teised. S1: Täna esilinastub Lotte lugude kolmas film Lotte ja kadunud lohed jätkab vägivallast vaba lastefilmitraditsiooni ning selle peamine sõnum on hoolimine. S11: Meid on nii vähe, ei ole mõtet riielda omavahel ridlemise all, ma mõtlen üldse laiemalt niisugust vihkamist ja, ja mittesallimist ja, ja see võib tuua tagajärgi, mis tabavad kõiki. S1: Ilm püsib eeloleval ööl ja homme päeval, tuuline puhangud ulatuvad rannikul seitsmeteistkümne kuni kaheksateistkümne öösel kahekümne kolme meetri ni sekundis. Õhutemperatuur on öösel ja homme päeval vahemikus miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. S1: Ja alustame ikka tormist. Soomes tuule kiirusrekordeid löönud talvetorm jõudis hommikuks ka Eestisse ning on tugevalt häirinud laeva ja lennuliiklust. Hiiumaa ja mandri vaheline laevaliiklus katkes, lisaks katkes tormi tõttu ka lennuühendus Hiiumaaga. Ära jäid sõidud Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel Sõru triigi liinil ja õhtused Kihnu liini väljumised. Saaremaa ja mandri vahel liikusid praamid aga graafiku järgi ning nüüd jätkabki Läänemaalt meie korrespondent Juhan Hepner. S23: Praamioperaator TS laevad juhatuse liikme ja laevandusvaldkonna juhi Kuldar Kivro sõnul on Hiiumaa liinil probleemiks nii tuule tugevus kui ka selle suund. Põhjakaarest puhuva tuulega on laevadel keeruline liigelda ja seda just sadamasse sisse ning väljasõidul. S25: Kui nüüd virtsust või kuivastust saab välja sõites koheselt nii-öelda suurde vette siis. S25: Rohukülast ja Heltermaalt peab ikkagi läbima kitsused samamoodi sadama, ütleme siis, ehitised, kaid on on nii-öelda üksteisele lähemal ja, ja peamiselt see on siis see, see suur erinevus. S23: Rohukülas praami oodanud inimeste tuju oli erinev oli nii neid, kes olid lõbusas meeleolus, kui ka neid, kes olid nördinud, et valitses teadmatus, millal laevad sõitma hakkavad, jätkab Einar. Ausalt öeldes mul väga ebamugav ei ole olnud, et olen raamatut lugenud ja rahulikult jätkab Toivo. S115: Väga nutune ja kurb, aga miks sellepärast, et nad valetasid, tuled, uued laevad lõidavad iga ilmaga aga siin on sama, nagu oli see vene aegu. S23: TS laevad plaanis ennelõunal, et parvlaev Leiger saab kella ühest teele asuda, kuid korraks järgi andnud tuul muutus uuesti tugevamaks ja laev jäi ikkagi kai äärde, jätkab Kuldar Kivro. S25: See oli ainult ajutine, see oli pool tundi ja, ja hakkas uuesti puhuma, et, et saime lausa vahepeal seal üheksateist kakskümmend oli tuult, et, et siis vaatasime, et saame äkki, aga, aga selleks hetkeks, kui juba kell üks kätte sai, siis oli uuesti kakskümmend kaks, kakskümmend kolm meetrit. S23: Kivro ütles, et ilmaprognoosi järgi peaks ilm homseks mõnevõrra rahunema ja loodetavasti toimuvad siis Hiiumaa liini reisid graafiku järgselt rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Rohuküla. S1: Päästeameti vastutav korrapidaja ütles tunni aja eest meie uudistele, et väljakutsete arv on päästjatel tänase päeva jooksul kolmekordistunud, seni ühtegi inimest kannatada pole saanud. S3: Tormituul on päästeameti väljakutsete arvu kindlasti tõstnud umbes suurusjärgus, kolm-neli korda on väljakutseid rohkem ja need jagunevad reeglina just Lääne-Eesti saartele ja Harjumaale, kus on väljakutseid kõige rohkem. S1: Kas põhiliselt on tegemist maha langenud puudega? S3: Reeglina just nii ta on, et neid väljakutseid on suurusjärgus üheksakümmend üle Eesti kokku ja nad on jah, kas teele kukkunud või elektriliinidele ja, ja põhjustanud siis meie väljakutse vigastatuid. S46: Tänase päeva jooksul ei ole päästeameti väljakutsetega seoses ühtegi olnud inimestele meelde tuletada, et, et kui inimesed on kodus, siis torm võib põhjustada elektrikatkestusi. Et on hästi oluline, et inimesed vaataks, et akupangad oleks olemas, et telefonid oleksid laetud ja, ja töötavad taskulambid ka, et kui elekter ära läheb, et siis hakkama saada. S1: Maanteeamet palub liikluses olla ettevaatlik ning varuda sihtkohta jõudmiseks aega. Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa. S51: Teeolud on hetkel talviselt keerulised, kuna valitseb suur tuul ja ühtlasi ka lumesadu, siis lisaks on ka nähtavus lumesajus halb. Eriti võib välja tuua siin just Harjumaa ja Lääne-Virumaa, kus on lund kõige rohkem tulnud. Ja nendes maakondades tuleb arvestada oluliselt suurema ajakuluga. Natuke kergemad olud on praeguseks Saaremaal, kus lund enam ei saja aga ülejäänud, et Eestis on ikkagi teeolud keerulised. Inimestel võiks südamele panna kindlasti seda, et oma reisideks tuleb varuda oluliselt rohkem aega kui tavapäraselt, et keskmised kiirused teedel näitavad, et on olulisemad madalamad kui nii-öelda tavaolukorras. S1: Siit lähme edasi välisuudistega. Evelin Millers, palun. S143: Taanis sai suurBeldi väina ületaval sillal rongiõnnetuses surma kuus ja vigastada kuusteist inimest, teatas raudteefirma SB. Õnnetus juhtus hommikul kella poole kaheksa paiku. Kohalik telekanal edastas ametnikele viidates, et reisirong oli sunnitud järsult peatuma, sest seda tabasid vastassuunas liikunud kaubarongi katusest eraldunud osad. Õnnetuse tõttu peatati suurpeldi sillal mitmeks tunniks nii rongi kui ka autoliiklus. Maantee avati mõne aja pärast ühel suunal, raudtee jäi aga mõlemas suunas suletuks. S143: USA ja Iisrael lahkusid ÜRO haridus, teadus ja kultuuriagentuurist UNESCO süüdistada organisatsiooni Iisraeli vastases kallutatuses. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatasid lahkumisotsusest kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal, kuid see jõustus kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta saabumisega. Lahkumine on UNESCO-le tõsine hoop, sest USA oli pärast teist maailmasõda üks selle asutajaist lootes kultuuri ja teadust edendades rahu kindlustada. Ühendriigid lõpetasid UNESCO rahastamise kahe tuhande üheteistkümnendal aastal, kui organisatsioon võttis liikmeks Palestiina USA nõudnud agentuuri põhjalikku reformi. Venemaal. Magnito Korskis on korruselamu kokku varisenud repikoja rusude alt välja toodud üheksa surnukeha. Teadmata on enam kui kolmekümne inimese saata kuus inimest viibivad haiglaravil. Õnnetus juhtus eile hommikul, kui gaasiplahvatuse tagajärjel varises kokku tuhande üheksasaja seitsmekümne kolmandal aastal ehitatud kümnekordse paneelelamu üks trepikoda. Magnitogorsk asub tuhande neljasaja kilomeetri kaugusel Moskvast. S143: USA kosmoseagentuuri NASA kosmosesond New Horisons möödus täna Ultima huulest. See on kaugeim päikesesüsteemi objekt, mida inimkond on uurinud. Seda peetakse varase päikesesüsteemi jäänukiks, mis võib anda vastuseid planeetide tekke kohta. S1: Ja tagasi Eestisse, sellest aastast saab politsei kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab trahvimäärasid. Kadri Põlendik räägib lähemalt. S84: Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega näiteks nagu kiiruse ületamine, punase tule eiramine, keelatud kohas, parkimine või ühissõidukis piletite sõitmine. Politsei ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho selgitas, kuidas erineb lühimenetlus senisest tavapärasest üldmenetluses. S86: Me teeme mõningaid mööndusi nii-öelda tõendamiskohustuse osas ehk siis me ei kuula üle tunnistajaid, me ei vormista pikka ja põhjalikku protokolli, kui rikkuja on nõus sellega, et rikkumine toimus siis vormistamisesti see lühimenetluse käigus ära ja ütleme, kogu protseduur, siis võtab politsei sõidukis aega, noh umbes viis minutit. S84: Kui inimene pole rikkumisega nõus, tuleb üldmenetlus, mille toiminguteks kulub ligi kakskümmend minutit. Oluline muutus on ka see, et lühimenetlusse sobivate väärtegude eest määratav trahv on väiksem. Toomas Loho. S86: Kui ütleme lühimenetlus või siis tavaline üldmenetlus võrrelda, siis on nii, et üldmenetluses karistuse määr on ametniku otsustada, lühimenetluses on see kindlaks määratud. Maksimaalselt on see kaheksakümmend euri. S84: Erinevalt teistest väärteo karistustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. Otsus sündis Loho sõnul seetõttu, et praegu on karistusregistrisse kantud umbes kakskümmend protsenti Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. Kuidas see siis praktikas välja näeb, et oletame näiteks, et kui ma ületan punase tulega tänavat ja tuleb politsei S86: Politsei juhib teie tähelepanu rikkumisele teo ohtlikkusele ja kui ta leiab, et teid on vaja selle eest karistada ja teie olete selle rikkumisega nõus, siis vormistatakse koha peal lühimenetluse otsus ja soovi korral saate selle siis paberkandjal või siis emaili aadressi peale, mis me ise tahame lisada. Kindlasti on see, et inimesed seoksid oma emaili aadressi ära Eesti.ee aadressiga sest igal isikul on olemas oma isikukoodi või nimega emaili aadress riigi poolt antud. Et kui see on seotud, siis on igasugune suhtlus riigiga on oluliselt kiirem ja tõhusam. S1: Kuigi valitsus otsustas juba kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal, et pealinnast viiakse välja tuhat riiklikku töökohta, pole Paide linnapea Priit Värgi kinnitusel tänaseni ühtegi konkreetset kokkulepet, et mõni riigiasutus koos töökohtadega viiakse üle paidesse. Olev Kenk käsitleb teemat. S105: Paide linnapea Priit Värk rääkis aastalõpukõnes murega sellest, et pole ühtegi konkreetset kokkulepet, et pealinnas tuleks kasvõi üks riigiasutus koos töökohtadega Paidesse. Täna oli linnapea valmis avama, kellega ta on riigiasutuste väljakolimise teemal rääkinud. S108: Peamiselt on räägitud ikkagi Siim Kiisleriga, kelle valitsusasutusterektoriga S108: Olen ka ise suhelnud ja varasemalt regionaalhaldusminister. Jaak Aab on Järvamaa omavalitsusjuhtidele käinud esitlemas plaani töökohtade väljaviimise osas, samuti rääkinud sellest, et keskkonnavaldkonda minevaid töökohti võiks paidesse tulla. Järvamaa tervikuna on natuke nagu nähtamatu, tutu maakond on tekkinud neli regiooni ja selle kontekstis on Järvamaa jäänud vaeslapse rolli. Et Biden on maakonnakeskus, aga taas mul on tunne, et osad maakonnakeskused on eelistatumad kui teised ja selline võib nii-öelda siis turu solkimine. Mind häirib. S105: Linnapea kinnitusel on paides piisavalt vaba kontoripinda ja küllap leidub ka inimesi, kes on valmis ametit vahetama või Eestimaa südamesse kolima. Endine Järva maavanem Alo Aasma ütleb, et lisaks RMK-le on juttu olnud veel mitme riigiasutuse võimalikust paidesse ületoomisest. S115: Üks esimesi mõtteid oli see, et maanteeamet võiks olla siinsamas paides, siis arutati selle üle, et Rahvakultuuri keskus, et need olid need nii-öelda, kus kõige rohkem võib olla vaeva nähti. Laias laastus ma ütlen, et, et Eesti on niivõrd universaalne ja niivõrd universaalsete oskustega maa, et ei ole siin sellist asja, et energeetikaalased, ettevõtted või riigiasutused saavad tööd ainult Ida-Virus, et Kagu-Eestis osatakse nagu ainult puitu teha või et kuna meil, Järvamaal on siin kõige viljakamad mullad, siis, siis me saame ainult põllumajanduslike riigiasutustega hakkama. Mis tahes riigiasutus siia tuleks, me oleme kindlasti valmis kõik vastu võtma ja kõige ülesannetega hakkama saama. Väga hästi. S105: Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. S1: Riigihalduse minister Janek Mägi ütles, et praeguseks on töökohtade väljaviimise kavast täidetud kolmveerand. Mis puudutab Järvamaad, siis ka sinna on riigipalgalised töökohad ette nähtud, kas need jõuavad sinna enne valimisi, ei osanud Mägi öelda. S124: Välja on viidud üle seitsmesaja viiekümne töökoha Tallinnast ja kindlasti me selle plaani realiseerima need tuhat viiakse välja, aga ma ei ole päris kindel, et need juhtuvad just nüüd järgneva kahe kuuga ehk enne valimisi. Nii et seitsekümmend viis protsenti sellest tööst on tehtud. Järvamaal oli kokku planeeritud nelikümmend seitse riigipalgalist töökohta ja tõsi on see, et kõige suurem osa sellest ehk kolmkümmend töökohta viib sinna sotsiaalkindlustusamet ja see läheb konkreetselt Türile. Aga kokku on tänase seisuga Järvamaal viidud viisteist töökohta, need on siis ütleme augusti lõpu seisuga, mis on siis nii-öelda ära tehtud politsei ja piirivalveamet. Töötukassa ja seal on veel teisi, aga kõige suurem osa sellest tõesti moodustab see sotsiaalkindlustusameti kolmkümmend töökohta, mis veel ei ole viidud. S1: Täna esilinastuvas Lotte lugude kolmandas filmis saab koeratüdruk Lotte Tte endale väikese õe roosi. Täispika filmiga jääb see Lotte lugude viimaseks. Lotte ja kadunud lohed jätkab vägivallast vaba lastefilmi traditsiooni ning selle peamine sõnum on hoolimine, ütles režissöör Jano Põldmaa Gerli Nõmmele antud intervjuus. S11: Kõige tähtsam sõnum on see, et, et tuleb hoolida üksteisest, meid on nii vähe, ei ole mõtet riielda omavahel. Filmid on tegelikult. S11: Sõnumeid on mitmeid ja ta on päris nagu sibul, mitmekihiline, aga, aga kui põhisõnum välja tuua, siis riidlemine võib tekitada riidlemise all ma mõtlen üldse laiemalt siis vihkamist ja, ja mittesallimist ja, ja see võib tuua tagajärgi, mis tabavad kõiki. S139: No Lottest on selles filmis saanud vanem õde, et suur tüdruk juba, et kuidas, kuidas tema tänu oma õele siis muutunud on? S11: Vaat ei muutu. S11: Mõte on kogu aeg ühesugune aga. S11: Väga noh, ta on väga hea õde oma vaiksele õele, ta õpetab teda ja samas toimetab ise oma asju edasi. No perekonnas peab olema rohkem kui üks laps. No praegu on neid seal kaks, mis edasi saab, ei tea. S139: Kas see film jääb tõesti viimaseks, nagu välja öeldud, sai? S11: Pika filmina kindlasti sellepärast, et filmi tegemine võtab kolm ja pool aastat aega ja ta on väga, väga pingeline protsess, eriti viimased kaks aastat. Ja kui nüüd pärast seda filmi noh, mõnda aega ei taha üldse midagi teha ja siis hakata nagu uuesti tegema, siis tuleb nagu nagu väga tõsiselt järele mõelda, aga noh, me oleme ikkagi arutanud, kas on mõtet enam teha, sest kolm täispikka filmi on tehtud ja, ja kõik kolm filmi on ju Berliini festivalile vastu võetud. Et nagu spordis öeldakse, et sa pead oma võimete tipul tagasi astuma. Võib-olla peame meie ka nii tegema. S1: Missugune ilm meid ees ootab, räägib sünoptik Sirle Kangur. S154: Täna meil tugevat tormituult tegev tsüklon liigub homseks Valgevene kohale ja esialgu teeb meie ilma veel selle loodeserv. Pärastlõunal sirutub Suurbritannia kohalt siia aga kõrgrõhuhari. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, lumehood ja tuisk jätkuvad peamiselt Kesk ja Ida-Eestis. Puhub põhjatuul kaheksa kuni kolmteist, puhanguti seitse, itseteist meetrit sekundis, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kuni kakskümmend kolm meetrit sekundis. Hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Ida-Eestis on taevas pilvisem ja esineb ka üksikuid lumehoogusid. Mitmel pool on pinnatuisku. Puhub põhjatuul viis kuni kaksteist, rannikul iiliti kuni kaheksateist meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. S1: Spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. S165: Eesti esireket Anett Kontaveit alistas Austraalias Brisbani tenniseturniiri teises ringis maailma edetabeli seitsmenda numbri Petra Kvitova ja jõudis veerandfinaali. Edetabelis kahekümnendal kohal olev Kontaveit teenis esimeses setis esimese murdepalli seisul viis, viis, kasutas selle edukalt ära ja võitis avaseti seitse. Viis. Teises setis murdis Kvitova kahel korral eestlanna servi ja läks juhtima viis. Kaks ja kolmkümmend. Null, aga Kontaveit võitles raskest seisust välja viis, viis viigi. Seti võitja otsustas kiire lõppmäng, milles jäi seitse. Üks peale Kontaveit, kes võitis kogu mängu seitse-viis-seitse-kuus. Avaringis hispaanlannast Karla uares Navarost jagu saanud Kontaveit kohtub veerandfinaalis maailma edetabeli kahekümne seitsmenda reketi Lesja Tsurenkoga. S165: Eesti jalgpalli ajakirjanike Klubi valis juba kahekümne neljandat korda jalgpallikoondise aasta ilusaima värava. Seekord võitis hõbepalli Siim Luts väravaga, mis viis Eesti oktoobris lilleküla staadionil rahvuste liiga mängus Ungari vastu üks. Null juhtima. Kokku jäi Eesti jalgpallikoondise arvele möödunud aastal kaheksa väravat, millest kaks olid vastaste oma väravad. Siim Luts võitis hõbepalli teist korda. S165: Murdmaasuusatamise mitmepäevasõit Tour de Ski jätkus Saksamaal Oberstorfis klassikatehnikas ühisstardist sõitudega. Meeste viieteistkümne kilomeetri sõidu võitis norralane Emi Liverssen, kes edestas itaallast Francesco defabanit null koma üheksa ja venelast Sergei Ustjugovit kahe sekundiga. Suusatuuri üldliider norralane Johannes Kläbo lõpetas üheksandana. Karel Tammjärv sai parima eestlasena kolmekümne kuuenda koha, kaotades võitjale kahekümne koma nelja sekundiga. Raido Ränkel lõpetas kuuekümne viiendana. Üldarvestuses on Johannes Kläbo edu sergei Justjugovi ees kaksteist sekundit. Naiste kümne kilomeetri sõidu võitis põneva lõpuheitluse järel norralanna Ingvil üksta üsberg. Lõpusirgel möödus ta venelannast Natalja Neprjajevast ja edestas teda finišis vaid null koma ühe sekundiga. Tuuri senine liider, ameeriklanna Jessica Diggins finišeeris Ostbergist ligi minut hiljem ja norralanna tõusis enne kolme viimast etappi üldliidriks. Kokkuvõttes on tema edu Neprjajeva ees kakskümmend neli koma üks sekundit. S1: Aitäh selline sai tänane Päevakaja rahulikku õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-21183

S1: Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäeva, kahekümne üheksanda aprilli sündmustest. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Riigikogus andis ametivande Keskerakonna EKRE ja Isamaa võimuliit. Peaminister Jüri Ratas eitas väidet, nagu oleks ta palunud EKREl Martti Kuusiku väljavahetamist ministri kohalt kuna ministrikandidaati kahtlustatakse koduvägivallas. S34: Mina olen Martti kuusikuga täna kohtunud ja küsinud, et kas see vastab tõele. Ta on vaadanud mulle otsa ja öelnud, et ei ole. Kindlasti on ministri kohus, mida ma olen talle ka öelnud, seda selgitada. S1: Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski teatas, et loobub kandideerimast erakonna juhiks. S56: Kahtlematult on ju ikka niimoodi, et et meeskonnas võidetakse koos, aga kaotuse eest võtab esimees ikka vastutuse. S1: Jõhvi riigigümnaasiumi hoolekogu leidis, et juba ülejärgmisest õppeaastast kooli astuvad noored võiksid õppida koolis vaid eesti keeles. Uute õlitehaste rajamine Ida-Virumaa keskkonnaseisundit halvemaks ei muuda, selgus keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. S12: Hindamise tulemused näitasid, et me ei välju mõjudega olemasolevatest raamidest. Igal juhul ei teki halvemat olukorda, kui praegu. S1: Hispaania valimised võitsid ette arvatult sotsialistid, kuid jäid napilt ilma parlamendi enamuses eelolevad läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks võivad võtta, kuid suurel munamäel sai allkirja hea tahte leping, mis kinnitab, et koos Tartu linnaga kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks. Kogu Lõuna-Eesti. Ilm on jätkuvalt sajuta ja selge. Õhutemperatuur langeb öösel kohati miinus neljani, homme päeval tõuseb taas pluss viieteistkümneni. S141: Täna andis riigikogu ees ametivande peaminister Jüri Ratase, valitsus. S19: Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. S141: Uue valitsuse ministrid on keskerakondlased, peaminister Jüri Ratas, haridus ja teadusminister Mailis Reps, majandus ja taristuminister Taavi Aas regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiit. Isamaasse kuuluvad uuest valitsusest kaitseminister Jüri Luik, justiitsministri Raivo aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna ehk EKRE esindajad on uues valitsuses siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus ja IT minister Martti Kuusik. Vahetult enne ametivande andmist sai aga teatavaks, et peaminister Jüri Ratas kohtus hommikul kuusiku ja EKRE juhtidega, et saada selgust kuusiku koduvägivalla kahtlustustes. Ratas eitas väiteid, nagu ta oleks palunud EKREl kuusik välja vahetada. Kuusik on süüdistusi eitanud. Kuusiku ametisse astumise eest seisid ka EKRE juhid Mart ja Martin Helme. Peaminister kinnitas, et koduvägivalla suhtes valitseb nulltolerants ning ta on Martti Kuusikuga sel teemal rääkinud. S34: Lähisuhtevägivald on vast selle sajandi üks tõsisemaid kui mitte kõige tõsisem kuriteoliik. S34: Nüüd mina olen Martti Kuusikuga täna kohtunud ja küsinud, et kas see vastab tõele, et tema peres tema poolt on olnud perevägivalda. Ta on vaadanud mulle otsa ja öelnud, et ei ole. Ma olen palunud ka vastavat infot menetluste osas politseilt ja politseile. Tänaseks ei ole ühtegi avaldust laekunud. Kindlasti on ministrikohus, mida ma olen talle ka öelnud, seda selgitada, et selliseid asju ei ole ühiskonnas juhtunud. Need asjad mitte ei pea olema korrektsed ja selged, vaid ka näima, korrektsed ja selged. S141: President Kersti Kaljulaid kandis aga uue valitsuse ametivande andmisel tšemperit sõnavabadust rõhutava loosungiga ja väljus kuusikuametisse kinnitamisel saalist. Presidendi kommentaar. S42: Kui see lugu on nii, nagu see vahetult enne valitsuse ametivande andmist paistab olema, siis ma ei tahtnud olla sellel pildil. Aga kui osutub, et see lugu on tühi ja seal ei ole midagi, siis ma olen esimene, kes on valmis tõusma püsti ja minema ja vabandama minister Martti Kuusiku eest, aga tänasel päeval tänaste teadmistega ei olnud mul võimalik teisiti käituda. S141: Prokuratuur tegi õiguskantslerile taotluse võtta saadikupuutumatus kohtu all olevalt riigikogu liikmelt keskerakonda kuuluvalt Kalev Kallolt. Taotlus esitati kahekümne kolmandal aprillil. Prokuratuur süüdistab Kalev Kallot altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamises. Riigikogu valimistel kogus Kallo kakssada kaheksakümmend üheksa häält. S141: Tartu ülikool tunnistas Anastasiia Kovalenko mõlemad magistridiplomid kehtetuks, kuna mõlemas magistritöös tuvastati ulatuslik akadeemiline petturlus. Samas annab ülikool Kovalenkole võimaluse kraadi uuesti taotleda. Kovalenko ise ütleb, et austab ülikooli otsust, kuid tema viga seisnes selles, et on eksinud viitamisreeglite vastu. Kellegi teise tööd ta enda nime all esitanud pole. Aprilli lõpus otsustas Tallinna ülikool tühistada Rainer Vakra diplomiõppe diplomi, kuid jätab talle alles magistridiplomi. Kui poliitik kirjutab kahe aasta jooksul uue bakalaureuse töö. Nii Kovalenko kui ka Vakra kuuluvat sotsiaaldemokraatlikku erakonda. S141: Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski teatas täna erakonna kaaslastele, et ei kandideeri enam erakonna juhiks. Ossinovski ütles Elo Ellermaale antud intervjuus, et jätkab erakonnas uuesti mittekandideerimise otsust mõjutas ka nõrk tulemus riigikogu valimistel. S56: No tegelikult see otsus juba sündis kolmanda märtsi õhtul ära, aga seoses siin sisepoliitiliste S56: Siis selliste protsessidega, mis valimiste järgselt Eestis tavapäraselt on toimunud, siis oli mõistlik seda selle otsuse avalikustamisega natukene oodata. Nüüd on uus valitsus ametisse astumas täna just ja sellest tulenevalt on nüüd ka õige aeg erakonnasisesteks protseduurid ks, mis tegelikult on juba otsapidi alanud. S42: Mingil hetkel hakkas sotsiaaldemokraatide toetus langema, riigikogu valimiste tulemus ei olnud päris see, mida ilmselt ootasite, et mis läks valesti. S56: Ja kahtlematult on ju ikka niimoodi, et, et meeskonnas võidetakse koos, aga kaotuse eest võtab esimees ikka vastutuse, nii et selles mõttes on ju see õige tavapärane ja mõistlik. Ja nüüd, kui minu mandaat on korrapäraselt lõppemas ja on, on küsimus sellest, kas kas ma soovin selles rollis edasi olla, siis ma ütlen, et, et ei, on aeg anda, teate puhul. S42: Mis te ise edasi teete, jääte erakonda ja poliitikasse edasi? S56: Ja ma kindlasti olen, olen sotsiaaldemokraat, edasi, vaatamata sellele, millises rollis ma seda tööd teen. S42: Et me ei kuule suvel uudist, et jätka ka näiteks riigikogus sügisest. S114: Ma usun, et mitte jah. S141: Reformierakonna volikogu kiitis heaks Euroopa Parlamendi valimiste programmilise manifesti soovitakse edendada seda, mis on Euroopa liitu edasi viinud. See on ühtne turg, tööjõuvaba liikumine. Samas soovitakse, et rohkem tähelepanu pöörataks julgeolekuteemadele. Manifesti koostamist juhtinud Taavi Rõivas rõhutas, et Eestil on praegu endiselt Euroopa Liidu ühisest eelarvest rohkem võita ehk Eesti sissemakse ühisesse eelarvesse on väiksem, kui hiljem läbi erinevate programmide ja poliitikate tagasi saadakse. Reene Leas küsis Taavi Rõivaselt, kuidas ta näeb Euroopa Parlamendis ühises aldefraktsioonis koostööd Keskerakonnaga, kellega siseriiklikult ollakse opositsioonis. S75: Tõsi on see, et ega ka seni ei ole koostöö just nimelt Yana Toomiga, Reformierakonnal Euroopa tasandil just liiga laialdane olnud me esindama ikkagi väga erinevaid väärtusi ja pigem on nii, et Reformierakond kuulub Euroopa liberaalide tuumikusse ja Yana Toom esindab seal ikkagi täiesti teistsuguseid vaateid. Aga noh, see on pigem küsimus keskerakonnale, et et miks nad saadavad ennast Euroopa Liitu esindama või Euroopa parlamenti esindama inimeseks, kelle, kelle maailmavaade on ikkagi paljuski liberaal. S42: Millele te teiste erakondade platvorme võrreldes nagu üldse alla ei kirjutata? S75: Ei, me ei ole oma kampaaniat suunanud vastandumisele, vastupidi, meil on positiivne programm ja väga väärtuspõhine programm. Aga kus on suured erinevused, on kindlasti EKRE ja Keskerakonnaga. S75: EKREga just selles, et EKRE näeb esiteks Euroopa Liidu, no ütleme siis nõrgestamist ette ja, ja pigem lõhestamist ja ka seda, et, et Eesti peaks korraldama referendumi Euroopa Liidu liikmelisuse üle, mis on lausa EKRE kongressi poolt vastu võetud seisukoht. Me peame seda pigem ohtlikuks ja, ja ebavajalikuks ja ka Keskerakonnaga ja eriti just Yana toomiga on meil väga palju maailmavaatelisi erinevusi. Aga samas tõsi on ka see, et et Keskerakond Euroopa liberaalide manifestile, mille, mille koostamist mina Euroopa tasandil juhtisin, ühtegi ettepanekut ega vastuväidet ei esitanud, nii et loodame, et kes iganes, siis keskerakonda saab esindama Euroopa parlamendis, et nad on ka valmis. Noh, liberaalide joont selles jälgima. S141: Jõhvi riigigümnaasiumi hoolekogu leidis, et juba ülejärgmisest õppeaastast kooli astuvad noored võiks õppida koolis vaid eesti keeles. Ministeeriumi seisukohalt ei olda veel valmis. Selleks, et regioonist nii kiiresti venekeelne gümnaasiumiõpe kaoks, jätkab Rene Kundla. S101: Kahe tuhande viieteistkümnendal aastal avatud jõhvi gümnaasiumis õpetatakse käesoleval õppeaastal kahe õppekava järgi kaheksakümmend kakskümmend õppekava alusel õpetatakse vene põhikoolist tulnud noori nende emakeeles, lisaks vene keele tundidele ka ajaloos ja matemaatikas. Aprillikuu hoolekogu koosolekul leiti, et mõttekas oleks ülejärgmisest õppeaastast viia kogu õppetöö üle eestikeelseks, räägib jõhvi gümnaasiumi hoolekogu liige Kuido tellis. S111: See oli ikka direktori poolt selgelt välja öeldud, et sellest ajast jääbki jõhvi gümnaasium sada protsenti eestikeelsena. Minul oli veel hetkeks isegi mure, et kuidas saada hakkama need vene emakeelega õpilased, kes tulevad teistest koolidest. Direktor vastas selle peale, et kõik on nendes koolides kokku lepitud ja vajadusel ka meie kool siis annab eestikeelset täiendõpet. Ja seda seisukohta toetasid kõik hoolekogu liikmed, kaasa arvatud haridus ja teadusministeeriumi esindaja. Hoolekogus. S101: Haridus ja teadusministeeriumi seisukohalt pole nii kiire ainult eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminek jõhvis mõeldav. Seda enam, et tõenäoliselt tuleb ainult eestikeelne õpe ka sügisel avatavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, mille keelevaliku jättis eelmine valitsus otsustamiseks uuele valitsusele räägib haridus ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Rutt Hopman. S104: Meil on täiesti vastuvõetamatu, et jõhvi gümnaasiumis on läinud välja signaal, justkui mingist ajahetkest ei võeta vastu gümnaasiumis õpilasi, kes küll on motiveeritud ja akadeemilised, võimekad justkui neid ei võeta vastu enam selle tõttu, et nad ei ole võimelised õppima alates kümnendast klassist kohe kõiki aineid eesti keeles. S101: Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait ütles, et kool on valmis eestikeelsele õppele üle minema, kuid palju sõltub sellest, kuidas tulevad ideedega kaasa vene põhikoolid. Vene koolidest tulnud lastele jääks sarnaselt praegusega ka eestikeelses koolis siiski üks erand. S108: Vene laps, kui ta valib sada protsenti eesti keelt, siis tal vene keel ei lähe võõrkeelena, vaid ta edasi hakkab arendama seda ja siis ta läheb vene kultuur emakeelena. S101: Jõhvi vene põhikooli direktor ja jõhvi volikogu liige Irina Šulgina ütles venekeelsele aktuaalsele kaamerale, et venekeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks ei ole paljud õpilased veel valmis. Guido Tellise sõnul saaksid venekeelsetest peredest pärit lapsed sellega pigem eelis. S111: Sest kui nemad lõpetavad nüüd kooli sada protsenti eestikeelsena, siis nemad oskavad emakeelena vene keelt ja väga hästi ka eesti keelt, mis on paljude siinsete tööandjate mure, et Eesti õpilased, kes tulevad, ei oska vene keelt siis nad oleksid meie nii-öelda eestlastest jälle sammu võrra tööturul eespool. S101: Jõhvi Gümnaasiumi abituriendi Edvin Kristofori sõnul on näha, et eesti ja vene põhikoolidest pärit vene noortel on gümnaasiumisse astudes erinev eesti keele oskus. S114: Ja on näha, et et alguses kümnendas klassis, et õpilastel on suured raskused, aga juba üheteistkümnendas klassis, et tänu süsteemile paljud hakkavad juba paremini hakkama saama juba eesti keelega. S101: Praegu õpib jõhvi gümnaasiumis nelisada kolmkümmend õpilast, neist sajaprotsendilise eestikeelse õppekava järgi õpib sada seitsekümmend viis noort jõhvist raadiouudistele Rene Kundla. S141: Narva-Jõesuus arutati auveresse kavandatavate õlitehaste võimalikke keskkonnamõjusid. Jüri Nikolajev annab teada. S118: Detailplaneering näeb ette kuni nelja uue õlitehase rajamise auveresse juba tegutsevate õlitehaste kõrvale. Olulisemaks keskkonna aspektiks õlitootmise laiendamisel on peetud välisõhu saastekoormuse suurenemist. Ida-Virumaal on võrreldes teiste Eesti piirkondadega õhukvaliteet niigi oluliselt halvem. Samas jõuti keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järeldusele, et uute õlitehaste lisandumine olukorda hullemaks ei muuda, selgitab konsultatsiooniettevõte Hendrik son. Jako keskkonnaekspert, Juhan Ruut. S12: Tuleb vaadata tervikuna põlevkivienergeetika arenguid kuni kahe tuhande neljateistkümnenda aastani ei olnud päris selge, näiteks kas tuleb auvere teine elektrijaam, samuti sai selgeks Eesti Energia siis vanade plokkide sulgemise no nii-öelda ajaraamistik, mis võimaldas siis juba hakata konkreetsemalt hindama neid uusi enefite, põlevkiviõli tootmise üksusi, et Enefiti lisandumine üldist põlevkivikasutus ei suurene, pigem üldine kivikasutus väheneb, hindamise tulemused näitasid, et me ei välju mõjudega olemasolevatest raamidest. Igal juhul ei teki halvemat olukorda, kui praegu. S118: Uute õlitehaste rajamise tulisemaid vastaseid on Eesti looduskaitse seltsi Sillamäe osakond, räägib osakonna esimees Vladimir Mirot. Vortsev. S118: Me saame aru, et üritame keskkonnanõuete abil takistada energeetikatööstuse kiiret arenguhüpet ehitada Sillamäe lähistele neli uut õlitehast, mis võiksid täielikult lämmatada Narva-Jõesuu ja Sillamäe ümberkaudsed looduskaitsealad ja regiooni elanike tervise. Me oleme väga mures. S118: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes märgitakse, et Sillamäe elanike häirinud lõhnareostus pärines vanast õlitehasest. Uued Enefit kakssada kaheksakümmend õlitehased on puhtamad, jätkab Enefit energia tootmise juhatuse esimees Mart Broos. S136: Arvestades seda, et tegemist on uue tehnoloogiaga uus tehnoloogia toob endaga kaasa paremad puhastusseadmed efektiivsema tootmise. Nii et kindlasti me näeme, et tulevikus keskkonnakoormus väheneb. Meie keskkonnajalajälg väheneb, alustame kõigepealt ühe õlitehasega. Kui protsess käivitub, liigub normaalselt, siis võtame järgmised sammud. S118: Mart Proosi sõnul võiks esimese uue õlitehase investeeringu otsus sündida selle aasta lõpus ja tehas saaks tootmisega alustada umbes nelja aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. S141: Hispaania valimised võitsid ette arvatult sotsialistid, kuid nad jäid napilt ilma parlamendi enamusest. Nad said kakskümmend üheksa protsenti häältest ning vajavad valitsuse moodustamiseks kas vasaktiival asuva Podemose ja regionaalsete parteide või parempoolsete abi. Osavõtt hääletusest oli kõrge, ligi seitsekümmend kuus protsenti. Mall Mälberg räägib, millised on vaatlejate arvates väljavaated valitsuse moodustamiseks. S145: Nendel valimistel on kaks tulemust, millest kõik räägivad. Esimene on see, et esmakordselt pärast kindral Francot sai parlamenti paremäärmuslik partei vok. Ja teine on konservatiivse rahvapartei häving. Nad said kuuskümmend kuus kohta parlamendis endise saja kolmekümne seitsme asemel. Sotsialistid küll võitsid, kuid mäekõrgune see võit ei olnud ja valitsuse moodustamiseks enamust ei saadud. Terve tänane päev on analüütikud arutanud, võimalikke variante mitte ja ükski neist ei tundu kerge olevat. Sotsialistidel ja Podemosel jääb koos vajalikkust saja seitsmekümne kuue kohalisest enamusest kolmesaja viiekümne liikmelises parlamendis üksteist kohta puudu. Podemose liider Pavloiglesias ütles juba eile, et tema partei tuleks meeleldi sotsialistidega koalitsiooni kuid sotsialistide juht Perros Sancess pole seda veel kommenteerinud. See variant jätab mistahes vasakpoolse koalitsiooni, sõltub sutuvuse Kataloonia iseseisvusmeelsetest parteidest mida parempoolne opositsioon peab õuduseks. Seega peab an otsima toetust kas väiksemate parteidelt või parempoolsetelt liit parempoolse juda. Danusega annaks hääled kokku, kuid viimase liider Alber Trivera on olnud äärmiselt kriitiline Sanchezi koostöö suhtes Kataloonia separatistidega ja on öelnud, et ei lähe sotsidega koalitsiooni. Rivera on oma toetajatele öelnud, et sjudadanus asub opositsiooni etteotsa. Sama öelnud, aitama kaotuse osaliseks saanud rahvapartei liider Fablo kasado Rahvapartei ei saa isegi koos suda Danuse ja paremäärmusliku vokiga moodustada parempoolset koalitsiooni. Esimest korda parlamenti saanud vok on lubanud parempoolset valitsust toetada. Nad ei taha, et neid paremäärmuslasteks nimetatakse, kuid nende vaated immigratsioonile ja islamile ja muule panevad nad ühte ritta paremäärmuslaste ja populistlike parteidega mujal Euroopas. BBC vaatleja James Reinolds ütleb, et just inimeste hirm, et paremäärmuslased võivad võita, aitas sotsialistid võidule. Paljud ütlesid, et nad hääletasid mitte niivõrd sotsialistide poolt kui voksi vastu. Igal juhul läbirääkimised valitsuse moodustamise üle võivad võtta nädalaid või isegi kuid. S141: Ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks pürgivat kakskümmend Lõuna-Eesti omavalitsust allkirjastasid suurel munamäel hea tahte lepingu, millega kinnitavad koostöösoovi Jane Saluoru lugu. S108: Täna allkirjastatud hea tahte lepingu alusel kandideerivad koos Tartu linnaga Euroopa kultuuri pealinnaks ka Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonnad ning Viljandi linn. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et osapooled panustavad lepingu järgi projekti nii sisuliselt kui ka majanduslikult. S118: Kokku kultuuripealinna eelarve on kakskümmend neli miljonit eurot, kümme miljonit on lubanud sellesse panustada vabariigi valitsus. Ülejäänu on nii Tartu linna, Lõuna-Eesti omavalitsuste kui ka eraettevõtjate panus. Me oleme arvestanud sellega, et Lõuna-Eesti panus on ühe koma viie miljoni euro suurusjärgus. S108: Kuidas pooleteise miljoni euro suurune rahaline kohustus omavalitsuste vahel ära jagatakse, seda on vastutava projektijuhi Erni Kase sõnul praegu keeruline öelda. S136: Ja siis, kui me oleme tiitli saanud, siis me läheme igasse Lõuna-Eesti omavalitsuse eraldi kohale, räägime läbi, mis, kuidas ja mis selle summa eest täpsemalt saab. S108: Ka koostöö valinud omavalitsusjuhid kinnitavad, et tegemist on nii-öelda meeskonnamänguga, kus omavalitsustel on kaks peamist rolli panustada rahaliselt, aga anda ka konkreetse piirkonna eripäraga, kui kandidaadile tugevust juurde. Nii näiteks paistab setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul silma oma uhkete ja kirjade riiete, aga ka unikaalse keele, kultuuri ja leeloga. Kudre toob välja, et kui näiteks Obinitsa oli kahe tuhande viieteistkümnendal aastal Soome-Ugri kultuuripealinn, aitas seesugune tiitel uusi uudistavaid silmapaare piirkonda rohkesti juurde tuua. S186: Muu maailma ja Eesti huvi sellel ajal tõusis nagu oluliselt, see oli selline väga süvitsimine ja tuldi otsima mitte niisama võib-olla nagu läbisõiduks, ainult vaid tegelikult tuli ikkagi seda kohalikku kultuuri. S108: Lisaks Tartu linnale on kahe tuhande kahekümne neljanda aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel lõppvooru jõudnud ka Narva. Milline Eesti linn aga tiitli võidab, see selgub esimesel augustil, mil mõlemad kandidaadid peavad esitama lõpliku taotluse ehk kandidatuuriraamatu. S141: Kogu päev on olnud päikeseline, aga jahe. Ele Pedassaar räägib, mida oodata. S192: Eeloleval ööpäeval ulatub Eesti nii Venemaalt Laadoga järve lähedal kuiva ja üsna külma kõrgrõhkkonna serv. Öö on selgem, päeval on kohati pilvi, aga ilm on kindlalt sajuta. Tuul puhub valdavalt idakaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neljast pluss ühe kraadini, rannikul kohati sooja kuus kraadi. Päev toob sooja kümme kuni viisteist, põhjarannikul kohati kuus kraadi. Kolmapäeval, esimesel mail on Eesti kohal jätkuvalt nõrk kõrgema rõhuga väli kuid õhk meie kohal soojeneb veidi. Ilm on sajuta ning nõrga muutliku tuulega. Öine õhutemperatuur on miinus ühe pluss nelja kraadi vahel, rannikul on sooja kuni seitse kraadi. Päeval tuleb sooja neliteist kuni seitseteist, rannikul kohati kümme kraadi. S141: Nädala esimese päeva spordis võtab kokku Johannes Vedru, ole hea. S201: Eesti meeste jäähoki koondis jätkab Tallinnas tondiraba jäähallis peetavat maailmameistrivõistluste esimese divisjoni B-grupi turniiri. Avavoorus karistusvisetega Rumeeniale kaotanud Eesti on täna kell kakskümmend null null vastamisi Hollandiga. Ka hollandlased alustasid turniiri kaotusega, kui oma esimeses mängus jäädi Poolale alla üks. Kaheksa. Kokku osaleb esimese divisjoni B-grupi turniiril kuus meeskonda. Lisaks Eestile, Rumeeniale, Hollandile ja Poolale ka Jaapan ning Ukraina. S201: Kaheteistkümnendast neljateistkümnenda juulini Lõuna-Eestis peetaval Rally Estonial tuleb starti Citroeni WRC masinal võistlev soomlane Esapekka Lappi. Lapi kaardilugejaks on rallil tavapäraselt Janne Ferm. Citröni tehasemeeskond on esimene, kes andnud sellega teada oma osalemisest. Tänavu esimest korda korraldataval WRC promotsiooni rallil. S201: Nädalavahetusel peeti Salme kultuurikeskuses kulturismi ja fitnessi Eesti karikavõistlused. Pärast seda, kui spordiala pikaaegne esinduspersoon Ott Kiivikas amatööride hulgas võistlemise lõpetas, on selge, et vähemalt Eesti võistlustel saavad kultuurismi ja fitnessi esindusnägudeks uued sportlased. Ala aktivisti Ats Loodi hinnangul ei tule aga säravatest tegijatest ka ilma kiivikata puudu. Iseäranis tõusis karikavõistlustel esile üks nimi Ats Loot. S212: Bikiinis kindlasti, minu meelest on vähe kõlapinda saanud nimi näiteks Agne kiviselg, kes sel hooajal on juba kaks taimendkappi ära võitnud, absoluudis ka nüüd, karikavõistlustel võttis ka kõik, mis võtta andis seal ja ma arvan, et see oli täiesti välja teenitud ja välja võidetud, et ta oli parem ja, ja mina olen sellega täiesti nõus, et seda, mida me laval nägime, see tuli ka protokollis välja. S141: Ole tänatud Johannes spordiuudiste eest kuulsite kahekümne üheksanda aprilli päevakaja kena õhtut.

päevakaja/paevakaja-nr-21187

S1: Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku reedesed, kolmanda mai olulisemad päevasündmused, mina olen Uku toom. Vabariigi president Kersti Kaljulaid nimetas ametisse Eesti Panga uue presidendi Madis Mülleri. Müller oli enne ametis keskpanga asepresidendina. S24: Minu hinnangul on Eesti pangal oluline roll hoida meie raha stabiilne, teha väga heal tasemel rahvusvahelist koostööd, varustada ühiskonda sõltumatu ekspertiisiga majanduse ja kalanduse valdkonnas. S1: Õiguskantsler Ülle Madise nõustus prokuratuuri taotlusega Kalev Kallolt saadikupuutumatuse ära võtta. Eleringi juht Taavi Veskimägi jätkab samal kohal veel viis aastat. Viimased eurobaromeetri uuringud näitavad, et Eesti toetab jätkuvalt Euroopa liitu kuulumist. S0: Ligi üheksakümmend protsenti inimestest leiab, et Eesti on kasu saanud sellest, et me Euroopa liitu kuulume, aga teiselt poolt on nüüd küsimus, kuidas see toetus Euroopale tõlkida nüüd valimiste käitumiseks ja kuidas saada inimesed kahekümne kuuendal mail Euroopa Parlamendi valimistel hääletama? S1: Ameerika Ühendriikide töötuse protsent langes, käis aprillis viimase ligi viiekümne aasta madalaimale tasemele. Sotsiaalmeedia hiid Facebook plaanib luua krüpto valuuta põhineva maksesüsteemi. Põlvas ei suudeta kokku leppida, kas ehitada uus vallamaja või mitte. Tallinna vanalinnas asuva kodulinna maja asutaja, eestvedaja ning vanalinna päevade algataja Tiina Mägi sai täna kaheksakümne aastaseks. Olukorraga vanalinnas ta rahul ei ole. S13: Vanalinna sisuliselt enam ei ole. On karkass ainult sest sisu on peaaegu täielikult kadunud ja kaob kohutava kiirusega järjest edasi. S1: Eesti Korvpalliklubi Kalev Kramo alustab täna esimest korda VTB ühisliigas play-off mänge, minnes veerandfinaalis vastamisi Kaasani Uniksiga ja ilm püsib vahelduva pilvisusega, võib sadada nii vihma-lörtsi kui lund, öösel on temperatuur pluss neljast miinus viie kraadini, homme pluss viis kuni üksteist kraadi. S102: Vabariigi president Kersti Kaljulaid nimetas ametisse Eesti Panga uue presidendi, selleks on panga endine asepresident Madis Müller. Tõnu Karjatse käis Kadriorus. S133: Vabariigi president Kersti Kaljulaid avaldas tänu Eesti Panga senisele presidendile Ardo Hanssonile ja ütles, et keskpank on suuresti ka juhi nägu ning keskpanga juhil tuleb teha kõrgel tasemel tööd ka Euroopa keskpangas. Mülleril on see kogemus olemas, tõdes Kaljulaid. Siseriiklikul tasandil teeb keskpank oma tööd nii, et tavainimene ei peagi sellele mõtlema, ütles riigipea. S24: Minu hinnangul on Eesti Pangal oluline roll hoida meie raha stabiilne, teha väga heal tasemel rahvusvahelist koostööd, varustada ühiskonda sõltumatu ekspertiisiga majanduse ja rahanduse valdkonnas. Ja meie keskpanga seadus annab selleks ka suurepärase võimaluse. Keskpangal on kohustus anda valitsusele nõu makromajanduse küsimustes aga keskpangal on kindlasti võimalus ka juhtida seda debatti ühiskonnas. Minu arvates on meil üks suurepärane keskpanga seadus aga selleks, et tast kasu oleks. Muidugi peab olema Eesti panga juhil ka julgust seda iga päev rakendada. Madis Müllerit ametisse kinnitades olen ma täiesti kindel, et julguse puudust ei tule. Ei ole. S133: Madis Müller nentis, et Eesti majandusel on läinud hästi, kuid ei tohiks eeldada, et head ajad kestavad igavesti. Uurisin uuelt keskpanga presidendilt, kas on põhjust muretseda riigieelarve tasakaalu pärast. S30: Riigieelarve tasakaal ja üldse mõistlik eelarvepoliitika valitsuse poolt, see on kindlasti üks, millele keskpangale me väga palju tähelepanu pöörame, me muretseme ikka selle eest, et riigieelarve oleks tasakaalu mõttes mõistlikus olukorras ja vastavuses siis majanduse üldise hetkeolukorraga. Täna me tõesti näeme, et, et Eesti majandus hetkel viimasel paaril aastal on olnud piisavalt heas seisus, et riigieelarvet koostada, pigem võiks olla pisut siis konservatiivsem ja näha ette pigem siis täiendavate puhvrite loomist. Kas see meil kaks tuhat üheksateist riigieelarvega õnnestub? See praegu ei ole päris selge, mistõttu kui küsimus on, et kas me oleme mures, siis vastus kindlasti on, et jah, et tasub olla ettevaatlik, tasub olla pisut mures, et ju siis uus valitsus nüüd ka selle teemaga tegelema kohe hakkab. S133: Eesti Panga uue juhi sõnul kaalub keskpanka avalike debattide korraldamist majanduspoliitilistes küsimustes, isegi kui tegemist pole otseselt keskpanga järelevalveruumi puudutavate teemadega. S30: Meil tõesti on üks mõte, et mis puudutab Eesti pangandust ja viimase rahapesuga seonduvaid probleeme, me ei ole veel ametlikult küll kuupäeva välja käinud, aga aga mõte on, et me võiksime sel teemal näiteks teha sellise laiema ja ka avaliku arutelu Eesti pangas ja mõelda üheskoos, et mis võiksid need lahendused olla tulevikku vaadates. S133: Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne. Madis Mülleri ametiaeg Eesti Panga juhina algab seitsmendast juunist. S102: Ja kui Madis Müller sai Eesti Panga presidendiks, siis Taavi Veskimägi jätkab Eleringi juhina. Eleringi nõukogu otsustas pikendada juhatuse esimehe Taavi Veskimägiga lepingut järgmiseks viieks aastaks. Veskimägi on ju juhtinud ettevõtet juba kaks ametiaega, alates Eleringi eraldamisest Eesti energiast. Ta ütles, et on valmis jätkama, sest Eleringi ees seisavad uued väljakutsed. Kõige kaalukam projekt on balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri Euroopa omaga. Õiguskantsler Ülle Madise allkirjastas otsuse, millega ta nõustus prokuratuuri taotlusega riigikogu liikmelt Kalev Kallolt saadiku puutumatuse äravõtmiseks. Tuur süüdistab Kalev Kallo kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Põhiseadus sätestab, et riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Nüüd välisuudised ja Evelin Villers. S149: Ameerika Ühendriikides jätkus aprillis jõuliselt töökohtade loomine, samal ajal kui töötus langes madalaimale tasemele alates tuhande üheksasaja kuuekümne üheksandast aastast, teatas valitsus kuu raportis. Tööandjad lõid aprillis kakssada kuuskümmend kolm tuhat uut töökohta, mis ületas oluliselt analüütikute ootusi. Ka palk jätkas kasvamist. Töötusmäär langes null koma kaks protsendipunkti, kolme koma kuuele protsendile. Osalt tulenes see aga töötajate ja tööotsijate arvu vähenemisest. S149: Sotsiaalmeediahiid Facebook plaanib luua Krüpto valuuta põhineva maksesüsteemi, kirjutab USA väljaanne Wall Street Journal. Makselahendus sarnaneks PitGoinile, kuid oluline erinevus on see, et Facebook proovib selle väärtust stabiilsena hoida. Wall Street Journal viitas asjaga tuttavatele anonüümsetele allikatele. Nende sõnul palkab Facebook maksesüsteemi loomiseks kümneid finantsfirmasid ja veebikauplejaid. Plaanide seas on ka võimalik rahaline preemia kasutajatele, kes reklaamidele klikivad. Facebooki enda teatel uuritakse erinevaid krüpto valuutatehnoloogia, rakendusvaldkondi. S149: Wiki Leaksi asutajale Julian Assange'ile määratud viiekümne nädala pikkune vanglakaristus ühendkuningriigis on ebaproportsionaalne, teatas ÜRO meelevaldse kinnipidamise töörühm. Töörühm süüdistas briti võime Assangi vabaduse meelevaldse äravõtmises. Briti kohtunik määras kolmapäeval Assange'ile viiskümmend nädalat vangistust kautsjonireeglite rikkumise eest kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal. Wikileaksi asutaja pages Equadori Londoni saatkonda samal aastal, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda taheti üle kuulata seoses seksuaalse kallaletungi kahtlusega. S149: India idaosas möllav tsüklon Funi puhus umolungma lvalt minema hulga telke, kuigi torm asub mäest rohkem kui üheksasaja kilomeetri kaugusel, ütlesid ametnikud. Prognooside järgi torm Nepalile ei lähene, kuid riigi meteoroloogiaamet ennustas, et fani põhjustab maailma kõrgeimal mäel tugeva lume ja vihmasaju, samuti tuulehooge. Kokku puhusid tuuled minema umbes kakskümmend telki Everesti teises laagris, mis asub kuue tuhande neljasaja meetri kõrgusel. Torm on praeguseks nõudnud ka kolm inimelu. S149: NATO Euroopa liitlasvägede uueks ülemjuhatajaks sai kindral Teorge Walters, kes on kindral, kurtis kaparoti järel üheksateistkümnes NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja. S102: Euroopa Liidu majas tutvustati täna ajakirjanikele eurobaromeetri viimaseid uuringuid ja muud Euroopa Parlamendi valimistega seonduvat. Mall Mälberg käis kohal. S72: Kõige huvitavam on ilmselt see, mitu saadikut Eesti europarlamenti saab. Enne oli Eestil neid kuus. Pärast ühendkuningriigi lahkumist Euroopa liidust peaks Eestil olema seitse saadikut. Riigi valimistest. Se juht Priit Vinkel selgitab. S74: Praeguse seisuga on kõige esimene võimalus, kui Suurbritannia võib lahkuda, on esimene juuni, sellepärast kokku lepitud on see, et lahkutakse lahkumise kuu järgmisest esimesest päevast, nii et igal juhul nad osalevad valimistel ja meie arvestama hetkel siis selle ajal, kui Suurbritannia on veel Euroopa Liidu liige, kuue esindaja saatmisega, aga me valime seitse sellepärast et nii-öelda protsess on pooleli ja Suurbritannia on ikkagi veel lähiajal lahkumas. Nii on nad ise lubanud. S0: Ja see seitsmes liige Eestist läheb parlamenti siis, kui Suurbritannia on ametlikult lahkunud. S74: Absoluutselt see seitsmes liige läheb siis, kui Suurbritannia enam Euroopa Liidu liige ei ole. S72: Valimiste tulemusi ei saa avaldada enne hääletamise lõppu kõikides liikmesriikides. Kuna Itaalias suletakse viimane valimisjaoskond kahekümne kuuendal mail kell kakskümmend kolm kohaliku aja järgi, siis tähendab see seda, et Eestis võib tulemused avaldada täpselt südaööl. Eurobaromeetri viimaseid uuringutulemusi tutvustanud Europarlamendi büroo meedianõunik Pille Vaher pidas kõige olulisemaks seda, et eestlased toetavad jätkuvalt Euroopa liitu kuulumist. S0: Ligi üheksakümmend protsenti inimestest leiab, et Eesti on kasu saanud sellest, et me Euroopa liitu kuulume, aga teiselt poolt on nüüd küsimus, kuidas see toetus Euroopale tõlkida nüüd valimise käitumiseks ja kuidas saada inimesed kahekümne kuuendal mail Euroopa Parlamendi valimistel hääletama, mille pärast inimesed muretsevad kõige enam Euroopas tervikuna ja Eestis kõige enam tuuakse välja, millest just tahetakse nende Euroopa parlamendi saadikukandidaatidega debateerida seda, mis saab edasi Euroopa majandusest. Siia alla kuulub ka põllumajandus tööjõuteemad. Teiseks sisseränne Eestis on püsinud viimased kuus kuud, see huvi, sisseränne temaatika vastu kõrgel Euroopa liidus keskmisena on see viimasel ajal langenud. Kolmandaks kõik see, mis puudutab julgeoleku ja kaitsepoliitikat ja neljandaks muretsetakse siis terrorismiohu pärast, need on kõik teemad, mida ei saa ainult Eesti üksi lahendada. Et siin ongi see Euroopa taseme küsimus, et kuidas edasi ja milliseid otsuseid me siis Euroopalt ootame, oli mingi üllatus jutus nendes tulemustes. Aprilli uuringute puhul võiks välja tuua emotsioonide teema, et uuriti, millised tunded on inimestel Euroopa liidu suhtes ja Eesti kuulub nende riikide hulka, kus selleks tundeks on kindlustunne. S102: Ministriametist perevägivalla kahtlusega lahkunud EKRE liige Mart Kuusik tegi sotsiaalmeedias üleskutse, et inimesed saadaks talle kuvatõmmiseid teda laimavatest postitustest. Ta kinnitas rahvusringhäälingule, et kavatseb teda laimanutele esitada nõudeid ja tema esindajad otsustavad, kas minna nende vastu kohtusse, kes keelduvad nõudeid rahuldamast. S98: Kohtusse ei ole vaja minna, kui need, kelle, kes on esitanud S98: Alusetult oma väited, mis on solvavad, selgelt ümber, lükatavad ebatõesed, solvavad minu isikut, minu perekonda ja kui neile esitatakse nõue ja nad tasuvad seal ilma kohtuskäiguta, siis ei ole mingit kohtuskäiku ju vaja. Kohus on ainult sellisel juhul, kui inimesed keelduvad seda eest maksmast. Me elame õigusriigis, inimesed peavad aru saama, et ka internet on avalik ruum ja kedagi ei tohi solvata, mõnitada ei teda ja tema pereliikmeid. Inimesed peavad kandma vastutust avalikus ruumis öeldud avalduste eest. S102: Praegu käimasolev politsei juurdlus peab selgitama, kui palju on kuusiku tegevust kommenteerivates seisukohtades tõtt, kui palju laimu. S102: Põlva vallas on küpsemas plaan ehitada uus vallamaja, mis peaks ühe katuse alla koondama praegu kolme serioones töötavad ametnikud aga sugugi ei olda vallas selles suhtes ühel meelel. Mirja Mutov jätkab. S105: Uue vallamaja ehitus on Põlvas kirgi kütnud rohkem kui aasta, olles läinud juba maksma valimisliidu tuleviku Põlvamaa Keskerakonna ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel sõlmitud koalitsioonileppe ning endise volikogu esimehe Igor Taro umbusaldamise tuleviku. Põlvamaa ja sotsiaaldemokraadid seisid ja seisavad senini uue vallamaja ehituse vastu. Teine osapool ühes Reformierakonna esindajatega, leiab aga, et vald vajab uut vallamaja edasi, räägib Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba. S109: Põlva vald on Põlva peal laiali kolmes erinevas majas ja kui ka keegi teenusetahtjatest inimestest tahab minna, siis ta peab enne mõtlema, et millise maja ta peab minema. S105: Uus maja pindalaga tuhat ruutmeetrit on planeeritud Põlva uue keskväljaku kõrvale kirikumaale. Läbirääkimised kirikuga maa rendi osas on hetkel pooleli. Esialgsete prognooside kohaselt peaks uue maja maksumus olema üks koma viis miljonit eurot. Maja plaanitakse ehitada riigi poolt valdadele makstud ühinemistoetusega, milleks oli üks koma kolm miljonit eurot puudujääv. Summa plaanitakse võtta vallaeelarvest veel kord. Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba. S109: Täna me leiame, et kuna see raha on ka algselt juba mõeldud selleks, et teha uus büroohoone, siis, siis on mõistlik ka niimoodi edasi minna, sest palgasurve nii suureks läinud siis täna me ei suuda palgaralliga kaasas käia ja meie ainuke võimalus on luua ametnikele sellised töötingimused, mis kompenseeriks selle võib-olla selle palga noh, nõndanimetatud selle, mitte vastava taseme S105: Põlva vallavolikogu liige, opositsioonis olev Igor Taro tuleviku Põlvamaast aga oponeerib. S120: Omavalitsuse funktsioon ja ülesanded on ikkagi milleski muus teenindada, oma inimesi, arendada seda taristut, mis on vajalik, ütleme lastele, eakatele. S105: Taro lisab, et uus volikogu pole senini alternatiivseid võimalusi näiteks mõnda olemasolevasse hoonesse kolida kaalunud ning tema hinnangul pärsiks uue vallamaja ehitus. Valla arengut. S120: Kui see ehitus ette võetakse, siis mitte ühegi teise investeeringu jaoks raha enam ei jätku. Et vallal on tegelikkuses viimase aasta jooksul jäänud poolikuks mitmed projektid umbes samas summas, mis on praegu investeeringukavas, sellele kontorihoonele planeeritud. S105: Volikogu esimees Lennart Liba arvab aga teisiti. S109: Öelda nüüd, et selle asja pärast jääb üks või teine asi tegemata, see on lühinägelik. Meil on kindlasti olemas sotsiaalfäris omad, on koolidel, on huvihariduse rahad olemas. Nii MTÜdele, nii et. S105: Juhul, kui uus maja ehitatakse, plaanib vald ühe praegustest hoonetest maha müüa teise koolide omavalitsuse arendusorganisatsioonid ning kolmanda jätta muusikakoolile laienemiseks raadiouudistele Põlvast. Mirjam Nutov. S102: Viljandi pärimusmuusika aidas on täna koos seitsekümmend üks noort pärimusmuusikut üle Eesti, kes võtavad üksteiselt mõõtu erinevate pillide mängimisel ja pärimuslugude esitamisel. Võitjad esinevad suvel Viljandi pärimusmuusika festivalil, Olev Kengi kaastöö. S131: Nii esitab Pärnu sütevaka kooli õpilane Maria Mänd Ruhnu rootsikeelset laulu. Pärimusmuusikat õppis Maria armastama mõne aasta taguses Ruhnu viiulilaagris. S133: Kui suur sinu pillimängu repertuaar praegu on? S134: Ma niimoodi lugusid kokku küll ei oska lugeda, neid on küll aastatega kogunenud igalt maalt. Sa oled alles ju üheksanda klassi õpilane. Tahad sa sellel alal jätkata ja väga. S134: Ehk et plaanid sa õppima minna kusagile ja Tartusse, Heino Elleri nimelisse muusikakooli. S131: Hans Harald nõmm Keila Valdorf koolist läte musitseeris ema valmistatud kümnekeelse kandlel. S134: Alustasingi niimoodi, et me hakkasime seda koolis õppima teisest klassist ja siis pärast ma läksingi, rääkisin õpetajaga, siis ma hakkasin käima eratundides, et rohkem tegeleda selle pilliga. S140: Täna võtsid Viljandi pärimusmuusika aidas üksteiselt mõõtu seitsekümmend üks noort pärimusmuusikut erinevatel pillidel. Kõige rohkem oli esinejaid Viljandist, Moostest. S143: Pärnust Pärnu muusikakooli õpetaja Elo Kalda S13: Lastel ei ole väga vahet, et kas see on pärimuspill või muu pill, ma arvan, et pillimäng on lihtsalt kõigile väga tore. S143: Pärimusmuusik ja õpetaja Kätlin Mägi ütles tänast esinejate rivi kuulates, et pärimusmuusikute järelkasvu pärast muretsema küll ei pea. S146: Rõõmu teeb see, et see aasta on laulugrupp juures vähe, neid on kaks tükki vist ainult, aga ehk järgmine aasta jälle rohkem parmupille ei ole üldse. Aga samas on torupill annel viiul. Ma arvan, et muret tundma ei pea. S133: Ja väga hea, kui see pisik saadakse just nimelt muusikakoolist, lastemuusikakoolist, üldhariduskoolist. S146: Täitsa ükskõik, kus see pisik saadakse peasi, et pisik saadakse ega võib ka vanaisalt saada ju või emalt või vanaemalt lauluga või et see isegi ei ole oluline, aga et see pisik ikka leviks lihtsalt. S143: Tänane võistumängimine on seotud ka suvise Viljandi pärimusmuusika festivaliga, sest võistumängimise võitjad saavad võimaluse esineda suvisel festivalil. S102: Täna on üks oluline juubel Tallinna vanalinnas asuva kodulinna maja asutaja ja eestvedaja ning vanalinna päevade algataja Tiina Mägi saab kaheksakümne aastaseks. Tõnu Karjatse käis ka õnnitlemas. S133: Tiina Mägi on endiselt täis energiat ning seda jätkub nii kodulinna majale kui ka oma koduaiale, kus tal kasvab kümneid tomatisorte ja ligi kuuskümmend roosi sorti. Kodulinna maja on Tiina Mägi juhtinud selle asutamisest saadik tuhande üheksasaja kaheksakümne kuuendal aastal. Huvi ja heategevust tehakse kodulinna majas siiani. Vähe on ainult neid, kes samavõrra suudaks sellesse panustada. Tiina Mägi kinnitas, et linnavõimudega saab kodulinna maja hästi läbi ja maja asutamise idee kannab edasi. S13: Küsimus on selles, et kui on idee, mille nimel tegutseda siis tuleb jõud ka, kui ideed ei tule, siis tuleb kohustus ja kohustus tavaliselt ei mobiliseeri eriti koos kodulinnamajaga ju jälgite ka, mis vanalinnas toimub. Kas on meil vanalinnas asjad need läinud paremuse le poole või nad on toppama jäänud? Nad on täiesti nässus? Absoluutselt vanalinna sisuliselt enam ei ole. On karkass. S13: Ainult sest sisu on peaaegu täielikult kadunud ja kaob kohutava kiirusega järjest edasi. Mina võrdlen vanalinna kui elusolendid, kui looma vanalinna majad on tema skelett aga temast on lahkunud ju elu. S13: Sest et see, mida vanalinnas tehakse, see on ju väga paljus juurde poogitud, mujalt pärit ja mittevajalik, seepärast ükski alaline maja ei ole ehitatud selliselt, et tema ülemised korrused peaksid olema võõrastele ajutiselt kasutada ja all peaks olema lollusi sisaldav pood vaid on ehitatud nii, et üleval elab peremees, kes oma tööka kollektiiviga valmistab seda kaupa, mida all müüakse. S13: Ja kultuurikohtades tehakse kultuuri, aga meil on need väärtused kõik pööratud, ühesõnaga meie vanalinn kaotab oma mõtte. Jääb ainult kest. Kuidas kodulinna majal läheb, palju sin, inimesi toimetab praegu me ei toimetagi siin sees nii palju kodulinna maja on nagu hooratas, tähendab idee ja selle käivitamine ja selle idee, kuskil rakendamine kellegagi meie noh, ütleme niisugune põhisõnum on ikka tegelemine Eesti kultuuri ja ajalooga kõikvõimalikes vormides. Ja noh, õnneks on siiamaani veel tippspetsialiste, kelle abidel me saame seda teha, sest et näiteks need pühapäeviti toimuvad väärtuse tutvumiskäigud huvitavatesse kohtadesse ja tööpaikadesse. Neid kõiki me saame praegu ikka korraldada veel tippspetsialistidega, sest neid on S102: Soojad kevadpäevad on praeguseks möödas, milline on homne ilm, sellest räägib maile Meius. S181: Saabuval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul sajab Lääne-Eestis mitmel pool vihma, lörtsi ja lund. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni kümme, põhjarannikul puhanguti kuni viisteist meetrit sekundis. Pärast keskööd tuul nõrgeneb ja pöördub lõunakaarde kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Hommikul tugevneb Liivi lahel kagutuul puhanguti kaheteistkümne kuni neljateistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, rannikul kohati kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, ajuti sajab lörtsi ja vihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, puhanguti kuni kaksteist meetrit sekundis. S181: Õhutemperatuur on viis kuni üksteist kraadi. S102: Ja tänased spordiuudised toob teieni Ragnar Kaasik. S190: Eesti jäähokikoondis kaotas Tallinnas peetaval esimese divisjoni B- grupi MM turniiril. Eile õhtul Poolale avakolmandikul üks. Null juhtima läinud Poola pääses kahest kiirest väravast kolmandal kolmandikul juba kolm-null ette. Seejärel olid kaheminutilise vahega täpsed Andrei Makrov ja Robert Rooba, kuid ülejäänud seitsme minutiga kolmandat väravat ei tulnud ja Eesti sai kaks. Kolm kaotuse. Eesti koondise ründaja Robert Rooba. S193: Parem meeskond kaotas täna, et ma oleks täna kindlasti sellise mänguga võitu väärinud, et suht nagu selline sõna olek on, et nagu tõeliselt hea mäng meelt, et me olime täiesti uuesti sündinud tänaseks mänguks, et et see võitlus ja südame, mis me täna väljakule jätsime, et see oleks kindlasti väärt väärinud enamat kui null punkti, et vastase kolmas värav oli natuke niisugune soorituse kuskilt olematust kohast täiuslik vise ja meid teinekord tuleb ette väga kurb, et siuke mängus ette tuli, et selles mõttes ma olen väga uhke iga iga meeskonnaliikme üle ja ja tõesti noh, kui me sellise sellise sellise sellise energia ja sellise mängu suudame tuua laupäeval siis ei ole kahtlust, kes selle mängu võidab, et tõesti väga, väga kurb meel, et sellise mänguga enamati suhtu. S190: Neljast mängust ühe võitnud Eesti on enne viimast vooru nelja punktiga neljandal kohal, Rumeenia ja Poolal on kümme ja Jaapanil kuus punkti. Eesti selja taha jäävad Ukraina ja Holland kolme punktiga. Laupäeval on Eesti viimane vastane Ukraina. Jalgpalli Euroopa liigas peeti eile hilisõhtul poolfinaalide avamängud. Londoni arsenali jäi kodus Valentsia vastu küll null, üks kaotusseisu, kuid võitis kohtumise lõpuks kolm-üks. Londoni Chelsea mängis võõrsil üks -üks viiki. Frankfurdi Aintrahtiga. Korduskohtumised peetakse üheksandal mail. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel algab täna üheksas voor, Tartu tammeka mängib kodus kell üheksateist Kuressaarega. Pool tundi hiljem võõrustab Flora Tallinna Kalevit. Liiga liider Flora on seni kõik mängud võitnud. Eesti käsipalli meistrivõistluste poolfinaalseerias Põlva Serviti ja Põlva Koopi vahel on täna kavas kolmas mäng. Esimesed kaks mängu võitis Serviti ja võidu korral, täna tagatakse koht ka finaalis. Kohtumine algab kell üheksateist. Eesti Korvpalliklubi pets Kalev Kramo alustab täna esimest korda VTB ühisliigas play-off mänge, minnes veerandfinaalis vastamisi kaasani Uniksiga. Kolme võiduni mängitava seeria esimene mäng toimub Kalevi jaoks võõrsil ja algab õige pea kell kaheksateist. S102: Kolmkümmend Ongi tänased päevakaja uudised kuulatud kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-21248

S10: Õhtust kell sai kuus ja päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Reene Leas. Euroopa Parlamendi spiikriks valiti itaallane, sotsiaaldemokraat David Maria Sassoli. Euroopa Komisjoni endine asepresident ja praegune eurosaadik Andrus Ansip arvab, et euroliidu uute juhtidega on päris hästi läinud. Ta ei ole aga rahul sellega, et Põhja-Kesk ja Ida-Euroopa maad pole nende seas esindatud. S10: Tartu trammiliinist on räägitud aastakümneid, järk-järgult reaalsemaks muutunud mõtte võivad ootamatult teoks teha Eestile seatud kliimaeesmärgid. S101: Vaatasime kaardi peal, kus on need põhilised, ütleme, keskused, mida peaks nagu omavahel ühendama ja Annelinn, kesklinn, Maarjamõisa lõunakeskus. S10: Lääne-Nigula vald ostab turbatootja Kekila Eesti käest saja seitsmekümne viie tuhande euroga nõva sadama. S11: Kuna see sadama ala on päris suur, mida me ostame, Keila müüb selle tervikuna, siis seal on juba kehtestatud planeering ja on teatud krunte, mida on võimalik juba valla all müüa ja selle raha eest hakata seal sadama nii-öelda seda kaiosa arendama. S10: Eestile tiiru peale teinud laulupeotuli jõudis peo ja pealinna. Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai senine noorte koondiste treener ja jalgpalliliidu treenerite koolitusjuht Karel Voolaid. Ilm on öösel muutliku pilvisusega, hoovihma sajab peamiselt Ida-Virumaal. Homme päeval on hoovihma võimalus suurem Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur on neliteist kuni üheksateist kraadi. Tuul püsib tugev ja puhub kuni viisteist meetrit sekundis. S120: Euroopa Parlamendi presidendiks valiti täna Itaalia sotsiaaldemokraat David Maria Sassoli. Ta sai teises hääletusvoorus vajaliku enamuse, kolmsada nelikümmend viis häält kätte. Sasoli on kuuekümne kolme aastane endine ajakirjanik ja juhib europarlamenti järgmised kaks ja pool aastat. Mall Mälberg rääkis pärast valimisi Eesti eurosaadikutega kõigepealt Andrus Ansipiga, kes hindab Sasolit kõrgelt. S20: Teie kohtusite hommikul enne valimisi Sasooliga, mis mulje ta teile jättis, kuidas te seda hindate? S21: Jättis sümpaatse mulje, kuna tegemist on kogenud parlamendiliikmega ja ta oli möödunud viie aasta jooksul Euroopa Parlamendi asepresident ja juhtis parlamendi tööd väga kindla käega, et siis ta väga paljude inimeste jaoks tuttav. Euroopa Komisjoni asepresidendina olen ma pidanud korduvalt parlamendis esinema ja on juhtunud korduvalt seda, et just nimelt tema on istungit juhatanud väga sümpaatne inimene ja tegelikult paistis see välja ka kohe pärast seda, kui ta oma valituks osutumise järgse kõne oli ära pidanud. Ta asus parlamenditööd juhtima ja tegi seda väga kindla käega ja inimestel on rahu südames. S20: Marina kaljuranna käest küsisin mõni hetk pärast Davidsa sooli võidukõnet, mida sa soli ütles. S27: Ta rääkis mitte ainult saadikutele siin ruumis, vaid tegelikult ta pöördus kõigi Euroopa inimeste poole. Ta rääkis võrdsest Euroopast võrdsete võimaluste Euroopast, mis võrdõiguslikkusest noortest konkurentsivõimest. Ehk tegelikult ta rääkis kõigist nendest teemadest, mis on olnud läbivad teemad ka Euroopa parlamendi valimiste ajal. S20: No teda ei saadud valitud esimeses voorus, mis selle põhjuseks võiks olla, et oli vaja teist vooru? S27: Kui ma vaatan neid hääletamistulemusi, siis suure tõenäosusega sai esimeses voorus ka suurema toe roheliste kandidaat Ska Keller. Ma tunnen siin ruumis on ka tegelikult sümpaatiat roheliste vastu, sest paistab, et kõigi nende ametikohtade jagamise puhul ei ole rohelised midagi saanud. Et võib-olla see võis olla see sümpaatia esimeses voorus, mida väljendati roheliste vastu ja teises voorus sai ka keller juba viisteist häält vähem ja need siis ilmselt tulid ki suures osas sassaoli taha. S20: Kuidas on sea soolisuhted Eestiga? S27: Ma olen temaga anud paar korda rääkinud, aga ma olen uurinud ka kolleegide käest, kuidas ta on koosolekute juhina, kuidas ta võiks olla Euroopa Parlamendi juhina ja seal selles osas on teda ainult kiidetud. Et ta on küll rahvusest itaallane, nagu me teame, aga tegutseb nii-öelda rootsiliku või saksaliku täpsusega. Nii et paistab, et ta on õige inimene õigel ametikohal. S20: Jaak Madison arvab, et konservatiivid saavad Sassoliga veel vaeva näha. S38: Tundub sotsialistina Lõuna-Euroopast nagu nad enamus, tema kõne keskendus föderaalse idee propageerimisele, keskendus sellele, kuidas migratsioonipoliitikas tuleb tabline regulatsioon ikkagi teha föderaalseks. Seega ei, mitte midagi üllatavat ja ma usun, et eks atiivsed fraktsioonid saavad väga palju piike murdma uue parlamendi esimehega. S120: Eile said paika Euroopa Liidu juhid, Euroopa Komisjoni uute juhtide, eriti tulevase presidendi Ursula von der Laieni üle käivad elavad arutelud. Oleme täna küsitlenud paljusid poliitikuid, ka Eesti eurosaadikuid. On neid, kes on tema vastu, enamik siiski toetab teda. S120: Küsisime ka Euroopa Komisjoni endise asepresidendi Andrus Ansipi käest tema arvamust. Ansip ütleb. Me peaksime vaatlema kogu valitud komplekti koos, mitte üht või teist ametikohta eraldi ja et üldiselt on läinud hästi. Aga rahul ei ole ta sellega, et Põhja-Kesk ja Ida-Euroopa riigid pole selles komplektis esindatud. S21: Selles komplektis kõige olulisem ilmselt on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Laien ja tema kohta, mina julgen küll öelda, et see on Eestile väga hea valik. Teatavasti tema pidas väga märkimisväärse kõne Leedus kunagi ja see kõne andis kõikidele Balti riikidele selge kindlustunde. Saksamaa on koos meiega, abi peaks vaja minema ja väga selge sõnaga hea juht minu meelest Eestile väga hea valik. Charles Michell kui ülemkogu juht minu meelest on ka hea valik teemist on liberaaliga Joosep Borell välispoliitika kõrge esindaja kohale. Hispaanlane, kes on olnud ka Euroopa parlamendi president ja pikaaegne Hispaania välisminister. Välispoliitikas orienteerub väga hästi ja kui mõtevad juurde Euroopa keskpank Kristin Le gaart, kes on kindlasti väga suurte kogemustega ja, ja ka hea juht, siis võiks öelda, et on päris hästi läinud, aga loomulikult rahul ei ole me sellega, et ei Põhja-Euroopa riigid ega ka Kesk ja Ida-Euroopa riigid pole selles komplektis sugugi esindatud. On üks asi, mida noh tavaliselt räägiti. See on see, et Franz Timerman ja Margrete Vestager saavad siis Euroopa Komisjoni esimesteks asepresidendideks. Mina ei tahaks küll nõus olla sellega, et geograafiline tasakaal on sellega tagatud, et Margarete Vestagerit saab Euroopa Komisjoni esimene asepresident, see on lihtsalt üks ilus tiitel, mis tegelikult seda tasakaalu geograafilist Euroopas ei taga, ehk siis see Margarete Vestagera asi, see on küll noh, täiesti tühi asi ei ole tegelikult õige koht, et esimese asepresident või tea kas või siit teist tükki, et, et vahet ei ole. S120: Ja jätkame välisuudistega õhurünnak Liibüa pagulaskeskusele, milles hukkus täna hommikul ligi nelikümmend inimest, võib osutuda sõjakuriteoks, ütles ÜRO õhulöögis. Liibüa pealinna Tripoli idaosas asuvale pagulaskeskusele sai surma ligi nelikümmend ja vigastada kaheksakümmend migranti. Liibüa häirekeskuse ametnikud süüdistavad rünnakus Liibüa mõjuvõimsat väepealiku Calif Aftari, kes kontrollib suurt osa riigi ida ja lõunaosast. S120: India peamise opositsioonierakonna kongressi partei liider Rahul Kandi astus tagasi. Tagasiastumise põhjus on tema sõnul partei kaotus üldvalimistel teist korda järjest. Kandi juhtis kongressi parteid alates kahe tuhande seitsmeteistkümnendast aastast. Erakond kaotas üldvalimistel peaminister Narendra Modi parempoolsetele hindu rahvuslike. S120: Rasvumine põhjustab ühendkuningriigis rohkem vähki haigestumist kui suitsetamine, leiab riiklik vähiuuringute keskus oma viimases uurimuses. Keskuse väitel on järjest rohkem soole neeru, maksa ja munasarja vähki tekkinud rasvumise ja mittesuitsetamise pärast. Teadlaste hinnangul on riskigrupis miljoneid, sest ülekaalulisi on riigis kaks korda rohkem kui suitsetajaid. S120: Jaapanis on üleujutuste ja maalihete hirmus evakueeritud pea kaheksasada tuhat inimest. Tugev vihmasadu on tabanud eelkõige Kokoshima, Kirishima ja Aira linnu. Üks vanemaealine on juba mudalaviinis hukkunud, veel ühest piirkonna linnast on soovitatud kolmesaja kümnel tuhandel inimesel lahkuda. Kohaliku ilmateenistuse teatel on alates reedest piirkonnas maha sadanud tuhat millimeetrit sademeid ja vihmasadu jätkub. Järgmisel nädalal. Aasta tagasi hukkus Lääne-Jaapanis viimaste aastakümnete tõsisemas üleujutuses umbes kakssada inimest. S120: Ja tagasi Eestisse Tallinna televisiooni nõukogu arutas tänasel koosolekul telekanali finantsseisu ja tulevikku. Möödunud aasta suure puudujäägiga lõpetanud kanal peab otsima kokkuhoiukohti ning räägitud on ka soovist praegusest asukohast Solarise keskusest välja kolida. Mõne aja eest koondas telekanal kaheksa inimest. Majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas astus Tallinna televisiooni nõukogu esimehe kohalt tagasi. Aas ütles pärast tänast nõukogu koosolekut, et kanali suure miinuse tekitas ambitsioonika strateegia. S84: Ma arvan, et ega valesti ei läinud midagi. See oli puhtalt strateegia küsimus, et kas arendada Tallinna televisiooni jõuliselt, tuua sinna palju uusi saateid, uusi saatejuhte, et saada juurde vaatajaskonda. Loomulikult oli selge, et see läheb rohkem maksma kui alguses plaanitud. Paraku vahepeal muutus linnavalitsuse koosseis. Kui uus omanik võtab teistsugused sihid, siis siis tuleb nendega lihtsalt ka nõukogul juhatusel arvestada ja vastavalt sellele toimetama hakata. S120: Tallinna televisiooni juhatuse esimees Taavi Pukk S90: See, milline on uus nõukogu juht Jäärma hetkel vastu võlgu, et nõukogu liikme uue liikme ehk siis tagasi astunud Taavi aasa asemele peab määrama Tallinna linnavalitsus ja nõukogu liikmed valivad ise enda seast. S90: Uue nõukogu esimehe ehk siis see, kas see on mingi praegustest liikmetest, kas see on siis see uus liige, mis määratakse, et ma arvan, et see on siin lähituleviku küsimus. S120: Ehkki Tartu trammiliin oli kunagi vaid aprilli nali, võivad Euroopa kliimaeesmärgid rööpad päriselt taaralinna viia. Madis Hindre räägib lähemalt. S103: Tartu linnainsener Mati Raamat meenutab, et tema kuulis Taaralinna trammiliinist esimest korda seitsmekümnendate lõpus. S101: See oli vist üks aprilli nali. Kunagi, kui praeguse Eesti Rahva Muuseumi endise raudteelaste klubi ees oli, oli tramm pandud fotomontaažis. S103: Nullindate alguses võeti trammi mõte tõsisemalt jutuks, aga toona se veel üldplaneeringusse ei jõudnud. Siis voolas veel hulk vesijõkke, kuniks linn üldplaneeringu uuesti lahti võttis. See oli umbes kolm aastat tagasi. S101: Vaatasime kaardi peal, kus on need põhilised, ütleme, keskused, mida peaks nagu omavahel ühendama ja Annelinn, kesklinn Maarjamõisa lõunakeskus ja siis vaatasime läbi ropka tööstuse ja Annelinna tagasi. Selline ringliin oleks ideaal ja korjeala oleks pea pool Tartu linna elanikest. S103: Aga nii mõnigi asi üldplaneeringul võib paarkümmend aastat oma järge oodata, ilma et keegi päriselt labidat liigutakse. Uue hoo andis mõttele keskkonnaministeeriumis. Tänavu aasta alguses Tartu linna poole pöördus, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Ketlin Tenks. S106: Keskkonnaministeerium on vaadanud erinevaid võimalusi, kuidas riik võiks saavutada aastaks kakskümmend kolmkümmend teatud kliima ning energiapoliitika eesmärke ning üks meede erinevate arutelude käigus tõesti oli siis nii-öelda trammitee rajamine Tartusse. S103: Eesti ligi kahekümne miljoni tonnisest CO kahe heitest tuleb umbes kaks miljonit transpordisektorist. Iga aasta peab süsinikuheidet vähendama ning transpordisektor on selleks kõige kulutõhusam. S106: Kui on võib-olla väga kallis meede, aga panustab väga palju just meie kasunagaaside heite kokkuhoiu eesmärki, siis tuleb seda võib-olla vaadata just sellest vaatevinklist, et mis on meie lõppeesmärk, kuhu me tahame jõuda, et loomulikult peab ka arvestama teisi võimalikke kaasuvaid positiivseid efekte, näiteks kui ta panustab ka võib-olla tervishoidu või puhtama linnaõhu. S103: Tartu linn võttis ministeeriumi pöördumisest kinni. S101: Me olemegi koostamas ühte tööd, mis siis nüüd astuks sammu edasi, teeks majanduslikku analüüsi, kui palju selline lõbu maksab ja siis ka ütleme sellised muud asjad, et kus on siis trammi pealt teistele liikumisvahenditele ümberistumise kohad ja nii edasi, et, et ütleme, see täpsem lahendamine nüüd seisab ees. S103: Nagu Mati Raamat ütles, astume me sammu edasi, aga see ei taga veel, et trammide tuleb. Läinud neljapäeval, kui valitsus kliimaeesmärke arutas, võeti ette päris mitu projekti. Rohelise tule sai esialgu siiski ainult raudteede elektrifitseerimine ning järgmine arutelu peaks tulema suve lõpus. S120: Lääne-Nigula vald ostab turbatootja Kekile Eesti käest saja seitsmekümne viie tuhande euroga Loode-Eestis asuva nõva sadama. Väga halvas seisukorras sadama täielik renoveerimine nõuaks vähemalt kolm miljonit eurot ning esimeses etapis loodab vallavalitsus alustada Kai remondiga. Juhan Hepner jätkab. S0: Lääne-Nigula vald ostab nõva sadama, sest senisel omanikul puudub selle arendamiseks huvi. Vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et sadama renoveerimiseks on mitu põhjust. S11: Esiteks muidugi ongi nii-öelda vabatahtlik merepääste, kes saab baseeruda seal, teiseks on kindlasti kohalikud kalurid, kuna kalapüügitraditsioon on ju nõval ju väga pikk ja, ja see on nagu noh, kohaliku rahva jaoks selles mõttes hästi märgiline koht, see nõva sadam ja noh, kolmas ja, ja kindlasti perspektiivne asi, kui me ka põhjamaid ümbruskonda vaatame, on ikkagi mereturism, et et see on kindlasti üha rohkem ja laienev ala. S0: Kogu sadama korda tegemine nõuab tõenäoliselt vähemalt kolm miljonit eurot ja sellist raha vallal korraga võtta pole. Esimeses etapis on plaanis kai renoveerimine, mis võib Lõhmuse hinnangul maksta umbes pool miljonit eurot. S11: Kuna see sadama ala on päris suur, mida me ostame, KEK-ila müüb selle tervikuna, siis seal on juba kehtestatud planeering ja on teatud krunte, mida on võimalik juba vallaline. S11: Müüa ja selle raha eest hakata seal sadama nii-öelda seda kaiosa arendama. No toetusmeetmeid oleks, oleks vaja küll, aga noh, me üritame võimalikult palju kasutada, aga nii-öelda seda olemasolevat ressurssi ehk tõepoolest seda mittevajalike kinnistute müüki ja, ja võimalik, kaalume, arutame, et, et ka mingit erainvestorid võib-olla kaasata. S0: Turbatootja Kekila Eesti plaanis viisteist aastat tagasi hakata Nõva sadama kaudu vedama oma niibitehase toodangut, kuid plaanid muutusid, jätkab Eile Eesti juhatuse liige Raul Johanson. S136: Nende aegade jooksul on nüüd Paldiski sadam ja Muuga sadam arenenud nii hästi, et meil endal enam ei ole nagu mõtet ja põhjust sadama äriga tegelema hakata. S0: Mikk Lõhmus ütles, et ostuleping allkirjastatakse viieteistkümnendal juulil rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner nõva. S120: Esimesel juunil Tartus üle-eestilist ringkäiku alustanud laulupeo tuli jõudis täna naissaarelt Tallinna. Sven Paulus käis uudistamas. S1: Head raadiokuulajad, tervitan teid siit Tallinna lennusadamast, natuke enne keskpäeva on siin päris tuuline ilm, aga kohale kogunenud inimesed ootavad peagi naissaarelt siia jõudvat laeva, mis kannab laulupeo tuld. Ja hetkel mängib puhkpilliorkester. Kohale on tulnud natuke ka linnarahvast ja õige pea peaks siia saabuma laev laulupeo tulega. S146: See tuli siia nüüd vist naissaarelt, kohe-kohe peaks jõudma. Ja me siis tulime tere ütlema. S1: Millised ootused läheneva laulupeoga on, et nüüd tuleb endal ka üles astuda? S146: Ja tuleb, eks ikka samad, mis igal aastal, et oleks aga päikest rohkem kui vihma ja laulu tuli tornis ja laulu tuli enda südames ka. S1: Ja laulupeo tuli on kenasti jõudnud tagasi mandri peale. Suur tõrvik on siin kai peal ja selle võtab nüüd vastu Tallinna volikogu. S1: Esimees Tiit Terik S1: Kes annab toojatele üle ka lillekimbu? S152: Mul on hea meel paluda teid nüüd kaarikutega Tallinna Raekoja platsi, et seal saaks ka linnarahvas häid külalisi ja tuld tervitada. S153: Umbes neli viiskümmend noort inimest on. S153: Lava peal laulavad südamest ja Irvo Surva on meid juhatamas. S1: Siin Raekoja platsis on väga vähe inimesi, kes ei pildistaks või ei filmiks parasjagu toimuvat koorilaulmist. Nende seas on muidugi ohtralt ohtralt välismaalasi. S157: Täna siin Raekoja platsis kohtuvad kaheksasaja viie aastane tantsupidu saja viiekümne aastane laulupidu, aga ka kaheksasaja aastane Tallinn. S1: Linnapea Mihhail Kõlvart andis tule üle Irvo Survale. S157: Inimesed head lauljad, austatud linnapea, aitäh külade eest, laulupidu oli, laulupidu, on laulupidu, jääb hea, kui laulupidu. S120: Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Sirle Kangur, palun. S163: Laadoga lähistel paiknev madalrõhuala, mis täna meie ilma on kujundanud ja hulgaliselt sadusid andnud, liigub homseks veidi kaugemale kirdesse, kuid selle serv jääb endistviisi meie ilma määrama. Nii on eeloleval ööl muutliku pilvisusega ilm, peamiselt Ida-Virumaal sajab hoovihma. Puhub loode ja läänetuul viis kuni kümme, põhjarannikul puhanguti viisteist kuni seitseteist meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni kaksteist, rannikul kuni neliteist kraadi. Ka päeval on muutliku pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Vihma võimalus on suurem Lõuna-Eestis. Tuul puhub läänekaarest viis kuni kümme, põhjarannikul puhanguti viisteist meetrit sekundis. Õhtul tugevneb saartel edelatuul iiliti kuni viieteistkümne meetrini sekundis. Sooja tuleb neliteist kuni üheksateist kraadi. S120: Eesti jalgpallikoondis on saanud uue peatreeneri, sellest ja teistest spordiuudistest kuuleme nüüd Ragnar Kaasiku vahendusel. S174: Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai Karel Voolaid homme oma neljakümne teist sünnipäeva tähistab voolaid, töötas seni Eesti alla kahekümne ühe ja alla kahekümne kolme aastaste koondiste peatreenerina. Abitreenerina on ta C Floras töötanud Arno Baipersi ja Basiraudi-aineni kõrval Nõmme kaljus olnud aastal kaks tuhat kümme ka peatreeneri ametis. Kahe tuhande kuueteistkümnendast aastast oli ta jalgpalliliidu treenerite koolitusjuht. Karel Voolaid. S178: Uus, ja huvitav olukord minu jaoks täis suuri väljakutseid kaasneb ka meeletu ja, ja väga tugev sportlik auväärne positsioon mille nimel peaks ja võiks kõik treenerid Eestis töötada aeti üle, siis millisel alal ja ajastus minu jaoks on selgelt. S178: Õige. S178: Peab ennast piisavalt vanaks. Treenerina. S178: Kuid piisavalt nooreks veel inimesena. Ma usun seda tarkust kogunenud aastate jooksul on säilinud väga tugev emotsioon. S174: Leping Karel Voolaiuga on sõlmitud kuni käimasoleva valiksarja lõpuni ehk üheksateistkümnenda novembrini. Eestil on pidada veel viis mängu, kaks Valgevene ga, kaks Hollandi ga ja üks Saksamaal. Esimene mäng uue peatreeneri juhendamisel toimub kuuendal septembril lillekülas, kus EM valikmängus kohtutakse Valgevenega. S174: Eesti tennise esireket Anett Kontaveit pääses vimbldoni tenniseturniiril kolmandasse ringi. Teise ringi mängus oli WTA edetabelis kahekümnendat kohta hoidev eestlanna vastamisi briti Heter Watsoniga. Maailma saja kahekümne teine reket Watson alustas esimest setti paremini, minnes kohe kaks. Null juhtima. Kontaveit suutis kohe aga vastu murda ja viigistas seisu kaks. Kahele. Kontaveit asus esimest korda kohtumist juhtima seitsmenda geimiga, kui lõi seisuks neli. Kolm. Watson ei lasknud veel aga setti käest ja viigistas seisu viis-viiele. Seejärel ei loovutanud Kontaveit vastasele enam ühtegi punkti ja võitis seti seitse. Viis. Teist setti alustasid mõlemad tennisistid oma servi geimi võiduga, kuid edasine kuulus Kontaveidile. Tund ja neliteist minutit kestnud kohtumise võitis Kontaveit kokkuvõttes seitse-viis kuus-üks. Kolmandas ringis läheb Kontaveit vastamisi maailma kuuekümne kaheksanda reketi tšehhitari Karoliina Muhavaga. Varasemalt on nad omavahel mänginud ühe korra. Eelmisel suure slami turniiril Prantsusmaal kaotas Kontaveit Muhuale esimeses ringis. S120: Aitäh spordiuudiste eest, sellega on päevakaja lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-21422

S1: Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku jõululaupäeva kahekümne neljanda detsembri olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Mitmel pool Eestis kuulutati välja jõulurahu, mis kestab kanutipäeva kolmeteistkümnenda jaanuarini. S15: Ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega. S1: Jõulusupluse tegid Haapsalu talisuplejad. S31: Lõbus oleks keha ja vaim puhtaks enne jõulu ikka. S1: Uus veebikülg muudab hulkuvatele loomadele abi kutsumise lihtsamaks. Ilm on öösel ja homme pilves ja udune, sajab vähest vihma. Õhusooja on kaks kuni viis kraadi. S1: Täna on jõululaupäev, iga väike märkamine, sõbralik naeratus ja heasoovlik tähelepanuavaldus muudab meid paremaks, nii ütleb Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma jõulupühade läkituses. S9: Minu jõulusoov ongi siis vaadata neid väikseid asju, mis muidu välja ei paista, kui meie ümber on, on inimesi, kes, kes võib-olla on üksikud siis väikeste asjadega saab väga palju ära teha, on see, on see koputus, koridori uksele ja jõulusoovi edasiandmine on see väikene jõulukaardi saatmine kellegi käest küsimine, kas, kas ta tahaks äkki, et poes tuuakse jõulutoit koju tillukesed asjad, ehk siis väikestest asjadest saavad suured ja, ja ma arvan, et me peame väikseid asju tähele panema. S1: Keskpäeval kuulutati mitmel pool Eestis välja jõulurahu. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart luges Raekoja aknalt linnarahvale ajaloolise jõulurahu sõnumi. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal üle kolmesaja kuuekümne aasta tagasi. S15: Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega. S15: Ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. S1: Tartu raeplatsil kõneles piiskop Joel Luhamets. S18: Tähtis on ikka, et meil oleks rahu, oleks rahu aega ja meil oleks igapäevast leiba, jumal on sellega meid ka õnnistanud. Ja et kõik, kes on muredes ja raskustes et me kõik need mured jagaksime üksteisega ja oleksime teineteise kõrval üksteisele toeks. Olgu siis jumala sõna, kuulutus rikkalikult laotatud ka üle Tartu linna. Järgmistel aastatel. S1: Kuninganna Kristiina sõnadega kuulutati jõulurahuga Jõhvis seda teist aastat järjest. Rene Kundla rääkis idee Ida-Virumaale toonud Max Kauriga. S25: Jõhvi on mitte tavaline omavalitsus, Ta on regionaalne keskus, sama nagu Tallinn, Pärnu ja Tartu. Ja me mõtlesime seda, et me näitame oma kristlikud euroopaliku traditsiooni ja kirikud toetasid see traditsioon juba teist aasta teema ja jätkame sellega, sest jõhvi on keskus traditsioonidega kristlik traditsioonidega, euroopaliku traditsioonidega. S27: Samas, kas vallavanemal jõulutunne on lund, ei ole ju? S25: No mis sa teed Euroopas me oleme, me peame harjuma küll ma vaatasin, et oote peal näiteks meie talve pealinnal on väga palju lund ja kunstliku lund ja gaasi mõtlesime äkki panna need. S25: Lumekahurid tööle. S27: Jõulud on rahuaeg ja tagasivaatamise aeg. Kui te vaatate sellele aastale tagasi, siis jõhvi jaoks oli, milline see aasta. S25: Aasta oli mitte lihtne jõhvi tegelikult praegu elab teises tüüpilist arengut sajandis see kunagi oli sajandi alguses, siis natuke jäime toppama. Narva läks ette Rakvere, täna jõhvis, ehitame koole, promenaadi, teid ehitame, võib öelda tulevikku. S1: Varjupaikade ühendus kogus ühele veebileheküljele kokku info, kelle poole tuleks pöörduda, kui on leitud hulkuv loom. Eestis ei olnud seni ühtset süsteemi, mis ütleks, kuidas ja keda sellest teavitada. Jane Saluorg jätkab. S33: Kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada on küsimused, mis tihti segadust tekitavad. Sest osa omavalitsus soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa omavalitsusi tahab aga, et kõigepealt helistatakse lähimasse loomade varjupaika ja neist omakorda osa nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt kooskõlastaaks. Seega peavad hulkuva looma leidnud inimesed sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet. Eelkirjeldatu ongi peamiseks põhjuseks, miks varjupaikade, mittetulundusühingu üldjuhi Triinu Priksi sõnul loodi veebilehekülg, kus täpsemad juhised iga omavalitsuse kohta eraldi. S41: Me oleme oma kodulehele loonud sellise Eesti kaardi ja vastavale omavalitsusele klikkides, kui näiteks nimi on leidnud looma klikib sinna ja siis sealt viib otse selle inimese või organisatsioonini, kellega peaks siis suhtlema sellel teemal edasi? Tõenäoliselt Tartu linnas on nii, et võib otse varjupaigaga ühendust, ei pea enne omavalitsust leida, teavitama ja siis tulevadki Tartu varjupaiga juba täpselt selle lehe kontaktid ette, kus saab selle telefoninumbri ja nende tööajad ja kus nad asuvad ja kõik sellise asja. S33: Prik ütleb, et loodud veebilehekülg ei aita ilmselt hulkuvate loomade arvu vähendada, küll aga vähendab veebilehekülg looma varjupaika jõudmise kiirust. Üleüldises. Plaanis ei ole hulkuvate loomade arv aastatega, Priksi sõnul aga vähenemise märke näidanud. S41: Kui me vaatame varjupaika jõudvate loomade arvu, siis see väheneb ikka väga visalt ja ainult koerte osas. Kasside osas need numbrid pigem kasvavad. Aga tõenäoliselt me oleme ise mõelnud, et nad kasvavad sellepärast, et loomi saab rohkem varjupaika. Mitte et neid oleks nagu tänaval kuidagi inimesed hülgaks, rohkem seda ma ei taha küll uskuda. S33: Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud ligi neli tuhat looma, kellest vaid seitsmesajale on vana omanik järele tulnud. S1: Eesti hobusekasvatajate selts võib aasta lõpul tõdeda, et oli hea aasta Tori hobuste, kes on ohustatud tõug, sündis poolsada varsti. Vilgats annab teada. S33: Millega ikka hobuste edenemist mõõta, kui varssade arvu järgi, ütleb Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp. Aasta lõpp ongi paras aeg natuke tagasi vaadata ja väike kokkuvõte teha. S55: Aasta lõpp on käes ja terve suvi ja terve aasta on tegelikult toimetusi täis olnud, seda talverõõmu nüüd tahaks nautida hobustega, aga vot saani, et veel panna ei saa, nagu näeme, maa on roheline. Aga aasta kokkuvõttes loeme ju sügiseks kokku ka varsad ja varsa-aasta on olnud parem kui eelmine aasta. Just Eesti hobuse kasvatajaid võib kiita Eestis üldse on praeguseks hetkeks registreeritud ligi viissada viiskümmend varssa Eesti hobusekasvatajate seltsis on neist arvel kakssada kolmkümmend viis, hetkel viimased peakesed lähevad kohe ka saavad passid kätte. Kui palju neist on torihobuseid siis, kes on väga ohustatud totud tõug? Meil torihobuste varssu on see aasta sündinud ligi poolsada. See on muidugi väike arv, aga tõuramatus on torihobuseid ainult tuhat hobust. Nii et loodame, et Tori hobuse kasvatajad leiavad seda jõudu ja särtsu järgmine aasta, et, et ka Tori hobuse varstu rohkem sünniks. S1: Haapsalus tähistati jõulude saabumist talvise jõulusuplusega. Talisuplus on Haapsalus hobi na viimastel aastatel järjest populaarsem ja harrastajatele on West meri sadamas oma nurka, kus on soojaks riietumis kabiinid ja merre viivad redelid. Juhan Hepner jätkab. S69: Täna pärastlõunal kogunes mõnikümmend inimest vest, meri sadamasse, kus asub Haapsalu talisupluskeskus. Haapsalu talisupleja Kertu Kaljuveer tegeleb selle hobiga juba viiendat aastat. Praegune ilm, kus on plusskraadid, on talisupleja jaoks siis selline suvine või? Jah, see ilm on mõistlik ja kui külma ilmaga te siin veel ujumas käite? S31: Minu kõige külmem ujumine on miinus kaksteist kraadi ja tuiskas, ma panin kaks mütsi pähe, et peal soe oleks, mis tunne see, kui esimest korda vette hüppasid? Muidugi oli hirmus, esimese korra tulid emotsioonid, nii laesed, ega ma väga täpselt ei mäleta, ma käisin kähku vees, tulin kähku välja ja oli nendega väga rahul. S69: Sille Simson on talisuplusega tegelenud poolteist aastat. Ta avastas selle tänu sõpradele, kes asjaga juba varem tegelesid. Üldiselt ongi see reegliks, et talisupluse pisik saadakse mõne kogenud harrastaja soovitusel. Positiivsed emotsioonid on Simsoni sõnul garanteeritud. S79: No eelkõige mõjub ta hästi su meeleolule ja tõstab tuju ja see hea seltskond, soodne ja kiire. Mul oli eksperiment, ma ujusin aasta aega iga päev sada tõmmet, aga nüüd ujun kolm korda nädalas. S69: Kui te pidite iga ilmaga ujuma aasta aega, et kui keeruline või kui, kui raske ennast sundida, selleks oli. S79: Tekib hasart ei ole mingil hetkel raske, kui on toetajaskond. S69: Mõni läheb vette ainult korraks, teine ujub mitu minutit. Jõulusuplus on saanud Haapsalus traditsiooniks, jätkab Kertu Kaljuveer. S31: Et lõbus oleks keha ja vaim puhtaks enne jõulu ikka. S1: Nüüd ilmast ja sünoptik Helve Meitern, palun. S87: Pühi, kuid kahjuks ilm pühade meeleolu ei toeta. On küll vaikne, kuid hall ja sombune. Põhjuseks on väheaktiivne madalrõhuala, kus niiskust on palju ja külma vähe. Nii täna kui ka homme on ilm pilves ja ajuti sajab enamasti vähest vihma. Vaid homne öö on tihedama sajuga. Seal, kus aga ei saja, on udu ja uduvinet. Tuul puhub idakaarest homme põhjakaarest sisemaal üks kuni viis, rannikul kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on nii öösel kui ka päeval kaks kuni viis kraadi. Homme õhtul. Õhutemperatuur langeb. S1: Aitäh ilmateate eest ja selline saigi tänane päevakaja. Raadiouudistetoimetus soovib kaunist õhtut ja rahulikku jõuluaega kuulmiseni homme hommikul kell kaheksa.

päevakaja/paevakaja-nr-21478

S1: Päevakaja. S121: Tere õhtust, kell on kuus ja ERRi uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, kaheksateistkümnenda veebruari. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Tootsi tuulepargi maa ostis avalikul enampakkumisel Eesti energia viiekümne ühe koma viie miljoni euroga. Alghind oli kaksteist koma kolm miljonit. S121: Osaühing erete peab ilmselt koondama oma Pärnumaal lääneranna vallas asuva tehase nelikümmend kaheksa töötajat. S121: Seoses Hiina viirusepuhanguga seisab teiste tehaste kõrval seal ka Saare Erekile kuuluv puitmajade tehas mis asub Wuhani provintsis kahesaja kuuekümne kilomeetri kaugusel. No Hiina tehas on praegu äraootavas olukorras. Mitmete Euroopa Liidu riikide ministrid ähvardavad kohtusse minna, kui Euroopa parlament veokijuhte puudutava liikuvuspaketi vastu võtab. Põhjus on selles selle vastuolu roheliste eesmärkide ja vabakaubandusreeglitega. S121: Kreekas streigitakse pensionireformi vastu. Hollandi kohus rahuldas Jukose eksomanike viiekümne miljardilise nõude S121: Pärnus alustavad homme koalitsioonikõnelusi valimisliit Pärnu, ühenda Keskerakond ja EKRE. S121: Jaan Krossi kirjandusauhinna sai tänavu Viivi Luik S15: Jaan Krossil oli väga suur osa selles, et minust sai üldse luuletaja. Minu esimese raamatu ilmumisele aitas ta väga palju kaasa. S121: Homme on enamasti pilves ilm, hajuti sajab vihma ja lörtsi, sooja on kaks kuni viis kraadi. S121: Osaühing sereeter peab ilmselt koondama oma Pärnumaal lääneranna vallas asuva tehase nelikümmend kaheksa töötajat. Ettevõte tegeleb Norra päritolu orkla kontserni jaoks esmaabikauba pakendamisega, kui Orkla on otsustanud järk-järgult lõpetada selle teenuse Eestist tellimise. Tehase juhataja Karmen Laev ütles Juhan Hepnerile, et sereeterlikb oma tegevust jätkata, kuid uue suurkliendi leidmine ei toimu ilmselt nii ruttu, et tehase töötajaid koondama ei peaks. S25: See ei ole tulnud sereetri juhtkonnalt. See on puht orkla strateegiline otsus kuna me oleme pakendanud siin esmaabikaupa kakskümmend kolm aastat ja nemad nüüd otsustasid, et nad viivad kogu selle esmaabi pakendamise Poolasse. S25: Siis lihtsalt olude sunnil me peame need inimesed koondama, kuna meil ei ole mitte midagi muud neile pakkuda praegu kuusteist inimest peaksime kolmekümne esimese mai seisuga koondama ja ülejäänud siis kolmekümnenda septembri seisuga, kui meil ei õnnestu midagi leida. S0: Kas teil on lootus, et ütleme, mingisugust kedagi teist klienti asemele leida, et osa inimesi võiks näiteks töö säilitada? S25: Jaa, loomulikult me praegu tegelemegi, sellega me oleme ühendust võtnud Pärnumaa arenduskeskusega. EAS-iga oleme ka otsa otse kontakte otsinud. S25: Aga lihtsalt, meil on aega nii vähe, et kolme kuuga leida siia töö kõigile neljakümne kaheksale naisele. Noh, selle jaoks peab meil ikka tohutult õnne olema. S121: Seoses Hiina koroonaviiruse puhanguga seisab teiste ettevõtete kõrval seal ka Saare Erekile kuuluv puitmajade tehas mis asub Wuhani provintsis kahesaja kuuekümne kilomeetri kaugusel. S121: Tehase enam kui sada kolmkümmend töölist on kodudes ja neile makstakse jätkuvalt palka. S121: Margus Muld rääkis Saare Ereki nõukogu liikme Kristjan Leedoga, kui palju viiruse puhang puitmajade tehase plaane rikub. S40: No Hiina tehas on praegu äraootavas olukorras, sest kuna me oleme tegelikult oma tootmised planeerinud nii, et meil oli tehas täiesti täis müüdud mai lõpuni juuni alguseni ja kolm nädalat tagasi pidi hakkama nüüd müügitöö pihta, et teist poolt aastast ära katta, siis tegelikult see töö täna kõik seisab tootmine seisab moment, mis on edasi lükatud, Hiina kliendid on selles mõttes kõik, saavad aru, miks see on ja nende poolt on see okei, sest noh, enam-vähem kogu Hiina siin vahepeal seisis. Aga eks ta ikka annab noh, valusalt tunda teatud põhjuste pärast, onju, sest sa pead ka maksma ikkagi mingisuguseid töötasusid seal ja ka mingid kulud on peal. Kui kaugel see tehas on siis päris sellest keskei ta peaks olema kuskil kahesaja viiekümne kahesaja kuuekümne kilomeetri kaugusel selles piirkonnas on kõik, mis ei ole hädavajaliku funktsioneerimiseks vajalikud, seisavad? Ei, meil ei ole selles mõttes sellega probleemi, kui ta seisab kolm nädalat või seisab isegi neli nädalat veel. Sest tegelikult täna meil on üsna palju rahavoogu on tagasi tulemas, lihtsalt on see, et ka need ettevõtted, kes meile praegu nii-öelda peaksid maksma nemad ei saa ka ülekandeid teha, et ma arvan, et see ei ole meie kõige suurem probleem, me tahaksime lihtsalt kasvada kiiremini, meil pidurdub kasvu. Praegu on kõik inimesed kodudes nii-öelda puhkavad selles provintsis, kus meie toimetame praegu jah, tööd ei tehta, inimesed on kodudes ja nendele makstakse töötasu jah. S121: Riigimetsa majandamise keskus müüs avalikul enampakkumisel Pärnumaal asuva Tootsi tuulepargi kinnistu viiekümne ühe koma viie miljoni euroga Eesti energiale. S121: Saja kuuekümne hektarise maatüki alghind päeval kella kahe ajal alanud ja õhtul veidi enne poolt kuut lõppenud oksjonil oli kaksteist koma kolm miljonit eurot. S121: Oksjonil osales neli pakkujat Eesti Energia Utilitas ning Leedu investoritele kuuluvad osaühing tuuleenergia ja energiainvesteeringute aktsiaselts. S121: Tuuleenergia tegi oma viimase pakkumise kaheksateist koma üheksakümne viie miljoni euro energia investeeringute aktsiaselts neljakümne seitsme miljoni ning litas viiekümne ühe koma neljakümne viie miljoni euro juures. S121: Janek Salme küsis Eesti Energia juhatuse liikmelt ja finantsdirektorilt Andrea Avilalt, kuidas Eesti energia tuulepargi ala ostu rahastab. S69: Enefik reeni arendusprojektide rahastamise külg. S70: Millal plaanite selle ala omandamise lõpule viia? S66: No see sõltub siin nüüd mitmest asjaolust, et kõigepealt tuleb ära oodata S66: Oksjoni vaidlustamisperiood, kui teda ei vaidlustata, siis saab hakata dokumente ette valmistama. Nii et ma arvan, et realistlikult see protsess võtab siin umbes kaks kuud aega. Kui muidugi vaidlustatakse, siis on tulemus ja, ja see ajagraafik etteennustamatu. S70: Millal loodate alustada tuulepargi ehitustöödega ja millal see võiks valmida? S66: Tuulepargiga on siis nüüd niimoodi, et peale maade ostu dokumentatsiooni, allkirjastamist ja omandamist viime me läbi uued hanked, nimelt me siin kaks tuhat viisteist kaks tuhat kuusteist juba eelmise projekti raames, need hanked viisime läbi aga aga siis kinnistute vaidlustel, nii et, et me peame need uuesti läbi viima, kuna ka tehnoloogia on vahepeal edasi arenenud ja, ja see võtab aega kusagil üheksa kuni kaksteist kuud. S66: Seniajani seal olulist ehitustegevust ei toimu, nii et, et ehitus peaks lahti minema uuesti. S69: Aastal kaks tuhat kakskümmend üks. S66: Ja toodangut peaks see park andma aastal kaks tuhat kakskümmend kolm. S70: Kas nüüd on kadunud viimane takistus Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green börsile viimise teelt? S69: Noh, ma ei ütleks, et see S69: Oli takistus, et loomulikult. S66: Et peaks Tootsi tuulepargi prote mõjuma positiivselt ja seda kahel põhjusel üks on see, et see on realistlikult ja, ja, ja kiiresti teostatav projekt. Ja teine on see, et need investeeringud tulevad Eestisse mitte ei lähe kuskile teistesse riikidesse, näiteks nagu Leetu või, või Poola. S121: Riia pardaugava kohus mõistis täna Zolitude Maxima poe varingus süüdi insener Ivar Sergeti ja määras talle karistuseks kuus aastat vanglat ja viis aastat ametikeeldu. Kõik teised süüdistatavad, sealhulgas ehitusfirma ja Re, mõisteti kõigis süüdistuspunktides õigeks. S121: Meenutame, et Riia linnaosa Maxima kaubanduskeskus varises sisse kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta kahekümne esimesel novembril. Õnnetuses hukkus viiskümmend neli inimest, kümned said vigastada. S121: Meie Valga ja Läti korrespondent Ragnar Kond on sündmustel silma peal hoidnud ja meil telefonil. Tere Ragnar, ütle palun, kas selline kohtuotsus, et kõiges oli süüdi üks insener ja kõik teised, on süütud, tuli üllatusena? S100: Kohus on sõltumatu oma otsustes, prokuratuur on tegelikult üheksale kahtlusalusele ja süüdista tavale, kes täna siis ootasid oma kohtuotsust küsinud palju rangemat karistust üle seitsme aasta siin enamikule ja ka üle viie aasta vangistust. Kohus mõistis nad kõik siis peale selle Sergetsi õigeks ja leides, et ainult Sergets on selles Maxima tragöödias siis süüdi loomulikult selline otsus ei rahulda. S100: Nende hukkunute peresid ja ka kannatanuid, kes on moodustanud mittetulundusühingu solitude kakskümmend üks, üksteist ja demonstratiivselt. Nad marsisid ka täna siis kohtuotsust kuulates saalist välja, kui selgus, et vaid üks insener on selles suures tragöödias süüdi. No kohtumaterjalidest. S100: Ilmselt saame lähiajal täpsemalt teada, sest et see kohtuotsus ise on üle kaheksasaja lehekülje pikk ja selle ette lugemiseks kohtus on täna kulunud tunde, selget ise mingeid kommentaare andnud ei ole. Selle istungi käigus, mis on siin mitu aastat veninud, on ta öelnud seda, et tema ennast süüdi ei tunnista, sest ta ei ole ühelegi projektile ega arvutusele alla kirjutanud. Kohus on välja selgitanud ka põhjuse, miks siis Maxima üldse kokku varises ja on leitud siis, et et see katus, mis sisse varises, et sellele oli pandud kuussada nelikümmend kaheksa protsenti kuussada nelikümmend kaheksa, ma kordan üle protsenti rohkem koormust, kui see katus kanda jõudis. Noh, nüüd on küsimus siis selles, et, et kes siis selles süüdi oli, et, et see koormus sinna pandi? Ma ei tea, kas tänane kohtuotsus need kaheksasada lehekülge annavad sellele vastuse, igatahes Sergets ütleb, et tema ei ole süüdi ja muide, süüd on eitanud ka ka teised kohtualused, kes täna siis õigeks mõisteti. Kas see esimese astme otsus kaevatakse edasi või mitte, selgub ilmselt lähiajal, kui selle mahuka materjaliga on jõutud tutvuda. S121: Teistest välisuudistest teeb kokkuvõtte Uku Toom. S122: Tuhanded kreeklased avaldasid täna meelt pensionireformi vastu. Ööpäevane streik on halvanud transpordi ja teenuse sektori. Ateenast tuli tänavale kümme tuhat inimest. Tööseisak peatas ühistranspordi, linnadevahelise rongiliikluse ja praamid. Streigis osalevad ka avasektori töötajad ja ajakirjanikud, kes tegid kolmetunnise tööseisaku. Ametiühingud korraldasid mitmes suuremas linnas ka meeleavaldusi. Uue valitsuse teatel muudab reedel parlamendis hääletusele tulev reform Kreeka pensionisüsteemi kahe tuhande seitsmekümnenda aastani. Jätkusuutlikuks kõrgeid pensione on nimetatud üheks Kreeka võlakriisi põhjuseks. Hollandi apellatsioonikohus kinnitas rahvusvahelise arbitraažikohtu otsuse, millega nõutakse Venemaalt viiskümmend miljardit dollarit hüvitist endise Vene naftafirma Jukose eksomanikele. Kohus otsustas, et eelnev otsus Vene Föderatsiooni kasuks oli väär kuigi otsustab veel vaidlustada Hollandi ülemkohtus, on see Moskva suur hoop. Kohus leidis, et Moskva sundis Jukose pankroti ja müüs firma varad poliitilistel eesmärkidel riigifirmadele. Seda nähti katsena vaigistada firma tegevjuht Mihhail odorkovski, kes on olnud president Vladimir Putini kriitik. Jaapanis karantiinis olevalt ristluslaevalt lahkub homme umbes viissada uue koroonaviiruse suhtes negatiivse proovi andnud reisijat, ütles tervishoiuministeeriumi ametnik. Maale lubatakse vaid need, kes ei ole olnud lähedases kontaktis viirusega nakatunud inimestega. Paljud lahkujatest on jaapanlased, aga mitte kõik. Negatiivse proovi andjatest ei saa maale kohe, sest paljud riigid on öelnud, et nad evakueerivad laevalt oma kodanikud ja paljud neist jäävad pardale ilmselt seniks, kuni nende lennud saabuvad. Seni on taimond pritsessi pardal olevatest inimestest uus koroona viirus diagnoositud viiesaja neljakümne kahel seda hoolimata veebruari alguses kehtestatud karantiinist. Horvaatia uueks presidendiks vannutati vasakpoolne ekspeaminister Solan Milanovit, kes lubab sallivust ja uut lehekülge riigis. Milanovit võitis jaanuarikuised valimised lubadusega luua normaalne Horvaatia kõigi kodanike võrdsuse poole püüdev liberaaldemokraatlik. Riik. Asafghani valiti teiseks ametiajaks Afganistani presidendiks. Riiklik valimiskomisjon tegi täna teatavaks eelmise aasta kahekümne kaheksanda septembri valimiste lõplikud tulemused. Tulemuste selgumine viibis pea viis kuud, sest kaani põhivastane Afganistani tegevjuht Abdula Abdulla väitis, et tulemused on võltsitud, sundides need üle lugema. Valimistel antud kahe koma seitsmest miljonist häälest praagiti kontrollimisel välja ligi miljon. Lõpuks läks arvesse üks koma kaheksa miljonit häält. Afganistanis on aga üheksa koma kuus miljonit registreeritud valijat. S121: Pärnus alustavad homme koalitsioonikõnelusi valimisliit Pärnu ühendab Keskerakond ja EKRE. Senise koalitsiooni lagunemise põhjustas Isamaa, asudes läbirääkimistesse Reformierakonna ga. Pärnust jätkab Ester Vilgats. S150: Pärnus liigub selle kohta, kes kellele ettepaneku tegi vastukäivat informatsiooni ja nii polegi selge, kas isamaa tegi opositsioonis Reformierakonnale ettepaneku koalitsiooniläbirääkimisi alustada või tuli ettepanek reformierakonnalt. Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Eldur Paulsoni jutust selgub, et asi on juba mitme nädala tagune Heldur Paulson. S153: No me oleme kaks ettepanekut saanud ühe, siis IRL-i ja Reformierakonna poolt juba mõned nädalad tagasi ja nüüd eile siis saime ka valimisliidu poolt ettepaneku, mille me õhtuse koosoleku ajal siis otsustasime vastu võtta. S150: Miks te selle Isamaa ja Reformierakonna ettepaneku üle nii kaua mõtlesite ja siis lõpuks ikkagi, kui tuli teine ettepanek selle vastu, võtsite. S153: No esiteks on nendel ju poole rohkem kohti kui meil. Me jääksime sinna selliseks väikseks Peetriks suurte Peetrite kõrvale ja teiseks, muidugi ma tunnen neid inimesi liiga palju, ma olen ju endine IRL-i liige lausa Pärnumaa volitahatusest. S150: Ja ma tean, et nende sõna ei maksa suurt midagi. Pärnu linnapea Romek Kosen kranius. S159: Jah, tõsi ta on, et eile siis andis meedia vahendusel meile koalitsioonipartner Isamaaliit teada, et nad väljuvad koalitsioonist ja soovid hoopis läbirääkimisi pidada opositsioonis oleva Reformierakonna ga ja hoolimata sellest, et meil on kaks pool aastat olnud väga edukas koalitsioon, oleme mitmeid projekte algatanud, me ei ole kunagi olema ligemal uue silla ehitusel, kui täna, laenukoormus on kümne aasta üks madalamaid, Pärnu linnal. Majanduslikult läheb hästi ja seetõttu oli meie jaoks see veidi üllatav. S150: Ester Vilgats, Pärnu. S121: Jaan Krossi sajanda sünniaastapäeva puhul kuulutas kirjanike Liit välja Jaan Krossi kirjandusauhinna saaja. Tänavu saab aasta ühe olulisema kirjandusauhinna Viivi Luik. Tõnu Karjatse läheb teemaga edasi. S0: Žürii esimees Toomas Aug tõstis auhinda üle andes esile luige, artiklite ja esseede kogumikku pildi ilurikkumise paratamatus. Rõhutades sealjuures, et luige ja Krossi loomingu vahel on omamoodi otsetee. Ühendavaks jooneks on luule, milles keel end kõige ehedamalt ja vabamalt väljendab. Toomas aug. S173: Jaan Kross oli ennekõike luuletaja, tema. S173: Ka paksud ja, ja realistlikud ajaloolised romaanid on tegelikult läbi võimitud luulekujunditest metafooridest. Täpselt samamoodi on Viivi Luigega on väga hea luuletaja. Samuti nagu Jaan Kross, väga tugeva sotsiaalse närviga luuletaja. Ning tema proosateosed eeskätt seitsmes rahukevad on niisamuti väga, väga poeetilised, kuigi nad on ka samal ajal väga realistlikud ja omamoodi karmid. Nende mõlema looming minu meelest manifesteerib inimese sisemist vabadust. Eriti nendel aegadel, kui väline vabadus oli väga-väga piiratud. S0: Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Viivi Luik ütles, et Jaan Kross on teda tema loomingus väga palju aidanud. S15: Jaan Krossi looming on mulle tähendanud vaimsust, vaimsuse hoidmist, sellist kõrget vaimsust, mida tänapäeval harva kohtab ja võib öelda vaimulipu kõrgel hoidmist. Ja see on minu meelest eriti oluline rõhutada Jaan Krossi puhul just täna. Siin ma võin tunnistada ja öelda seda, mida ma homme oma Estonia kõnes ütlen, et Jaan Krossil oli väga suur osa selles, et minust sai üldse luuletaja. Minu esimese raamatu ilmumisele aitas ta väga palju kaasa. Kuidas see oli siis? Seda on paari sõnaga väga raske seletada, siis peaks seletama kogu tolleaegset aega ja kui keeruline oli nii noorel inimesel üldse raamatut avaldada, tollel ajal. S0: Homme õhtul kell seitse on Estonia kontserdisaalis ka Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistamise piduõhtu Eesti avastamine Jaan Kross sada armastatud kirjaniku sajanda sünniaastapäeva puhul heisatakse homme ka riigilipud. S121: Ilmauudised toob meieni Helve Meitern. S195: Skandinaavia põhjaosa kohal olev madalrõhuala eemaldub aeglaselt itta, kuid selle lohk jääb veel homme meie peamiseks ilmamäärajaks. Tuul aeglaselt nõrgeneb, päeval sajab laialdaselt vihma ja lörtsi ning õhtul võib Lõuna-Eestis olla sadu üsna tihe. Õhutemperatuur veidi langeb. Eeloleval ööl on pilves üksikute selgimistega ilm ja kohati sajab vähest vihma. Puhub edelatuul viis kuni üksteist, puhanguti neliteist, saartel ja rannikul kümme kuni neliteist, puhanguti kuni kakskümmend meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on enamasti pilves ilm, ajuti sajab vihma ja lörtsi ning õhtul võib sadu olla Lõuna-Eestis tugev. Puhub edelatuul viis kuni üksteist, puhanguti viisteist, rannikul kuni kaheksateist meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhtul pöördub tuul saartel läände ja sooja on homme kolm kuni viis kraadi. S121: Nüüd on jäänud rääkida veel spordist ja seda teeb Johannes Vedru. S193: Itaalias Santerselvas jätkuvatel laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel tuli naiste viieteistkümne kilomeetri tavadistantsil kuldmedalile kodurahva ees võistelnud itaallanna Torota viirer. Nii esimeses kui teises lasketiirus teenis viirer ühe trahviminuti, kolmandas ja neljandas tiirus võitja aga ei eksinud. Viimasel ringil pidas viie tulistaluse sakslanna Vanessa Hintsiga. Hints, kes tegi täna ühe möödalasu, sõitis viimastel kilomeetritel viireriga võrdselt, kuid jäi finišis itaallannale alla kahe koma kahe sekundiga. Kolmanda koha teenis võistluses norralanna Marte Olspur iseland. Eestlannade võistlus täna paraku ebaõnnestus. Meie kõige parema koha sõitis välja Johanna Talihärm, kes oli nelja möödalasu juures viiekümne kolmas. Regina Oja eksis tiirudes kuus korda ja sai kuuekümne kaheksanda koha. Samuti kuus eksimust teinud Tuuli Tomingas oli seitsmekümne kaheksas Johanna Talihärma kommentaar. S214: See nii-öelda füüsiline, niisugune enestunde des vorm on praeguselt kehv, et aga ma olen. Ma olen rahul sellega, kuidas ma rajal sõitsin, olgugi et see ei ole kindlasti, ma arvan, minu elu kõige parem sõita aja mõttes. Aga just see, et ma arvan, et ma tegin neid tehnilisi tehnilisi asju, mida ma olen harjutanud ja mul on selle üle hea meel, et ma suutsin neid võistluse ajal rakendada. Et selle üle mul hea meel ja lasketiirudes kindlasti ei teinud seda ära, mida ma lootsin. S193: Põhja Makedooniasse sõitnud Eesti meeste korvpallikoondis avab neljapäeval kahe tuhande kahekümne esimese aasta EM valiksarja. Lisaks Põhja Makedoonia le kuuluvad Eesti valikgruppi Venemaa ja Itaalia. Valiksarja teine mäng toimub pühapäeval Tallinnas, siis on vastaseks Itaalia Eesti koondise tagamängija Kristjan Kullamäe. S221: No kindlasti tahaks samamoodi mängida, nagu see eelmine aasta veebruari aken oli, et saime kaks võitu väga head võitu, et proovime sedasama korrata. Mis puutub favoriidi rolli, siis ma ei tea selle otsust, ei ole vahet, meil on vaja kaks võitu lihtsalt kätte saada ja loodetavasti me saame selle kätte. S193: Eesti võrkpalli liidu president Hanno Pevkur teatas, et kandideerib Euroopa võrkpalli liidu presidendiks. Praegu tegutseb Pevkur sama organisatsiooni asepresidendina, lisaks kuulub ta rahvusvahelise võrkpalliliidu juhatusse. Pevkur soovib enda sõnul kaasajastada Euroopa katuseorganisatsiooni juhtimisstiili. S121: Tänane Päevakaja sai nüüd läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.

päevakaja/paevakaja-nr-21491

S2: Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeval. S124: Ka teise märtsi olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Valitsus kiitis heaks sotsiaalminister Tanel Kiige juhitud töörühma ettepaneku uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. S4: Koolide korraldust me hetkel ei muuda, samuti suurürituste osas mingisuguseid selliseid piiranguid ei kehtesta. S2: Pärnu abilinnapea Meelis Kukk teatas oma kohalt lahkumisest ja volikokku naasmisest, et takistada linnapea Rome Cosenkraniuse umbusaldushääletust. Kui ma esmakordselt kuulsin S19: Amisel on tänase koalitsiooni lõhkumine ja uue koalitsiooni moodustamine ja sellest momendist peale olen ma nii kitsamas kui laiemas ringis avaldanud oma vastuseisu toimuvale. S10: Kogu Eesti piiri kontrolli alla võtmine maksaks kaks miljonit eurot kuus. Olukord Kreeka Türgi piiril Pole mitme meediaväljaande kinnitusel üldse nii hull kui Kreeka ja Türgi retoorika lubaks aimata. Euroopa Liit tõstis koroonaviiruse haigestumise ohu hinnangut, ühenduses nähakse ette majanduskasvu aeglustumist. S13: Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD täna avaldatud prognoosi musta stsenaariumi järgi aeglustub globaalne majanduskasv ühe koma viie protsendini mis tähendab niigi nõrgas seisus Euroopa majandusele. Ohutulesid. S10: Eile Narva piiripunkti ramminud mees osutus vene kodanikuks, kes ei oska ka ise oma käitumist seletada. Da mõisteti Narvas kolmeks kuuks vangi seekordsed Bridebert. Tuglase novelli auhinna võitjad on Bifilimonov ja Liivia vitol. Sel nädalal Tšehhis Novemestos toimuval laskesuusatamise maailmakarika etapil koroonaviiruse ohu tõttu publikut ei lubata ja ilm on meil pilves ning sajune. Öösel temperatuur miinus kahest pluss nelja kraadini homme pluss üks kuni pluss kuus kraadi. S124: Alustame kohapealsest poliitikast. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk esitas avalduse kohalt lahkumise ja volikokku naasmise kohta ja selgitas Ester Vilgatsile, miks ta nii tegi. S19: Kui ma esmakordselt kuulsin, et kavandamisel on tänase koalitsiooni lõhkumine ja uue koalitsiooni moodustamine ja sellest momendist peale olen ma nii kitsamas kui laiemas ringis avaldanud oma vastuseisu toimuvale minu meelest see on arusaamatu ja siis Pärnu linnale kahjulik. S103: No te olete öelnud, et need põhjused on otsitud, miks umbusaldust üldse kavandata? S19: Jah, keskse põhjusena on välja toodud kahe valimisringkonna säilimine järgmistel kohalike omavalitsuste valimisel ja on põhjendatud ka parema valitsemismudeli mitte toetuda valimisliidu ja Keskerakonna poolt, aga see teeb minu jaoks eriti arusaamatuks, sest valitsemismudel on ju paika pandud ühinemislepinguga. Täna on osa vallad, on osa valla, kogu on osa valla juht, mine ka selliseid konstruktiivseid ettepanekuid, mida muuta, kuidas muuta olemas ei ole ja pealegi kahe valimisringkonna teema on küll paaril korral tõsta tud tänase koalitsiooni liikmete vahel ja see on saanud keskerakonna ja valimisliidu poolt esmase lähenemises mittemõistmist ehk vastuseisu ja asjade edenedes ja nähes, mis tagajärgi see kaasa toob. Ka meie koalitsiooni tänased partnerid on öelnud, et kõik teemad on läbi räägitavad. S33: Volikokku naastes umbusalduse poolt ei hääleta, volikogu liikmeks jääb ta kuni Andrei Korobeiniku volituste taastumiseni. Siis jätkab kukk, kes isamaast siiski lahkuda ei kavatse abilinnapeana, kuigi isamaa uude valitsuskoalitsiooni praeguste plaanide järgi ei kuulu. Linnavolikogu istung, kus umbusaldust arutatakse ja toimub hääletus. On neljapäeval umbusalduse algatasid Isamaa ja Reformierakonna volikogu liikmed, kellega liitus volikogu ainus sotsiaaldemokraat, mis andiski neile ühehäälelise enamuse kukevolikokku naastes häältevahekord muuta. Olles sellise käitumisega tõsiselt oma erakonnakaaslastega Pärnus vastuollu läinud, ei kavatse kukk siiski isamaast lahkuda. S19: Toetan igati isamaa programmilisi seisukohti, ma toetan ja tegutsen isamaa põhikirja kohaselt, nii et ma ise ei näe, et ma millegagi vastuollu olen läinud, pigem käitudes nii nagu teatud Meie tänane Pärnu osakonna juhtkond soovib, ma taandaksin ennast mingiks nupuks, keda laua peal tõstetakse, ma arvan, see ei ole ka isamaa põhimõte, sest isamaa on ikkagi demokraatlik, iga isiku vabadust hindav organisatsioon. S124: Pärnu volikogu samuti Isamaasse kuuluv esimees Andres Metsoja lepib vähemalt näiliselt olukorraga ja ütleb, et kuke erakonnast väljaviskamist ei arutata. S44: Meil on läbi aegade olnud inimesi, kes on teist meelt. Meie erakonnas on suhteliselt tavapärane, me küll tahame püüelda iga päev selle poole, et valijale anda ühtne ja mõistetav signaal, aga ikka ja jälle tuleb neid selliseid kasti sisse, kus ühel inimesel on S150: Eriarvamus või ta ütleb, et ta igal juhul käitub oma tõekspidamiste järgi ja ega siis seda ei saa ette heita, et see on üks poliitika osa. S124: Valitsus kiitis heaks sotsiaalminister Tanel Kiige juhitud töörühma ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Täiendavaid abinõusid plaanib valitsus arutada järgmisel kabineti nõupidamisel neljapäeval. Janek Salme räägib lähemalt. S49: Praegu ainus uue koroonaviiruse tõttu haiglas olev inimene Eestis on paranemas. Seda kinnitas rahvusringhäälingule Lääne-Tallinna keskhaigla pressiesindaja. Lähemaid üksikasju haigla ei avalda, viidates delikaatsetele isikuandmetele. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles pärast valitsuse kabinetinõupidamist, et Eestis on nüüdseks tehtud üle seitsmekümne testi ning uusi nakatunuid pole lisandunud. Samas tuleb tema sõnul valmis olla ka halvemaks olukorraks ja teha vastavaid ettevalmistusi. Reedel teatavaks saanud töörühma ettepanekud said täna ka valitsuse toetuse, ütles kiik. S4: Nii seda, et paigaldada need termokaamerad nii Tallinna lennujaama kui Tallinna sadama vanasadamasse. Samuti toetas põhimõtet, et koolide korraldust me hetkel ei muuda, samuti suurürituste osas me mingisuguseid selliseid piiranguid ei kehtesta, küll aga loomulikult paneme täiendavat tähelepanu tervisekaitse nõuete jälgimisele desinfitseerimisvahendite nendesse just nimelt suuremates asutustesse üritustele kaasamise samuti nüüd täna tegelikult kohtub omavahel terviseamet ja politsei. Piirivalveamet lepib kokku täpsema selle protseduuri ka, kuidas see termokaamerate ülespanemisel hakkab nii-öelda kontroll toimuma, et mis on täpselt PPA roll, see, mis on kohaliku siis lennujaama või sadamatöötajate roll, mis on tervise valdkonna roll. S49: Valitsus toetas ka terviseameti soovitust, et riskipiirkonnast tulnud lapsed ei läheks kahe nädala jooksul võimaluse korral kooli või lasteaeda. Ka riskipiirkonnas olnud täiskasvanutel soovitatakse olla kaks nädalat kodus ning võimalusel teha kaugtööd. Ühtlasi soovitatakse üle vaadata reisiplaanid ning teha kaalutletud otsused. Reisimise riskipiirkonnad on jätkuvalt Hiina, Põhja-Itaalia, Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. S49: Terviseamet ja sotsiaalministeerium on kiige sõnul kokku arvutanud ka viiruse leviku tõkestamise esialgsed kulud. S66: Meie valdkonna sellised nii-öelda kulud, just, mis on paljuski ka reservi tekitamise mõttes, et olla valmis ka nüüd nii-öelda nädalaid või, kuid kestvaks olukorraks on ikkagi suurusjärgus kolm miljonit eurot, aga mis puudutab tööjõukulusid, siis loomulikult see võib oluliselt kasvada, sõltuvalt sellest, kui palju saab olema Eestis nakatunud. Aga peame olema alati valmis mõnevõrra halvemaks olukorraks, sest siis, kui see olukord käes on, siis enam reageerida ei jõua. S49: Lisakulutuste katteallikate leidmist hakkab valitsus arutama neljapäeval. S124: Euroopa Liit tõstis koroonaviirusesse haigestumise ohuhinnangut, mõnel pool on see siiski jätkuvalt madal või mõõdukas, mõnedes kohtades aga haigestumise risk on kõrge. Euroopa riikides on haigestunud üle kahe tuhande inimese, riigid rakendavad erinevaid meetmeid. Karme liikumispiiranguid siiski ette näha ei ole. Hand jätkab. S13: Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus tõstis koroonaviirusesse haigestumise ohuhinnangut Euroopa Liidus, Suurbritannias ja Euroopa majanduspiirkonna riikides. Kui varem hindas keskus haigestumise riski madalast keskmiseni, siis nüüd keskmisest kõrgeni, sõltuvalt konkreetsest kohast. Itaalias on nakatunute arv tõusnud ligi tuhande seitsmesajani. Prantsusmaal ja Saksamaal on nakatunud üle saja inimese. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. S13: Meil on tegemist väga keeruka olukorraga, see nõuab ühelt poolt väga kiiret tegutsemist ja teisalt erisektorite koordineerimist mitte üksnes Euroopa tasemel, vaid riikide tasemel ja ühtset vastust Euroopa Liidu riikidelt ja Euroopa Liidult. Komisjon moodustas mitme voliniku juhitava koroonaviiruse vastase võitluse töörühma, mis hõlmab nii kriisimeditsiinilist poolt kui ka inimeste liikumist ja majandust. Euroopa Liit on riikide vahelist infovahetust ja koostööd toetavas rollis. Otsuse, kuidas tegutseda, langetab iga riik ise. Rangeid liikumispiiranguid ei ole riigid vajalikuks pidanud, tegeldakse üldiselt konkreetsete nakatunud ja nendega kokku puutunutega. Euroopa Komisjoni kriisiohja volinik Janes Lenarit. S13: Meetmed, mida rakendatakse, peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased, antud kohas. Jah, on küsimused, miks me ei keela reisimist ja ei sulge piire. Need on karmid meetmed, aga nende tõhusus on küsitav. Ühes valdkonnas on Euroopa liidul olulise tegutseja roll, nimelt haiguse majandusliku löögi leevendamisel majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD täna avaldatud prognoosi musta stsenaariumi järgi aeglustub globaalne majanduskasv ühe koma viie protsendini mis tähendab niigi nõrgas seisus Euroopa majandusele. Ohutulesid. Euroopa Liidu võimalusi hakkavad arutama rahandusministrid. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paula Centiloni. S13: Koordineeritud rahanduspoliitiline vastus peab olema õigeaegne, seda ei tohi teha liiga vara ega liiga hilja. See on arutelu teema. See sõltub viiruspuhangu arengust. Meie käsutuses on erinevad vahendid, aga neid tuleb rakendada õigel hetkel ja laiapõhjalise üksmeelega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia. S124: Reene Leas jätkab muude välisuudistega. S103: Saksamaal tõusis koroonaviiruse juhtumie arv saja viiekümneni ja teatati esimesest nakatumisest Berliinis. Tervishoiueksperdid on soovitanud koroonaviiruse leviku ennetamiseks kätlemist vältida ning seetõttu jäi käepigistusest ilma ka kantsler Angela Merkel, kes soovis tervitada siseminister Horst sehohverit, kuid viimane keeldus kätt vastu andmast. Saksamaa on koroonaviiruse tõttu tühistanud mitu suursündmust, sealhulgas sel nädalal plaanis olnud turismimessi Berliinis. Prantsusmaal suri kolmas inimene koroonaviirusesse, teatasid kohalikud allikad. Eakas naine suri linnas, kus tõbi nõudis eelmisel nädalal juba kuuekümne aastase õpetajanna elu. Kaheksakümnendates eluaastates naine elas Pariisist seitsekümmend kilomeetrit kirdes. S103: Põhja-Korea laskis Lõuna-Korea suunas kaks seni kindlaks tegemata raketti. Tegemist on Põhja-Korea selle aasta esimeste raketikatsetustega. Lõuna-Korea armee teatel oli arvatavasti tegemist lühimaa ballistiliste rakettidega. Eelmise aasta mais alustas Põhja-Korea raketikatsetustega pärast kaheksateist kuud kestnud pausi ning viimased raketid lasti välja mullu novembris. Tänased rakettide välja tulistamised tulid mõned päevad pärast teadet, et USA ja Lõuna-Korea lükkavad edasi selle aasta ühise sõjaväe õppuse toimumise. Õppuse edasilükkamise põhjus on koroonaviirus. S103: Bloombergi ajakirjanike teatel pole Ankara ja Ateena retoorikast hoolimata praegu Türgi-Kreeka piirilähistel nii palju Euroopasse pürgivaid migranti kui väidetakse. Samuti polevat piiri äärde kogunenud inimeste näol tegu nendega, kes oleksid äsja Süürias saabunud. Vaid tegemist on pigem juba pikemat aega oma võimalust oodanud migrantidega. Türgi teatel on Euroopa suunas teele asunud juba rohkem kui sada tuhat inimest. Ateena teatel on Kreeka piirivalve peatanud massiliselt piiriületusi. Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon aga märkis, et piiri on ületanud kindlasti väiksem arv inimesi, kui näiteks Türgi väidab. S103: Iisraelis toimuvad kolmandad valimised aasta jooksul erakorralistel üldvalimistel ei suuda ilmselt ükski poliitiline liikumine saavutada võimule saamiseks vajalikku ülekaalu saja kahekümne kohalises parlamendis. Esikohale pretendeerivad praeguse peaministri Benjamin Netanyahu juhitud likud ja ekskindrali Venni kantsi juhitud sinivalge koalitsioon. S124: Siseminister Mart Helme teatas täna, et Eesti on vajadusel valmis kehtestama piiripunktides ja välispiiridel täieliku dokumentide kontrolli. Madis Hindre uuris, kui valmis me oleme. S125: Pärast Schengeni viisaruumiga ühinemist on Eesti piiridel kontroll taastatud kaks korda kahe tuhande kümnendal aastal, kui Tallinnas toimus NATO välisministrite kohtumine ja kahe tuhande neljateistkümnendal aastal, kui külla tuli USA president Barack Obama. Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Viljar Kärk räägib, et mõlemal korral oli ettevalmistuseks tublisti aega. Samas on õppustel läbi mängitud ka piiri kiiremat kontrolli alla võtmist. S130: Infosüsteemid ehk IT-ühendused oleme saanud paika lausa kahekümne nelja tunniga, aga jah, kindlasti see kakskümmend neli tundi ei ole nüüd see, kus kogu vajalik taristu oleks meil olemas, kontrolle igapäevaselt teostada, aga on võimalik järk-järgult minna üle nii-öelda sellele täielikule kontrollile, et esimeses faasis me saame suunata juba sisepiirile rohkem patrulle, kui juba seal mingid taristud on loodud, siis saab ka rohkem inimesi juurde viia ja nii edasi, nii edasi. S125: Schengeni sisepiiride kuuks ajaks kontrolli alla võtmine maksaks Eestile umbes kaks miljonit eurot. S130: Aga ma tahan rõhutada, et ajutine piirikontroll peab vastama selgelt siis sellele ohuiseloomule, et kui siin tuua näide, siis massiline sisseränne näiteks üle lõunapiiri ei eelda ilmtingimata kontrollida kehtestamist sadamates, lennujaamades, samuti ei ole sellisel juhul vajalik kontroll teostada riigist väljuval suunal. Et need on kõik sellised nüansid, mis mõjutavad olemasolevate ressursside S130: Rahaliste vahendite määra. S125: Kui kontroll piiridel on juba taastatud, siis selle edasine hoidmine maksab riigile vähem. Samas, mida aeg edasi, seda enam tuleb mõelda, kellega piiri mehitada. Esialgu arvestab politsei ja piirivalveamet vabatahtlikega ehk appi tulevad abipolitseinikud ja kaitseliit. S130: Pikaajaliselt on kaitseliidu kaasamine keeruline noh, kuna tegemist on siiski vabatahtlikega ja neil kõigil on omad tööd ja tegemised ja pereelu, aga teadaolevalt on siseministeeriumis alustatud debatti teemal sisekaitsereserv, tulevikus oleks sisekaitse reservil kindlasti oluline roll sisepiiridel kontrolli tegemisel. S125: Lõunapiir ise on Viljar Kärki sõnul piisavalt heas korras. S130: Sellist taristut nagu meil idapiiril on, siis lõunapiiril täies ulatuses kindlasti ei ole, aga olemasolevat teed, sihid, rajad. Neid on kõike võimalik seal kasutada, et vajalikud mahus kontrolle, nii sõidukite kui siis ka jalgsi teha. Aga jah, kindlasti on seal ka kohti, mis ei ole alati läbitavad. S124: Nagu teada, sõitis eile üks mees maasturiga Narva piiripunktist peatumata läbi ja peeti Narva linnas kinni. Nüüd on asjad veidi selgemaks saanud. Jüri Nikolajev räägib. S153: Täna see isik, kes eile Narva piiripunkti tõkkepuid ja väravaid maasturiga rammides Eestisse kihutas, see mees, kes eile ka politsei poolt kinni peeti ta oli täna kohtus ja talle mõisteti kokkuleppemenetluses kolm kuud vangistust, siis riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest ja politseiniku peatumismärguande eiramise eest. Ja selgus ka, kes see mees on, see on Anatoli Bogdanov, neljakümne seitsme aastane Venemaa kodanik. Pärit on Peterburist ja ta ise nagu ei oskagi selgitada, mis täpselt teda ajendas Eestisse niimoodi sõitma. Et mingit konkreetset plaani tal polnud, ta ise räägib, et tal oli suur psüühiline pinge et ta polnud kodumaal nõutud ja mingil hetkel ta siis hakkas Eesti poole kihutama. Samas mees oma tegu kahetses, kavatseb menetluskulud tasuda ja vangis olles ka eesti keelt õppida ja peale seda Eestisse jääda. Ja huvitav oli ka see, et ta Eestisse jõudes kutsus ise omale politsei välja, nii et ta tõesti S153: Nii-öelda kahetses oma tegu, samas arusaamatu, kuidas ta ilma dokumentideta vene piiri ületas. Mees väidab, et samamoodi tõkkepuid rammides samas Vene uudistes sellest mingeid andmeid ei ole. Prokuratuur nõudis talle esialgu kokkuleppemenetluses poolteist kuud, kuid kohtunik pidas seda liiga leebeks, sest keskmine karistus sellise kuriteo eest on kuus kuud vangistust. Ja lõpuks lepiti kokku siis kolme kuu peale, mida mees ka kandma viidi. Ei prokuratuur ega kohus ei kaalunud lisakaristusena riigist väljasaatmist. Mis aga puudutab Narva piiripunktile tekitatud kahju korvamist, siis tehakse seda eraldi menetlusena ja selleks peab haginõud esitama riigi kinnisvara. Aktsiaselts. S124: Nõmmel Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses kuulutati välja järjekordset Priedebert Tuglase novelli auhinna võitjad, seekord pälvisid need Bei filimonov Novelli Sebastian Rüütli tõe tkest ja Liivia viitol novelli õpetajanna saabumine eest. Margita otsmaa palus žürii esimehel Tiit Aleksejevil valikut põhjendada. S172: Liivia viit oli novell õpetajana saabumine, mis on ilmunud eelmise aasta novembrikuu loomingus, on klassikaline, võib-olla isegi üliklassikaline. Aga see novell on väga peenelt kirjutatud, tal on selge ülesehitus selge sõnum, mis ei ole samal ajal liiga otseselt või lapidaarselt välja öeldud. Wi Filimonovi lugu on veidi teisest puust. See novell võib olla veidi šokeeriv, aga sellelgi lool on oma selge sõnum ja mis teeb nüüd Novelli huvitavaks. Nobeli pealkirjaks on siis Sebastian Rüütli tõehetk ja see on ilmunud kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta vikerkaare avanumbris. S172: Bei Felimonov on vene rahvusest autor, aga selle novelli on ta kirjutanud eesti keeles, nii et kõigele lisaks on seal ka Nabokovlik kvaliteet. See annab novellile oma mündi teatud mõttes ta rikastab Eesti kirjandust. S125: Sündmused arenevad, eks ole, matustel ja mis teemad seal kõik jutuks tulevad. S172: Ja elusurm, seksuaalsus, mäss. Seal on väga palju huvitavaid allhoovuseid küllaltki piiratud mahuga teose kohta, aga see on juba hea novelli eripära. S125: No see õpetajana saabumine oli ka päris huvitav lugemine, ausalt öeldes, kuidas kaugliinibussist, eks ole, hotelli see teekond välja nägi. S172: Jah, et see on ju lugu kohtumisest päästja või või kohtumisest saatusega aga see mõistmine tuleb. S172: Järkjärgult autor ei, ei too seda ühe hooga esile, et siin on võimalus mõistmise pausiks, mis jällegi paarileheküljelise novelli kohta on, on suur saavutus. S124: Laureaat Liivia Viitol ütleb, et Eesti Novell elab praegu väga hästi. S192: Selles mõttes, et on tohutult palju kirjutajaid, on väga palju noori andekaid kirjutajaid ja samas kirjutavad ka vanad, nii et nii rikkaliku aega ma ei tea, kas ongi olnud. Ja lühivormidel on alati oma voorused muidugi romaan, see tähendab juba midagi väga suurt ja, ja kapitaalset. Ja ka ettevõtmisena on see tohutu töö. Aga novelliga võib ka olla, nii et mõni kirjutab novelli ära, aga lõpp tuleb alles, ütleme aastaid hiljem. S124: Praegu on väljas temperatuur pluss kahest kuni kuue kraadini, mis edasi saab sellest, Ele Pedassaar. S200: Eestis sajuta ja mitmel pool päikesepaistelise kevadpäeva kinkinud kõrgrõhuhari eemaldub ning lõunavoolus saabub homseks Kesk-Euroopast Läänemerele madalrõhulohk, mis edasi põhja suunas levib. Eeloleval ööl Eestis pilvkate tiheneb. Kesköö paiku jõuab Liivi lahele lörtsi ja vihma sajuala, mis laieneb edasi kirde suunas. Kohati on udu. Tuul puhub idakaarest kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini, saartel on sooja kuni neli kraadi. Homne päev on valdavalt pilves, sajab vihma ja lörtsi, pärastlõunal lõuna poolt alates sadu lakkab. Tuul puhub valdavalt idast neli kuni üheksa meetrit sekundis, põhjarannikul tugevneb pärastlõunal iiliti neljateistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss kuue kraadini. S124: Ning spordiuudised Johannes Vedru S210: Rahvusvaheline laskesuusaliit ehk ibu andis teada, et selle nädala teises pooles Tšehhis Novemestos peetav maailmakarikasarja etapp toimub ilma pealtvaatajateta. Publikut ei lubata tribüünidele ega raja äärde koroonaviiruse levimise ohu tõttu. Ibu sõnul langetasid vastava otsuse tšehhi võimud, üks praeguse aja edukamaid laskesuusatajaid. Prantslane Martin Fourcade avaldas tänase otsuse peale sotsiaalmeedias hämmastust. Nove Mesto MK-etapi korraldajad kaalusid vahepeal ka võistluse ärajätmist. ERR pakub maailmakarikaetapil teleülekandeid kõigilt distantsidelt. S210: Kolmapäeval algavad Tallinnas Tondiraba jäähallis pühapäevani kestvad iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlused. Eestit esindab kodusel juunioride MM-il kokku neli sportlast. Naiste üksiksõidus on stardis Niina Petrõkina, meeste üksiksõidus Aleksander Zelevko ning jäätantsus Darja Netjaga ja Marko Jevgeni Gaidajenko. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Eestis ka viis aastat tagasi. Eesti uisuliidu president Maire Arm. S220: Meie poolt peaks olema kõik nii tehtud, et vastab nõuetele ja reeglitele, mis puudutab nüüd koroonaviirus, siis siin on meil ka teatud nõuded esitatud ja neid me täidame akrediteerimisel kõigepealt mõõdetakse temperatuuri inimesel ja siis see, kas sportlane või treener või keegi, kes siis nagu akrediteerib, siis peab täitma ankeedi. Ankeedis on sellised küsimused. Et kas sa oled viibinud hiljuti niisugustes niisugustes riikides ja, ja kas oled kokku puutunud selle riigi inimestega, sa teed vastavalt linnukesi või, või mitte. Ja kui kõik on korras, siis saada akrediteeringu. S210: BC Kalev Cramo korvpalliklubi täiendab esindusmeeskonda ameeriklasest tagamängijate Gele Hotsoniga. Kahekümne kuue aastane ja saja kaheksakümne kaheksa sentimeetri pikkune Coton on pallinud USA üliõpilasliigas, samuti Saksamaa ja Itaalia kõrgliigas. S124: Ja kui laskesuusatamist näeb ainult televiisorist, siis ülehomme Saaremaal toimuvat võrkpallimatši Milano meeskonnaga võivad kõik vaatama minna. Täna kinnitati see veel kord üle päevakaja, aga seekord kuulatud aitäh kuulajatele.

päevakaja/paevakaja-paevakaja-nr-20874

S0: Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, kahekümne neljandast juunist. Stuudios on Kai Vare. Türgis on presidendi ja parlamendivalimised, president ei, Pärdogan loodab taas. Võit. S12: Valimiste järel saab Türgi president nii riigipeaks kui valitsusjuhiks. Opositsioon on lubanud selle muudatuse tagasi pöörata, kuid selleks peavad need jõud parlamendis enamuse saavutama. S0: Virumaa keemiaettevõtted on teinud investeeringuid, mis peaks aitama muuhulgas keskkonda säästa. S38: Saame ka vähendada tegelikult autotransporti, nii et neli masinat töötab meil siis tänu sellele vähe. Nii auto, heitmed kui ka õhuheitmed vähenevad ja ka tolmuheitmed vähenevad. S0: Jaaniööl oli politseil ja päästeteenistusel tavapärasest rohkem väljakutseid, aga suuremaid õnnetusi ei toimunud. Ilm on vihmane, öö hakul on sadu tugev, ka homme sajab hoovihma. Õhtul ilm selgineb. Sooja on öösel kaheksa kuni neliteist, päeval viisteist kuni kakskümmend kraadi. S0: Türklased valisid täna parlamenti ja presidenti, riigipea Reseptai äragan loodab kinnistada oma senist võimu. Opositsioon eesotsas vabariikliku Erakonna esinumbri Mare nea püüab aga vältida viimasegi sõnaõiguse kaotamist. Indrek Lepik. S12: Kõik Türgi viimased valimised on olnud erakordselt kõrge valimisaktiivsusega ning tänane polnud mingi erand. Viimastel parlamendivalimistel osales kaheksakümmend viis protsenti valijaskonnast ning põhiseaduse referendumil koguni kaheksakümmend seitse protsenti. Sama suurt arvu oodatakse tänagi. Valijad on seejuures teelahkmel. Kas tugevam presidentaarne võim või parlamentaarse demokraatia jätkumine möödunud kevadisel põhiseaduse referendumil hääletas napp enamus. Esimese poolt. Valimiste järel saab Türgi president nii riigipeaks kui valitsusjuhiks. Opositsioon on lubanud selle muudatuse tagasi pöörata, kuid selleks peavad need jõud parlamendis enamuse saavutama, räägib opositsiooni toetaja Iit Aktekin. S12: Ma hääletasin Muareng poolt presidendivalimistel ja HDP kurdide erakonna poolt parlamendivalimistel. Ma küsin talt, kas oli taktikaline otsus DP poolt hääletada? Muidugi ütleb jiit, sest paistab, et neil on raskusi parlamenti pääsemisega. Sellist taktikalist hääletamist ka vaatlejad ennustasid, sest kurdide erakond ei kuulu opositsiooni valimisliitu, kuid peab parlamenti pääsema, et võimuerakonda AKP enamuses ilma jätta. Kõrge valimiskünnis kümme protsenti on märkimisväärne väljakutse. Samavõrd suur osa türklasi toetab aga praegust teed koos Ardavaniga. Praegune riigipea on ühes või teises rollis valitsenud sisuliselt kogu selle sajandi ning paljudele see meeldib, kaasa arvatud Ahmed Torosele. S12: Ma arvan küll, et valimisvõit aitaks Ardovanil paremini valitseda juba kuusteist aastat, oleme tema valitsemisega rahul olnud, haiglad on paremad, transport on parem, ma olen rahul ja rõõmus, ütleb Ahmed Doros. Osalt ka opositsiooni ehk ootamatugi tugevuse tõttu on ühiskond aina enam sisemiselt lõhki. Kas rahvas lepib sellega, kui nende tahtevastaselt ärdovan täie võimuga jätkata ei saa või kuidas käitub liberaalne linnainimene, kui Ata Türgi vabariik Lähis-Idal oma sema tugeva juhi taha koondub? Kohalik ajakirjanik? Mul selgitab. S12: Mis pärast valimisi juhtub, on raske ennustada. Aga majanduses on meil väga halb seis, rahvas teab seda, ütleb UmutKart all ametlikud valimistulemused selguvad homseks hommikuks. Indrek Lepik Istanbuli. S0: Viru keemiagrupil on uus toru konveier, see läks maksma poolteist miljonit eurot, aga aitab hoida kokku kulusid ja säästa keskkonda, jätkab Rene Kundla. S37: Mööda toru konveiereid lähevad VKG põlevkivitööstuses ladestamispaika poolkoks ja tuhk, mida seni veeti mägedesse autodega, räägib VKG juhatuse aseesimees Meelis Eldermann. S38: Esiteks annab see meile kindlasti majandusliku võidu, sellepärast et me saame ka vähendada tegelikult autotransporti, nii et neli masinat töötab meil siis tänu sellele vähem. Teine väga oluline faktor on keskkonnajalajälg väheneb oluliselt sellepärast et nii auto, heitmed kui ka õhuheitmed vähenevad ja ka tolmuheitmed vähenevad, nii et sisuliselt avaldab see mõju nii meie territooriumil kui ka Kohtla-Järve linnas. S37: Kas on jälle seesama tehnika ja inimeste suhe, et tehnika uueneb, aga inimesed jäävad ilma tööta? S38: Konkreetse näite puhul jah, aga teisest küljest jälle kindlasti see tehnika uuenemine, see tähendab uusi ja teistsuguseid töökohti, kui te nägite mäe peal, tegelikult on meil nagu niisutamistehnoloogia, mis vajab koha peal inimesi. S37: Meelis eldermanni sõnul oli ühe koma kolmekümne kuue kilomeetri pikkuse konveiersüsteemi ehitamise protsess ettevõtte jaoks lihtne sest fondidest abi ei küsitud. S38: Siis on lihtne, kui on piisavalt vahendeid läbi struktuurifondide, kõik see oleks võtnud tunduvalt rohkem aega. S0: Ostis uue elektrifiltri, et parandada õli, tootmisseadme töökindlust ja vähendada keskkonnareostust. S37: Üks koma üheksa miljonit eurot maksma läinud Venemaal valmistatud elektrifilter on Alexela gruppi kuuluva Kiviõli keemiatööstuse viimaste aastate suurim investeering, räägib osaühing Alexela Grupp juhatuse esimees Andreas Laane. S49: Kolme aasta jooksul, mis algse grupp siin sajaprotsendiline omanik on olnud, oleme me siin kaotanud umbes kakskümmend üks miljonit eurot, ehk see on olnud meie kahju. Eelmine kuu oli üle kolme aasta esimene kuu, kus me kuupõhiselt olime kasumis, et noh, kahju, mis ettevõttes investeerida on üldse keeruline ja me oleme investeerinud sel ajal sirca viis miljonit siia. Igal juhul on see olnud kõige suurem, aga neid väikseid investeeringuid on olnud ka omajagu. S37: Piirkonna elanike häirivat ebameeldivat lõhna filter siiski oluliselt ei vähenda. S49: Kui elektrifilter võtab ära tuhasuse ehk siis tegelikult on õhk puhtam, kui on talv, siis on, eks ju eriti hästi näha, mida see tähendab. Aga jah, lõhna osas suuri muudatusi ei tee. S0: Jaanilaupäeva õhtu ja jaaniöö on Eestis möödunud suuremate õnnetusteta, aga päästeameti valvepressiesindaja Indrek Hirs ütles, et väljakutseid oli siiski tavapärasest rohkem. S56: Päästeametile jaaniöö ja sellele eelnev õhtu oli küllaltki toimekas, aga õnneks mitte midagi suuremat. Ehk siis peaasjalikult käisid päästjad üle vabariigi kustutamas siis kas järelevalvet, lõkkeid või rahustamas naabreid, kellest näiteks ühele ei meeldinud naabri lõkkest tulev suits või sellest eritub lõhn. Aga kokkuvõttes jah, tules või vees õnneks jaaniööl keegi hukka ei saanud. S0: Politsei ja piirivalveameti juhtiv politseiameti Martti Magnus ütles intervjuus Elo Ellermaale, et ka politseil on jaaniaeg olnud töine. S60: Silma jäid rohked roolijoodikud ja kontrollitud jaanitulede käigus meil õnnestus ikkagi tuvastada ka joobes alaealisi, me kontrollisime veidi alla kolmesaja jaanitule ja tuvastasime alla kolmekümne joobes alaealisi. Joobes juhtide arv teeb jätkuvalt meile muret see number, kas nüüd kahekümne kolmandal kuupäeval üles, kus me siis tuvastasime kuuskümmend üks joobes sõiduki juhti tänasel päeval, kui ka siis homsel päeval esmaspäeval politsei on tänavatel teedel ja siis ennetavalt annan ka siin sõnumi ära, et kõikidele sõnum ennem kui rooli minnakse, veenduge, et te olete kained. S0: Jaanipäeva paiku kauplustest ülejääv, toit niisama äraviskamisele ei lähe, toidupanga kaudu jõuab see suures osas abi vajavate inimesteni. Kärt Kelder. S69: Jaanipäeva paiku varutakse poodidesse enam toidukaupa, sest sel perioodil peaks tarbimine kasvama. Näiteks on Rimides müügil tavapärasemast kuni nelikümmend protsenti rohkem lihatooteid. Euroopa liidus läheb hinnanguliselt aga raisku kaheksakümmend kaheksa miljonit tonni toitu aastas, mis tekitab küsimuse, et kui palju on tegelikult vaja toitu müüa ja mis saab ülejäävast kaubast. Eestis on võimalik kauplustel toitu ära anda, ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna nõunik Meeli lindpere. S74: Kui säilimistähtaeg on kehtiv, siis kauplused võivad lihatooteid annetada, et kui säilivustähtaeg kõlbliku on ületatud, siis tegelikult sellist kaupa ei tohi anda annetusteks puudust kannatavatele inimestele. S69: Viimastel aastatel on näiteks prisma jäänud kaupa jaanipäevast üle veidi alla viie protsendi. Prisma kommunikatsioonijuhi Piret Lankotsi sõnul võiks kogus väiksem olla ning selle poole püüeldaksegi. Kuigi kauplustel on õigus jagada toidukaupu ka ise, on mitmed poeketid otsustanud selle ülesande anda toidupangale. S74: Tihtipeale võib näiteks olla nii, et väiksemas kohas elavaid inimesi nendele seda abi on väga keeruline viia ja, ja seetõttu me eelistame tõesti selgelt toidupangasüsteemi, kus kui me anname päevasel ajal kauba, siis juba õhtuks ongi seal, kus on inimesed seda väga vajamas. S85: Eeloleval ööl on ilm pilvine ja mitmel pool jätkuvalt sajune. Homme päeva esimesel poolelgi sajab veel mitmel pool hoovihma, kuid pärastlõunal hakkab pilvisus vähehaaval hõrenema ja sajuhood jäävad järk-järgult hõredamaks ja harvemaks. Lõppedes õhtul puhub põhjakaare tuul neli kuni üheksa, öö hakul Peipsi ümbruses ja põhjarannikul puhanguti kuni viisteist meetrit sekundis. Pärast keskööd pöördub Ida-Eestis järk-järgult lõunakaarde ja nõrgeneb. Päeval puhub valdavalt edela ja lõunatuul, saartel loode ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl kaheksa kuni kolmteist kraadi, homme päeval viisteist kuni üheksateist kraadi. S0: Aitäh teeg uudiseid.

päevakaja/paevakaja-paevakaja-nr-20902

S1: Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, kahekümne teisest juulist, mina olen Uku toom. Kaardimakseterminalid üle Eesti hakkasid pooleteiseks tunniks töötamast. Avatud talude päeval näidati, et maal saab tegeleda ka muuga kui tavalise põllumajandusega. S23: Selline süsteem, kus kõik kasvab loodusega kooskõlas, et me ei võitle looduse vastu, me ei võitle kahjuritega, püüame koos loodusega teha võimalikult intensiivseid väikseid süsteeme, mis toidaksid ära inimese. S1: Suvel sagenevad õnnetused ja vigastused noorte meeste riskikäitumise taga on evolutsioon, ütlevad asjatundjad. Noorte meeste riskikäitumine on ajendatud konkurentsis potentsiaalsete sigimispartnerite pärast. Äike tõi Soome paduvihmad Rootsi metsatulekahjude laienemise. Meil on ilm öösel olulise sajuta, sooja neliteist kuni üheksateist kraadi. Homme võib Ida-Eestis hoovihma oodata ja ka äikest tulla. Sooja kakskümmend neli kuni kakskümmend üheksa kraadi. S1: Täna pärastlõunal ei töötanud ajutiselt kaardimakse terminalid üle Eesti, kuna teenust pakkuvas Nets Estonia s oli rike kaardi, terminali ja maksete operaator Nets Estonia teatas, et kell viisteist kolmkümmend tekkis ettevõttes üldine rike. Teenused olid häiritud. Süsteemide töö taastati kell seitseteist. Null kaks. Nets Estonia juhi Raivo Tinni sõnul oli rike kaardikeskuse andme baasis. Täna toimus neljandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Huvilisi ootasid külla paljud talupidamised ja põllumajandustootjad kokku ligi kolmsada. Ja Mirjam Nutov käis ringi Võru ja Põlvamaal. S17: Võru ja Põlvamaal on täna kokku avatud kolmkümmend erinevat talu, loomulikult on tugevalt esindatud loomakasvatus, jänesed, lambad, kitsed. Erakordselt palju on Võrumaal lihaveise talusid ja mis jääb muidugi Põlvamaal silma, on väga palju elustiili ja toidutalusid, aga selliseid on ka Võrumaal, kuhu mina praegu olengi tulnud oma mikrofoniga ma olen Vastseliina kandis, siin toimetavad kaks õde, kes siis tegelevad permakultuuride kasvatusega ja vegantoidu pakkumisega. Minu juures on Triin, era, sina oled ju Triin nii-öelda koju tulnud talent, sa elasid pikki aastaid Prantsusmaal versai piirkonnas ja nüüd toimeta siin Võrumaa metsade vahel, mis te täna pakute inimeste? S23: Jagame kogemust, et kuidas selle permakultuuriga alustada, mis see on ja mida peaks siis teadma ja? S17: No ma juba näen siin, taamal on suured põhupallid ilusasti võrgu sees ja seal on vahvasti tillid kasvamas, tomatit see ongi see perma põllumajanduse. S23: Perma põllumajanduses jah, on selline süsteem, kus kõik kasvab loodusega kooskõlas, et me ei võitle looduse vastu, me ei võitle kahjuritega, me ei võitle haigustega, vaid me püüame koos loodusega teha võimalikult selliseid intensiivseid väikseid süsteeme, mis toidaksid ära inimese. S17: Ja tõepoolest, me näeme, et külastajaid on siin täna palju inimesi järjest saabub juurde ja no saame teiega tuttavaks, teie ka just tulite. S29: Täna, mina olen Võrumaalt Lasvalt ja eelmine aasta nagu oli esimene kord, kui me nagu avastasime, et selliseid üritusi tehakse ja, ja, ja täna oleme juba nagu teadlikumalt, kus te olete ringi käinud ja kuhu te veel tahate minna, siis tänase päeva jooksul alustasime ikka sealt oma kodu lähedalt, oli astel Paju talu ja kuna ei olnud, ei ole selle astel Paju kasvatusega varem kokku puutunud, oli ikka ikka väga informatiivne, et kuidas kasvatatakse, kuidas toodet arendatakse ja, ja kuidas siis turustatakse ja, ja, ja kõik selline. S17: Siin on meil ka üks proua samas seltskonnas, kes siis ise tegeleb ka toitlustusega, no mis teid toob siia siis permakultuuri aeda ja vegan restorani vaatama, mind toob ikka huvi, samas oli väga põnev, oli see villakuu talu ja nüüd siis siin, et me tegelikult otsime kolotsi, kitsetalu ka, mõtlesime minna, võtate ikkagi terve päeva, et käia ja terve päeva mõtlesin, et sõidame, vaatame, kus on, et ega me seda Võrumaa hästi tunne ja siis käimegi vaatame, aitäh. Mina olen Mirjam Nutov. S38: Võromaalt ja Juhan Epner käis Läänemaal Risti linnupargis Risti linnupargis elavad kanad, Tuluusi, haned, pardid, India pärl, kanad ja veel mitmed sulelised. Mõte linnupargi rajamiseks sündis pererahval tänu ühele väikesele poisile jätkab Risti linnupargi perenaine Tiiu Tuppuri. S29: Me tulime Eestisse tagasi ja ostsime selle mehega nagu suvekodu, aga siis me võtsime endale kolm kana ja ühe kuke ja siis üks väike poiss käis kogu aeg vaatamas neid iga õhtu oma ema ja vennaga. Ja siis mul tekkis idee, et miks mitte laiendada ja lastele see võimalus. S38: Külaliste huvi oli suur, sest paljudel pole võimalust kodus linde pidada. Uurisin risti linnuparki külastanud Merili käest, kui oluliseks ettevõtmiseks ta avatud talude päeva peab. S17: See on tegelikult väga vajalik, et lastel on ju see väga põnev ja hariv ja et näha ja vaadata, et see on hea, kui on sellised. S38: Üritused tehtud, küsisin linnupargi perenaise käest, kui palju tööd suleliste pidamine nõuab ja kas tal on nende seas ka oma lemmik ja Poola Valge ani. Aga miks just see? S29: Sellepärast, et neil on sinised silmad ja ma õudselt armastan siniseid silmi. Aga muidugi kõik on lemmikud. No ikka kuskil kaheksa ajal tuleb ärgata üheksa ajal linnud välja sööta, joota, et tegemist on kogu päev, et siis hommikul üheksast kella kaheksani, seitsmeni õhtul välja. S38: Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Risti. S1: Noorte meestega juhtub õnnetusi nii tööl liikluses, aga näiteks ka vees, sageli on põhjus hulljulge käitumine. Lisetter eineberg uuris lähemalt, miks noored mehed oma eluga riskivad. S53: Tartu Ülikooli käitumisökoloogia professori Peeter Hõraku sõnul on sellisel käitumisel evolutsioonilised juured. S54: Noorte meeste riskikäitumine on ajendatud konkurentsis potentsiaalsete sigimispartnerite pärast, selline tendents ei pruugi isegi avaldada üldse iga kord juhul kui potentsiaalset sigimis partnerid on silmapiiril. See võib avalduda ka meeste endi seltskonnas. Oluline on just nimelt siin see võistlus, moment, sellised asjad, mis siis ajendavad mehi siis demonstreerima teistele oma hulljulgeid võimeid, võtta riske, et hakkama saada raskete olukordadega, ehk siis selles kõik need ebameeldivad õnnetus. Statistikat tulenevad. S53: Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juht Priit Eelmäe selgitab, millised on peamised traumade põhjused. S59: Õnneks viimasel ajal neid vettehüpetest tingitud traumasid on vähemaks jäänud, tõenäoliselt on tõusnud inimeste teadlikkus, aga samas erinevad ekstreemspordialad on traumade põhjuseks, aga loomulikult ei ole kadunud ka liiklusõnnetuse trend on noorte meeste pealt liikunud natukene siis keskealisemate suunas, kus soovitakse palju sporti teha. Ekstreemsporti, suusasporti, motosporti, aga sageli võetakse siis endale selliseid eesmärke, mida ei suudeta täita. S53: Aga kui selline hulljulge käitumine on looduse poolt paika pandud, kas siis selle vastu ei saagi midagi teha? Peeter hõraku sõnul see nii ei ole ja erinevad kampaaniad tulevad kindlasti kasuks. S54: Mis siis, et mehed on evolutsioneerunud naistest rohkem riski altiteks, enamik neist on ka võimelised siiski kuigivõrd kaduma riskikäitumise tagajärgi ja ma arvan, et igasugused kampaaniad, mis aitavad nende riskikäitumise ohtlikust näidlikkust, aga kindlasti on kasu, et need kampaaniad on olemas võrreldes olukorraga, kui neid üldse ei oleks. S1: Ülle Jõemaa räägib, milline tuleb algava nädala ilm. S68: Oleme erinevate õhurõhkkondade ristumisteel Eestis loode ja kagu suunal on madalrõhk õhkkonna, kirde ja edela pool aga laiuvad kõrgrõhualad. Õhumass on ebapüsiv ja endistviisi väga soe. Ööl vastu homset on ilm vähese pilvisusega ja peamiselt sajuta, paiguti võib olla ka udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Peatuuri miinimum on neliteist kuni kakskümmend kraadi. Homne päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhtupoolikul suureneb hoovihma ja äikese oht. Tõenäosus on suurim mandri idaservas. Tuul on ikka muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis kuid äikesega võivad kaasneda tugevamad tuuleiilid. Õhutemperatuuri maksimum on ka homme kakskümmend kolm kuni kakskümmend kaheksa kraadi. Teisipäeval on ilm samuti vähese ja vahelduva pilvisusega. Öötundidel võib tulla mõnel pool hoovihma ja on äikese oht. Päeval peaks aga hoovihma ja äikest olema laialdasemalt. Öine õhutemperatuur on neliteist kuni kakskümmend, päeval kakskümmend kolm kuni kakskümmend üheksa kraadi. S68: Suveilm kestab nädala lõpuni. Nädala teises pooles tõuseb õhutemperatuuri maksimum mitmelgi pool kolmekümne kuni kolmekümne ühe kraadini. Hoovihma ja äikese võimalus on kohati kolmapäeva ja neljapäeva päeval reede õhtul ja laialdasemalt laupäeva päeval. S38: See oli siis tänane päevakaja, jääme nädalat ootama kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-paevakaja-nr-21174

S1: Tere õhtust, kell on kuus, raadio, uudistetoimetus võtab kokku laupäeva kahekümnenda aprilli olulisemad sündmused stuudios on Evelin Millers. Maikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel annaks kolmkümmend kaks protsenti vastanuist oma hääle Reformierakonnale ja kakskümmend neli protsenti keskerakonnale. Mõlema partei populaarsus on võrreldes märtsiga tõusnud kahe protsendi võrra. Ida-Virumaa keskhaigla valmistub ulatuslikeks kolmkümmend miljonit eurot maksvateks ehitustöödeks. Kohtla-Järvel asuvas Virumaa ainsas keskhaiglas terviseteenuste osutamine ehitustööde käigus ei katke. Patsiendid peavad paari aasta jooksul arvestama ajutiste ebamugavustega. Liibüa ühtsusvalitsusele lojaalsed jõud asusid tripoliit lõuna pool vastu pealetungile mõjuka komandöri Kalifa Haftari vägede vastu. Bokardi külas tõrva linna ääres võib saada näide, kuidas arendajad leiavad üles ka väikese maandumisäärel kohakese. Vähemalt täna on nii vald kui ettevõtjad optimistlikud. Võhandul peetakse täna neljateistkümnendat Võhandu aerutamismaratoni. Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel sai jätku tiitlikaitsja Nõmme Kalju kesine hooaja algus. Täna tehti kaks. Kaks Viikliiga tabeli viimase meeskonna Tallinna Kaleviga. Ilm on nii öösel kui homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sajuta. Puhub nõrk tuul. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli, homme päeval kümme kuni viisteist kraadi. S112: Maikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel annaks kolmkümmend kaks protsenti vastanuist oma hääle Reformierakonnale ja kakskümmend neli protsenti keskerakonnale. Nii näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi läbi viidud küsitlus. Mõlema partei populaarsus on võrreldes märtsiga tõusnud kahe protsendi võrra. Samas püsib Reformierakonna edu Keskerakonna ees kaheksal protsendil. Aprillis langes võrreldes märtsiga enim toetus EKREle ja isamaale ning kasvas Eesti kahesajale. EKREt toetab viisteist isamaad üheksa ja Eesti kahtesadat seitse protsenti vastanuist. Ka sotsiaaldemokraadid kogusid seitse protsenti häältest, rohelised kaks ja vabaerakonna. S112: Üksikkandidaadi poolt annaks hääle kolm protsenti vastanuist. S112: Keeleinspektsioon annab oma kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta aasta ülevaates aru, et keeleseadusest kinnipidamist kontrolliti nii õppeasutustes, toidukauplustes, kohaliku tasandi juhtimises ning turismivaldkonnas, rikkumisi leiti neist kõigist, kirjutab Delfi. Näiteks neljakümnes kontrollitud koolis koostati kokku viissada kolm akti, mille menetlus lõppes neljakümne kuuel juhul. Töölepingu lõppemisega saja üheksakümnel juhul pikendati ettekirjutuse täitmise tähtaega, seejuures neljakümne ühel juhul ka trahviti töötajat tervishoiuasutustes üle Eesti algatati kuussada nelikümmend kolm kontrollakti. Päästeametnikest kontrolliti nii lõuna, päästekeskuse kui ka ida päästekeskuse teenistujaid. Esimeses olid kõik töötajad piisava keeleoskusega. Toidupoodides läbis kontrolli nelisada viiskümmend kaks töötajat, kellest eesti keele oskus oli ebapiisav tervelt kolmesaja kahekümne üheksal, mis moodustab ligi seitsekümmend kolm protsenti töötajatest. Keeleinspektsioon koostas mullu kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus kontrollakti. Keeleseaduse rikkumine tuvastati tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksal puhul. S112: Ida-Virumaa keskhaigla valmistub ulatuslikeks kolmkümmend miljonit eurot maksma minevateks ehitustöödeks, mille toetustingimused kinnitas sel kuul tervise ja tööminister. Kohtla-Järvel asuvas Virumaa ainsas keskhaiglas terviseteenuste osutamine ehitustööde käigus ei katke, kuid patsiendid peavad paari aasta jooksul arvestama ajutiste ebamugavustega, jätkab Rene Kundla. S38: Kui käimasolevad riigihanked lähevad edukalt, siis alates eelolevast sügisest on Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuva Ida-Viru keskhaigla territoorium täis ehitussaginat. Samal ajal jätkub inimeste teenindamine olemasolevates ruumides, räägib Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Pakler. S41: Kõik need teenused, mida me siin oleme osutanud, jätkavad ka ehitusperioodil. Loomulikult on kõige rohkem ümberkorraldusi võimalike hoonetesse sisenemisega kuid tõenäoliselt on Eesti elanikud harjunud sellega, et kasvõi näiteks kaubanduskeskuste juurdeehituse perioodil tuleb käia läbi ajutiste läbipääsude. Ja see kõik on samamoodi meil praegusel hetkel projektis ette nähtud ajutiste ligipääsudega. S38: Ehitustööde käigus renoveeritakse tuhande üheksasaja kuuekümne kolmandal aastal valminud haiglakorpus, kus on ilmale tulnud paljud idavirulased. Selle külge ehitatakse esmatasandi tervisekeskus, kus saavad oma koha perearstid ja polikliinik. Samuti rohkem kui pool sajandit tagasi ehitatud nakkusosakonna majake lammutatakse ja selle asemel kerkib kuus aastat tagasi valminud aktiivravikorpuse juurdeehitis, kus saavad koha sisearstid, patoloogid ja laborandid. Kokku ehitatakse või renoveeritakse rohkem kui viisteist tuhat ruutmeetrit pinda. Tarmo Bakler. S41: Tervisekeskus, kus hakkas siis Sahtma linnaosa perearstid, saaks valmis kaks tuhat kakskümmend üks esimesel poolaastal ning meie aktiivravikompleksi statsionaarse osa juurdeehitus ehk M-korpus selle valmimis ajaks on plaanitud praegusel hetkel kaks tuhat kakskümmend üks. Teine poolaasta. S38: Koos selle kümnendi alguses tehtud ehitustöödega, sealhulgas eelmisel sügisel linnakus valminud tuberkuloosi ravi hoonega ulatub Ida-Viru keskhaiglasse tehtud investeering viiekümne miljoni euroni. Paralleelselt infrastruktuuri uuendamisega peavad haigla juhid mõtlema, kuidas leevendada arstide vähesuse probleemi. Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Pakler. S41: Täna selgeid vastuseid ei ole, aga igal juhul ei jää meditsiiniteenuste osutamine Ida-Virumaal vajalike spetsialistide ette. S38: Pärast plaanitavate ehitustööde lõppu kavatseb Ida-Viru keskhaigla linnakusse ehitada ka psühhoneuroloogia haigla. S41: See see kogu mõte ongi, et kõik need erialad, mis vajavad üksteise abi ja tuge ja, ja suudaksime need võimalikult lähedal ühes linnakus korraldada. Näitena võib tuua kasvõi see eelmise aasta lõpul kasutusele võetud tuberkuloosiravi hoone, mis eraldi hoonena moodustab tegelikult samamoodi osa kogu sellest linnakust. S38: Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla S112: Ja jätkame välismaalt. Sudaani riigiprokurör algatas uurimise ametis tõugatud presidendi Omar al Bashiri suhtes, süüdistas teda rahapesus ja ilma õigusliku aluse ta suure summa ulatuses välisvaluuta omamises, teatasid õigusallikad. Allika teatel otsis sõjaväeluure läbi Bashar kodu ja leidis sealt ohvreid, milles oli kokku umbes kolmsada viiskümmend tuhat dollarit ja kuus miljonit eurot sularaha, samuti viis miljonit Sudaani naela, vahendas Reuters. Allikas ütles, et riigiprokurör taotles presidendi vahistamist ning soovib teda küsitleda ja kohtu alla saata. Bashiri otsib taga ka rahvusvaheline kriminaalkohus seoses väidetavate sõjakuritegudega Darfuri regioonis. Sõjavägi tõukas Basiri ametist üheteistkümnendal aprillil pärast mitu kuud kestnud protesti tema võimu vastu. Ta võeti kinni presidendipalees. S112: Liibüa ühtsusvalitsusele lojaalsed jõud asusid Tripolist lõuna pool vastu pealetungile mõjuka komandöri Kalifa Haftari vägede vastu, teatas valitsuse sõjaliste operatsioonide pressiesindaja. Rivaalitseva idaosavalitsust toetav välimarssal Haftar käivitas neljandal aprillil rünnaku tripolile, kus asub ÜRO tunnustatud ühtsusvalitsus. Pealetung sundis ÜRO-d lükkama edasi üleriikliku konverentsi, mille eesmärk oli valimiste teekaardi loomine. Lahingutes oli neljapäevase seisuga hukkunud vähemalt kakssada viis ja viga saanud üle üheksasaja inimese, teatas maailma terviseorganisatsioon. Üle kahekümne viie tuhande inimese on pidanud lahingute tõttu kodust põgenema. S112: USA luureväitel on elektroonikatootjad Huaweid rahastanud Hiina julgeolek, kirjutab Te Times. Luure keskamet süüdistas Huawei, et see on vastu võtnud rahastust Hiina riiklikult julgeolekukomisjonilt sõjaväelt ja Hiina luureameti harult. USA luure on samasuguseid süüdistusi esitanud Huawei kohta ka koos Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaaga. Huawei lükkab süüdistused tagasi, väites, et need on põhjendamatud. Ühendriigid kahtlustavad, et Huawei toodangut võivad Hiina võimud kasutada luuretegevuseks. Pinevad on ka USA ja Hiina kaubandussuhted. S112: Tagasi Eestisse viimati aastakümneid tagasi investeeringuid näinud Lõuna-Eesti küla hakkab uuesti elule ärkama. Tõrva vallas. Bokardis on korda tehtud vana mõisahoone ja kinni pandud internaatkooli. Kohale planeeritakse vanadekodu ja elamukrunte. Madis Hindre räägib lähemalt. S103: Tõrva linna ääres, teisel pool Tikste ürgorgu ja metsasalu on pisike pokardi küla. Kuni kahe tuhande kaheteistkümnenda aastani tegutses seal sanatoorne internaatkool. Millal sinna viimati mõni uus maja ehitati? Tõrva vallavanem Maido Ruusman ei mäleta. S109: Pokardi küla kahtlemata oli ikkagi hästi palju ju üles ehitatud selle internaatkooli olemuselt need majad ümber olid ju paljuski ikkagi, kes seal elasid, olid siis seotud ka selle kooliga, et eks peale kooli sulgemist oli nii emotsionaalselt nostalgilist taand, arenemist on ju, kui ka tegelikult füüsilist. S103: Aga nüüd paistab, et arendajad on üksiku küla üles leidnud juba paar aastat toimetab külas Küproselt pärit ettevõtja ja kes ostis ära lagunemise järel mõisahoone ja tegi selle korda ja endise internetkooliga, tegeleb juba kolmandat aastat Tartu hoiu-laenuühistu. Alguses pandi maja katusele päikesepaneelid, aga plaanid on hulga suuremad. Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Hando Roos ütleb, et endisesse internetkooli plaanivad nad uhked vanadekodu. Ta räägib Kanadas asuvast eestlaste kodust, mille all garaažis on ferraarid ning tõdeb siis, et Eestis vist päris nii palju raha ei ole. Aga pisut ehk siiski. S108: Ma ei tea, kuivõrd seda Eestis täna on rakendatud vist mitte väga palju, et inimene teadlikult langetab ka selle valiku, et ühel hetkel, kui ta näiteks elab siis üksinda näiteks suures majas, et sisuliselt see suur maja võiks olla ju sissemakseks elu lõpuni normaalsele äraelamisele, kus ta siis ütleme teiste, kas siis omasugustega või siis ütleme ka hooldajate juuresolekul, kellel seda tarvis on, saaks kvaliteetselt oma elupäevad siis lõpuni aga mitte parasiteerida või ütleme niimoodi vegeteerida, vaid ikkagi täiel rinnal elada, et miks mitte ei võiks taoline lähenemine olla. S103: Hando Roos kinnitab, et ühistu hakkab koolimajast vanadekodu projekteerima niipea, kui omavalitsus detailplaneeringu kehtestab. Hiljuti sai planeeringu eelnõu, õigemini see, et tikste ürgoru juures ei pea keskkonnamõjude strateegilist hindamist korraldama kinnituse keskkonnaametilt ning vald plaanib asjaga edasi minna. Aga planeering ei puuduta ainult koolimaja, vaid sinnasamma plaanitakse ka mitut hoonestusala. S108: Ma isegi ei liialda, kui ma ütlen, et siin kord nädalas või kord paari nädala tagant helistatakse ja küsitakse, mida detailplaneering kehtestatakse, et tahaks krunti osta, et see on üks asi, teine asi on see, et kui ma ise olen seal kohal käinud, siis inimesed tulevad, astuvad juurde, küsivad, et kas tööd ei ole anda. S103: Optimistlik on ka Maido Ruusmann. S109: Siis seal on täna ka hästi suur probleem on see, et puurkaev on vana. Kanalisatsioonisüsteem on täielikult amortiseerunud. Veejõud planeerib vee ja kanalisatsioonitrasse ja täielikult renoveeri. S112: Võhandu jõel peetakse täna neljateistkümnendate aerutamismaratoni, mis kestab varahommikuni. Saime telefonile meie korrespondendi Jane Saluoru, tere Jane, kuidas teil seal päev läinud on? S114: Tere õhtust ka minu poolt, mina olen praeguseks hetkeks jõudnud Räpinasse ja Räpinast on Võhandu maratoni finišini minna veel üheksa kilomeetrit ja kui mõelda, et kogu maratoni distants on sada kilomeetrit pikk, siis üheksa tundub ikka väga-väga vähe. Ja see seda on nii hea mõelda, et ainult üheksa on veel jäänud. Kuigi ma ise täna küll ei sõida, täidan saate meeskonna rolli, ehk siis toidan, joodan ja kui vaja, siis annan oma inimestele ka rajal kuivi riideid. Siis see tänane päev on olnud juba väga pikk, sest algas see ju kell seitse hommikul, kui Tamula järvel Võrus anti Tartu. Ja tegelikult meeskondade jaoks tähendas see, mis näiteks meie puhul siis juba kella viiest, et jõuda, süüa, jõuda, ennast valmis panna, jõuda ilusti Võrru sõita ja, ja nii-öelda oma oma selle masinaga ka vee peale ja maksimaalselt sai sai täna startida tuhat kaks kakssada võistkonda ja nende seas siis oli nii, kanuusid on siiamaani kanuusid, süstasid rahte supplaudadega inimesi nägin järvel, nii et see valik on olnud siin väga-väga kirju. Ja kui tänasest päevast veel võibolla selliste emotsioonide poole pealt siis väga head emotsiooni on ilm, mis terve päeva vältel on olnud päikesepaisteline taevas on sinine, temperatuur on üle pluss kümne kraadi, on niisugune vaikselt juba väga kevadine ja väga mõnus ilm olnud, mis, ma arvan, aitab neid jõe peal olijad tuju ka üleval hoida. Samuti on olnud mõned naljakad juhtumid või? Kas neid just saab naljakaks nimetada, aga selliseid tavaid juhtumeid näiteks juba hommikul enne kella seitset, kui anti start, siis nägin mina, ma arvan tänase päeva esimesi nii-öelda ümberkäijaid, ehk oli siis kahene süsta ja see kahene süsta käis siis stardis ümber sellel ajal, kui seda süstat üritati kaldalt vette panna, inimesed, meeskond oli sees ja kogu selle meeskonnaga see süsti ümber käis ja, ja eks see päev siin niimoodi vaikselt edasi lähebki. Päike veel on kõrgel, sest tegelikult finiš on ju lahti hommikul kella seitsmeni. Nii et kes see au saab ja nii-öelda viimasena sinna finišis se jõuab, seda me näeme juba hommikul. Aga siit epinast küll soovin palju edu kõigile neile, kes veel on teel kindlasti suur lugupidamine nende vastu, kes juba on jõudnud kohale. S112: Aitäh sulle, Jane. S112: Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern. S141: Ka homme on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öösel võib kohati veidi vihma sadada, kuid päev tuleb sajuta. Tuul pöördub idakaarde kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss viis, päeval on sooja kaksteist kuni kuusteist, rannikul kohati kaheksa kraadi. S112: Spordiuudised võtab kokku Johannes Vedru. S147: Meeste korvpalli valitsev Eesti meister Peets Kalev Cramo peab neil minutitel VTB ühisliigas põhiturniiri eelviimase vooru kohtumist Venemaa klubi Nižni Novgorodi vastu. Tegemist on otseste rivaalidega, sest Niisni Novgorodi asetseb ühisliigas seitsmendal, Kalev Kramo aga kaheksandal kohal. Meeskondi lahutab üks võit, veerandfinaalkoha on mõlemad juba kindlustanud. Esimesel poolajal oli Kalev Cramo esitusrabe. Pikemale pausile minnes juhtis Nigninovkorod nelikümmend neli. Kolmkümmend üheksa. S147: Meeste jalgpalli Eesti meistrivõistlustel jätkus tiitlikaitsja Nõmme Kalju Konarlik. Hooaja algus hiiul mängiti kaks, kaks viiki meistrivõistluste Punase laterna Tallinna Kaleviga. Kalju pääses kaotusest alles teise poolaja viiendal lisaminutil, mil viie kasti tulnud tsenderduse suunas vastaste väravavõrku Aleksandr Kulinitš. Maardu linnameeskond ja Viljandi tulevik tegid null. Null viigi. Narva trans alistas Viktor Plotnikovi kahe tabamuse toel võõrsil kaks-üks Tartu tammeka. Eesti meistrivõistlustel asetseb üksteist punkti kogunud tiitlikaitsja Kalju neljandal positsioonil. Premium liiga tabeli tipus on nii FCI vadjal kui FC Floral kuuest mängust maksimaalselt kaheksateist punkti. Mõlemad meeskonnad peavad oma seitsmenda vooru kohtumise homme. Itaalia meistrivõistlustel sai Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Kallari üks nulljagu meistrivõistluste eelviimasest klubist Frosinonest. Seejuures viibis Kalieri teenitud punase kaardi tõttu viimastel minutitel väljakul vähemuses. Kolmekümne kolme aastane Klavan, kes sel hooajal vaevelnud vigastuste küüsis alustas Kaljari algkoosseisus, kuid vahetati välja mängu kuuekümne esimesel minutil pärast seda, kui oli põlvele haiget saanud. Trauma tõsidus pole teada. S147: Inglismaa meistrivõistlustel sai väga tähtsa võidu meistritiitli eest heitlev Manchester City. City oli kodustaadionil vastamisi Totenham Hotsbergiga ning alistas börsi poolkaitse fil odeni viienda mänguminuti väravast üks-null. Võit oli seda magusam, et nädala keskel langes City valusalt konkurentsist UEFA meistrite liigas, mille veerandfinaal seerias kaotati just Totenhamile. Teenitud kolm punkti kergitasid tiitlikaitse City uuesti Inglismaa meistrivõistluste liidriks. Neli vooru enne lõppu edestatakse Liverpooli ühe punktiga. S112: Selline sai tänane päevakaja, soovin teile toredat õhtu jätku.

päevakaja/paevakaja-paevakaja-nr-21249

S1: Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva neljanda juuli olulisemad päevasündmused, mina olen Uku toom. Tallinnas Kalevi staadionil on algamas tantsupidu. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul hakkab Euroopa uus tippjuhtkond püüdlema Euroopa Liidu suurema integreerituse poole. Tema sõnul on see väga tõsine mõttekoht. S10: Euroopa suurimad rahvaarvult riigid, kui me jätame Suurbritannia kõrvale, on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja kui me võtame need viis kõrgemat ametikohta, mis ära jagati siis üllatus, üllatus, kõik need neli suuremat riiki said ja Belgiale jagus ka üks ametikoht. S1: Tartu linnavalitsus lubab ümber muudetud ühistranspordi kasvuvaludest välja vedada mõne asja, näiteks busside vahel, ümberistumisega tuleb aga lihtsalt ära harjuda. Ministeeriumid analüüsivad Tallinna haigla rajamise rahalisi võimalusi ja Narva vaalavale raha andmise arutelu lükkus valitsuses taas edasi. S10: Kultuuriminister. S10: On seotud laulu ja tantsupeoga. S1: Prantsusmaa parlament võttis vastu interneti vihakõne vastase seaduse. Venemaa kinnitas, et allveelaev, kus puhkenud tulekahjus hukkus neliteist mereväelast, oli tuumaallveelaev. Küberjulgeoleku kõrval muutub järjest olulisemaks digikaitse. S12: Kui me saame oma sõdureid kaitsta kuulivestide ja kiivritega nende kehasid, siis see suur küsimärk on, et millega kaitsta nende aju ja mõttemaailma. S1: Kaia Kanepi on just praegu alustamas Mimbledoni tenniseturniiri teises ringis mängu veitslannabeLinda eniga, maailma edetabelis paikneb Kanepi seitsmekümne kuuendal vastane kolmeteistkümnendal kohal ja ilm läheb vihmaseks. Öösel on sooja kaheksa kuni neliteist, homme päeval kaksteist kuni seitseteist kraadi. S132: Veidi vähem kui tunni aja pärast algab tantsupeo esimene etendus Kalevi staadionil. Ja suur nädalavahetus on algamas. Tarmo Kiisler on Kalevi staadionil kohal, üksiti on ka meil temaga otseühendus. Tarmo, mis toimub ja mis toimuma hakkab? S19: No kui nüüd päris täpselt öelda, et mis toimub, siis hetkel toimub veel väike proovijupikene, nimelt siin lõppes umbes pool tundi tagasi peaproov, läbimäng, mis traditsiooniliselt on tantsupeo esimese kontserdi eel ja kus siis juba ilma pausideta ja täis rahva rivis mängitakse täis publikule läbi kogu õhtune ja järgmiste päevade kontsert ja tund aega on vahet, natukene veel üht-teist kõpitsetakse, aga tegelikult on kõik valmis ja pearoov oli juba igati ja, ja väga, väga ilus. Me alustame siis sellel korral tantsupeoga. Neljapäeval, kui traditsiooniliselt on ikkagi esimene kontsert kolmest kontserdist olnud reede õhtul või vähemalt viimasel paaril aastakümnel on see tavaks olnud, siis sellel ajal on või sellel aastal on toodud kõik kakskümmend neli tundi varasemaks ja seda suuresti ka tänu sellele, et tantsu ja laulupidu ei kattu selle peo ajal enam ühelgi päeval. Täna õhtul on tantsupeo üks kontsert, homme kaks kontserti nende vahel pillipidu ja laupäeval siis hommikupoole rongkäik ja õhtupoole laulupeo esimene kontsert ja siis pühapäev on tervikuna laulupeo päralt. Selle aasta laulupeo teema on minu arm ja sama pealkirja on ka tantsupidu. Tantsupeo pea lavastaja Vaike Rajaste on selle peo pannud kokku, võib öelda viimaste aegade kohta rohkem alt. Eesti rahvatantsu varamu kulla fondist ja võib-olla uudisloomingut on natukene vähem, aga need tantsud, mis on välja valitud, need on kindlasti need tantsud, mis Eesti rahvatantsu sõpradel on jalas, peas, käes ja keelel ja, ja meelel, nii et see taaskohtumine tantsu ajalooga on ju meil kahekümnes tantsupidu, see taaskohtumine, ma arvan, läheb korda küll igale ühele, kes on väljakul ja vähemalt seda peaproove etendust vaadates võin küll kinnitada, et ta läks igati korda ka nendele, kes olid tribüünidel ja tribüünid olid siin täiesti täis, Kalevi staadion on läbinud väikese uuenduskuuri ka sel peol peol tehakse pidu elava muusikaga, muusikute lava on kui peatribüünil vaadata, siis paremat kätt tantsijate keeles kellatornis, nii et Tonio Tamra on selle aastase tantsupeo muusikaseadja ja tema noh, nii-öelda käekirja võib siis kuulata igaüks, kes tantsupeole kaasa elab. Ja seda käekirja saab kuulata mõistagi ka vikerraadios, sest juba kell kaheksateist kolmkümmend alustame me siit Tallinnast Kalevi staadionilt oma otseülekannet otse reportaaži tantsupeolt. Nii et kuulake aga, ja me loodame, et me saame teile üht-teist toredat pakkuda. S132: Aitäh Tarmo ja võib-olla on ka tantsupidu sellepärast ettepoole toodud, et vähemalt täna õhtul ei saja. Aga Euroopa Liidu tippjuhid on valitud, nende hulgas ei ole kedagi ei põhja-kesk ega Ida-Euroopas, see on tähelepanu äratanud, nagu ütles meie uudistele Eesti eurosaadik Andrus Ansip, sellega ei saa rahul olla ja Mall Mälberg palus sama teema kohta kommentaari. Välisminister Urmas Reinsalult. S50: Urmas Reinsalu ei pea seda samuti õigeks. Ta lisab, et kõrgema täidesaatva ametniku kohale ei valitud ka ühtki uut riiki, kes ühinesid euroliiduga pärast kahe tuhande neljandat aastat. S52: See ma arvan, ei ole hea, see tähendab minu hinnangul, et kindlasti seda koostööd ja koordinatsiooni nii Kesk ja Ida-Euroopa riikide vahel kui ka Põhjala riikide vahel järelikult on vajalik rohkem vedada. Reaalsus on see, et on üks tähelepanek, mida võib-olla on vähem analüüsile võetud, on kõneletud erinevatest poliitilistest perekondadest, erinevate regioonide tasakaalust aga rohkem kui varasematel kordadel. Tegelikult maksavad ikkagi suurus faktid, Euroopa suurimad rahvaarvult riigid on, kui me jätame Suurbritannia kõrvale, on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja kui me võtame need viis kõrgemat ametikohta, mis ära jagati siis üllatus, üllatus, kõik need neli suuremat riiki said ja Belgiale jagus ka üks ametikoht, see on poliitiline reaalsus. See kindlasti sunnib ka väiksemaid keskmisi Euroopa Liidu liikmesriike grupiti ka uut tasakaalu otsides. Ma usun tihedamat koostööd tegema. S50: Kas see võib tekitada ka keerulisi olukordi, et osa riike tunneb ennast kõrvalejäetuna? S52: Ega inimeste valimised on alati tundlikud teemad ja päeva lõpuks kui see seltskond, kes neid inimesi valib, valitsusjuhid, saadikugruppide juhid, kogenud poliitikud, eks nad kõik tunnevad üksteist ja üksteise seast nad neid kandidaate otsivad. Ma arvan, et riikidevahelisse suhtluse, seda Liidu küsimused vaevalt üle kantakse aga küll, aga kindlasti põhjust seda analüüsida, et kuna inimeste valimised on väga tugeva sümbolväärtusega, et ega nende kõigi valitud isikutega ma arvan, Eesti riigi esindajad saavad asjalikku koostööd teha, aga tuleb järgida sellist üldist trendi Euroopa liidus ja see üldine trend on praegu tõepoolest see kindlasti vaadates ka neid isikuid, kes nüüd täide saata ametikohtadel on valitud ja näevad lahendusi pigem Euroopa Liidu suuremas integreerituses ja kindlasti see on asjaolu, mille puhul meil on väga tõsine mõtlemise koht. Kindlasti me arutame seda ka valitsuses ja ma olen korduvalt olnud taktis ka peaministrile nendel teemadel tegelikult minu teada ka meie peaminister pani lauale Leedu ametist lahkuva presidendi kaite nime, sellele piisavalt poliitilist erikaalu ei leitud. Eks siin on meil kõigil koht mõelda, kuidas me tulevikku vaadates peaksime erinevate sarnaselt mõtlevate riikidega tugevamalt üksteisega koordineerima. S132: Küsisin ka peaminister Jüri Rataselt, kas ta pakkus välja kribuskatet. S10: Eks neid ettepanekuid erinevatest nimedest oli ju paljudel inimestel väga palju selle kolme ööpäeva jooksul seal käis, ma arvan. S100: Üle paarikümne nime läbi, tõsi on see, et ühes arutelus ka mina tõesti võtsin initsiatiivi seoses tänase Leedu presidendiga, see, keda seal pakuti või mitte, et eks see oli niisugune tunnetus oli aru saada ja tunnetus oli väga selgelt see, et tulevane Liidu ülemkogu eesistuja, ülemkogu president peaks tulema tänase laua tagant ja ja eks nende inimestega siis tuli arvestada, et kes, kellel üldse see motivatsioon on teatavasti ülemkogu tegi ettepaneku valis endale järgnevaks eesistujaks alates esimesest detsembrist tänase Belgia peaministri Charles Micheli. S132: See oli nüüd ülemkogu teemal, aga küsisin peaministrilt kommentaari ka tänase valitsuse kabinetiistungi kohta, kus arutati küll mitmeid olulisi punkte, aga mitte näiteks Narva vabalava toetamist, mis pidi esialgu juba eelmise nädala päevakorras olema. S100: Kõigepealt täna olid kolm väga põhimõttelist punkti vabariigi valitsuse kabineti nõupidamisel, üks selle ülevaade vabariigi valitsuse saja päeva plaani täitmisest. Teiseks oli väga põhimõtteline otsus radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga kavandamisest, kus me alustasime siis hetkel raadiokuulaja teate kindlasti paremini niinimetatud Paldiskis oleva objektiga, mis siis jäi maha nõukogude armeest ja oli arutelu juures ka Lääne-Harju siis vallavalitsuse volikogu esimees. Ja kolmanda põhimõttelise punktina me arutasime Tallinna haigla loomist, nii et kolm olulist teemat, et sihtasutus vaba lava, Narva tegevuse toetamine ei olnud täna arutusel, sellepärast et. S100: Kultuuriminister on seotud laulu ja tantsupeoga. S132: Kas sellel samal põhjusel ei arutatud ka investeeringuid rahvusraamatukogule ja telemajale? S52: No siin ei ole veel lõppkokkulepet ja ei ole ka S100: Seda valmidust, et luua kabineti nõupidamisele, et see vajab eelnevalt veel lisa nõupidamisi. S132: Kaugel see Tallinna haigla loomise punkt on. S100: Tallinna haigla tänaste hindade juures selline prognoositav maksumus, see on suurusjärgus nelisada miljonit eurot, millest siis ehitushind on seal suurusjärk kolmsada kolmkümmend seadmed sisustus üle seitsmekümne miljoni. Aga eks see lõplik maksumus selgub ehitushangete käigus ja see võiks olla tulevikus siis sihtasutus, kus on nii linn kui riik. Nüüd tänane otsuse projekt Tallinna haigla puhul oli see järgmine, me võtsime siis sotsiaalminister an kiige info teadmiseks kindlasti rahandusministeriumil siis koostöö sotsiaalministeeriumiga tuleb analüüsida veel Tallinna haigla finantsmudelit ja ühe võimalusena siis ka laenuvahendite kasutamist Tallinna haigla investeeringute katteks. Samuti tuleb siis arvestada neid rahalisi võimalusi. Taotluste osaleti, taotlusi esitada kaks tuhat kakskümmend. Aasta riigieelarve seaduse eelnõus ja riigieelarve strateegias. S132: Erle Loonurm jätkab välisuudistega. S108: Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis annab internetiplatvormidele kakskümmend neli tundi aega vihakõne eemaldamiseks, ähvardades vastasel korral rahatrahviga. President Emmanuel Macroni Erakonna esitatud eelnõu toetas kolmkümmend üks ja vastu hääletas kuus seadusandjat. Seadus on koostatud Saksamaa samalaadse seaduse eeskujul ning on järjekordne samm Euroopas rassismi, antisemitismi, seksismi ja homofoobia ohjeldamiseks. S108: Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas, et allveelaev, kus nädala algul puhkenud tulekahju tõttu hukkus neliteist mereväelast, oli tuumaallveelaev. Kremli veebilehel avaldatud teates selgitas Soigu president Vladimir Putinile tragöödia põhjus oli akude ruumis puhkenud tulekahju. Pardal olev tuumareaktor oli tema sõnul täielikult isoleeritud. Meremeeste surma olevat põhjustanud põlengust tekkinud mürgised ained. Osa allveelaevameeskonnast jäi ellu, kuid nii hukkunute kui ka pääsenute kohta on seni avaldatud vähe ametlikku informatsiooni. Venemaa poliitikavaatlejad süüdistavad võime selles, et intsidendist ei ole antud täpset ülevaadet. Kosovo keelas Serbia ametnikel seoses pideva propaganda ja valeuudistega riiki sisenemise, teatas riigi välisministeerium. Serbia ja Kosovo suhted on kakskümmend aastat pärast Kosovo iseseisvumist endiselt pingelised, kuivõrd Belgrad keeldub iseseisvust tunnustamast. Põhja-Kosovos on märkimisväärne Serbia vähemus, mis on endiselt Belgradi le ustav. Viimastel päevadel avaldatakse seal meelt Serbia kaupadele kehtestatud tariifide vastu. Belgrad väidab, et sajaprotsendiline imporditoll on viinud toidu ja ravimite defitsiidini. Bristina süüdistab oma naaberriiki aga katses kriisi lavastatud Kosovost pärit toit. Ta on piirkonnas endiselt laialdaselt kättesaadav. S132: Suured muutused Tartu ühistranspordis tõid enesega kaasa rea probleeme, mida linnavalitsus nüüd järgemööda lahendama hakkab. Madis Hindre räägib lähemalt. S133: Tartu linna ühistransport on nelja nädalaga oluliselt muutunud, kõigepealt tuli rattaringlus, mis on ühelt poolt edulugu. Kokku on sõidetud viissada kaheksakümmend tuhat kilomeetrit. Samas avastasid kasutajad süsteemis suuremaid ja väiksemaid vigu ning algselt seitsmesaja viiekümnest rattast koosnev süsteem tõmbus üha koomale. Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa ütleb, et eile õhtuks seisis nelisada seitsekümmend ratast. Töökojas võiks öelda, kaheksakümmend, kaheksakümmend viis protsenti on see tootja poolne viga, on ka rikutud rattaid, aga see number on hoopis väiksem. Meeksa selgitab, et praak avastati rataste laadimisel. Nendega tahab tegelemist rataste müüja vegan, nii et selle nädalavahetuse jooksul peaks ikka väga suur hulk rattaid tagasi tänavatele tulema. Pisut teine lugu on Tartu uue bussiliinivõrguga ühistranspordi kvaliteedijuht. Kairi Kuusik usub, et suurem osa inimesi peaks esimese juuli muutuste üle rõõmustama. Kahekümne seitsmest bussiliinist jäi alles neliteist ning kuusiku sõnul saab erinevatest linnaosadest kiiremini kesklinna. Aga sellega, et pikema reisi tegija peab nüüd kesklinnas ümber istuma, tuleb kuusiku sõnul lihtsalt harjuda. S147: Muidugi jäävad need erandid, kus on natuke keeruline vahetada seda bussi ja täpselt see aeg ei sobi, aga me ise oleme näinud, et need on pigem niisugused erandid, et pigem peaks inimeste jaoks ikkagi bussiga liikumine minema kiiremaks. S133: Suurem mure kui ümberistumine on aga nendel tartlastel, kes kiired sest bussiliinidest kõrvale jäid. Nende tarbeks tegi linn küll ringliini, aga see sõidab iga pooleteise tunni tagant ja kõige kauem kella viieni pärastlõunal näiteks Karlovat läbivalt ähe tänaval buss enam õhtuti ja nädalavahetuseti ei peatu. See on kurvastanud neid, kes teistega sama käbedalt ei kõnni. S147: Need, kellel on liikumispuue, ma saan täitsa aru, et nende jaoks muutub see teatud piirkonnast liikumine nagu keerulisemaks, aga ma usun, et ikkagi suurem osa inimestest näevad selles liinivõrgu muudatustest pigem positiivsed. S133: Siiski kinnitab Kairi Kuusik, et linn püüab nüüd liinivõrku pisut ümber teha ja aeglased ringliinid ka õhtuti ja nädalavahetustel käima panna. S147: No see ongi see, et me peame vaatama üle praegu, et kui palju meie praegused mahud on ja vaatama, et kui palju me veel saame vastavalt oma hankelepingule siis seda mahtu suurendada, ikka püüame, nii et me kuskilt ära ei pea esialgu vähemalt võtma. S132: Interneti suhtluskeskkonnad suudavad õppustel osalevaid sõjaväelasi suurel määral mõjutada, näitab Riias asuva NATO strateegilise kommunikatsioonikeskuse korraldatud eksperiment. Küberjulgeoleku kõrval muutub järjest olulisemaks digikaitse ja sellega seotud ohtude vähendamiseks. Alles otsitakse lahendusi lähemalt. Ragnar Kond. S162: NATO kekskuse eksperiment näitas, et väga lühikese ajaga väga odavalt ja lihtsate vahenditega on võimalik sõjaväeõppustel osalejate ja õppuste enda kohta väga palju teavet saada. Eksperimendi korraldajad lõid vale identiteedi, kaasasid Facebooki suletud gruppi palju sõdureid ning mõjutasid neid nii infot andma kui ka oma tegevust muutma. Facebook küll sulges lehti ja kontosid ning hoiatuse tegi kaitseministeerium, kuid hoolimata sellest olid eksperimendi tulemused üllatavad, kõneleb NATO strateegilise kommunikatsioonikeskuse asejuht Peeter Tali. S12: Oli võimalik teada saada üksuste asukoht, liikumine ja ülesanded ja samuti mõjutada ka kaitseväelasi teenistuskohalt ehk siis valvepostilt lahkuma ükskõik mis ettekäändel, nii et selles mõttes selle digitaalse keskkonna ja sotsiaalmeedia mõju ei saa absoluutselt alahinda. Pigem vastupidi, kui me saame oma sõdureid S12: Kaitsta kuulivestide ja kiivritega, nende kehasid, siis see suur küsimärk on, et millega kaitsta nende aju ja mõttemaailma, et me peame selle peale mõtlema ja otsima lahendusi ja tõenäoliselt on aeg hakata rääkima küberjulgeoleku küberkaitse kõrval ka digijulgeolekust ja digikaitsest. Ärakeelamine on alati kõige lihtsam variant ja kui on reaalne sõjaolukord, siis ma ei usu, et keegi tahab kanda kaasas endaga nutiseadet, mis kiirgab ja on kuskile ühendatud, et et see on ka lihtsalt leitav. Aga nüüd tegevus enne ja enne sõjategevuse algust või kui on selline hall aeg või hübriidohtude aeg, et see on suur küsimärk. Ja tagasi tulles selle küsimuse juurde, et kui, kui sõdurite mõttemaailm on ära mõjutatud või manipuleeritud, siis neist ei ole ju ka sõdijaid, see on see suur küsimärk tulevaste põlvkondade, ma ütleks, väljakutse ongi see, et nad ongi ühendatud kogu aeg sotsiaalvõrkudesse ja nad ei pruugi nagu aru saada, et mis seal sotsiaalvõrkudes toimub, et tegelikult see digitaalne maailm on nagu meie aja metsik lääs, et ühest küljest informatsioon on uus nafta ja teisest küljest tundub, et seal on peaaegu kõik lubatud. S132: Hiiumaa vald rajab järgmiseks aastaks Käinasse elamuskeskuse tuuletorn. Sellest loodetakse atraktsiooni ka väljaspool tavapärast turismihooaega. Juhan Epner jätkab. S189: Ligi kahekümne viie meetri kõrguse elamuskeskuse tuuletorn ehitus on Hiiumaa valla käina osa vallavanema Omar Jõpi selja sõnul sealmaal, et välisfassaad hakkab valmis saama ning varsti võib keskenduda sisetöödele. Ekspositsiooni projekteerimine on lõpusirgel. Jupiselg ütleb, et tuuletorn saab valmis järgmisel aastal. S192: Me oleme võtnud sellise eesmäe järgi, et igal juhul peab ta olema Hiiumaal. Suvehooaeg hakkab ikkagi maikuus sellel ajal valmis ja mõned kuud kindlasti ennem ka katsetamiseks, aga ise püüdleme, et äkki isegi aastavahetuseks saame uksed avatud. S189: Majja tuleb kõrge ronimissein ning Hiiumaa loodust, ajalugu ja kultuuri tutvustav läbi viie korruse kulgev ekspositsioon. Omar Jõpiselg. S192: Hakkab nullkaruselt pihta sellise veealuse maailmaga, siis on hiidlastest seal palju juttu ja, ja Hiiumaa sellisest eluolust ja kindlasti laste maailm on seal kõige üleval veel ja, ja lõppeb siis täiesti üleval katusel veel vaateplat. Ermiga. S189: Jõpi selg ütles, et aastaringselt avatud külastuskoht on Hiiumaale oluline, sest saarel on küll palju huvitavaid vaatamisväärsusi, aga suur hulk neist on hooajalised. S192: Lihtsalt meie külalisel, kes ka mistahes muul ajal siia satub, et tal oleks üks põhjust siia tulla ja, ja kui tal on ka lapsed kaasas, et siis siis tal on lastele midagi näidata. S189: Jõpiselg lisas, et kohalikele on tuuletorni plussiks veel see, et uue hoone kõrval asuv spordihoone saab nüüd tänu tuuletorni rajamisele senisest palju ilusama sissepääsu. Hiiumaa arenduskeskuse turismi ja turundusspetsialist Anneli Torstenson usub, et tuuletorn toob saarele rohkem turiste. S205: No ma arvan, et tegelikult on saar iseenesest ju niisugune turismiatraktsioon, aga sellest üksi nagu kohapeal ei piisa, tänapäeva inimesed on nõudlikumad ja tahavad natuke rohkem sisu saada sellele omale looduses olemisele. Ja ma arvan, et seda funktsiooni see uus tuuletorn kindlasti täidab. S189: Elamuskeskuse põhiprojekti koostas OEstpla ja arhitektuurilised lahendused tegi büroo arhitekt üksteist. Selle ehitab aktsiaselts Eston Ehitus ja ekspositsiooni loo produktsiooniettevõtte motor. S132: Ele Pedassaar räägib, milline see homne ilm siis on? S210: Eeloleval ööl liigub Skandinaaviast Ahvenamaa lähistele madalrõhkkond, mis süveneb ja jõuab homme päeval Eesti kohale. Ilm läheb pilve ning saartele jõuab laus sajuala, mis levib edasi itta. Sadu on kohati tugev, on äikest, tuul puhub lõunakaarest kolm kuni kaheksa, iiliti kolmteist meetrit sekundis. Saartel ja läänerannikul tugevneb edela ja läänetuul üheksa, neljateistkümne iiliti kahekümne meetrini sekundis. Sooja on kaheksa kuni kaksteist, rannikul kuni neliteist kraadi. Päev on pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab vihma, sadu on kohati tugev, on äikest. Kagu ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti viieteistkümne, saartel ja läänerannikul edela ja läänetuul kahekümne kahekümne seitsme meetrini sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul Põhja-Eestis kirdesse ja põhja, Lääne-Eestis loodesse. Sooja tuleb kaksteist kuni seitseteist kraadi. S132: Ning spordiuudised ja Johannes Vedru S222: Tenniseaasta kolmandal suure slami turniiril Wimbeldonis mängib Kaia Kanepi täna naiste üksikmängu teise ringi kohtumist Šveitslanna Belinda Bencinsi vastu. Naistennisistide jooksvas maailma edetabelis asetseb Kanepi seitsmekümne kuuendal, Pentsits aga kõrgel kolmeteistkümnendal kohal. Varem pole Kanepi ja Penžits omavahel mänginud Wimbeldoni kompleksi kaheksateistkümnendal väljakul aset leidev kohtumine veel alanud pole. Naisteturniiril pääses kolmandasse ringi maailma esireket Ashliari, kes alistas kuus-üks kuus-kolm Alison Fanuitvanki. Kahekordne Wimbeldoni võitja Petro Kitoa sai seitse, viis kuus-kaks jagu Kristina Mladenovicist. S222: Viieteistkümne aastane ringraja sõitja Paul Aron sai võimaluse liituda Mercedese vormel üks meeskonna poolt loodud juuniormeeskonnaga. Paul Aroni puhul on tegemist Euroopa juunioride kardisarja meistriga. Käesoleval hooajal sõidab Aron F 4 masinaga, osaledes preemiameeskonna ridades. Nii Itaalia meistrisarjas kui Saksamaa. F. 4 etappidel. S222: Alar Varrakustab Venemaa tugevuse teises korvpalliliigas mängiva Jekaterinburgi Urali peatreener, kolmekümne seitsme aastane varrak on peatreenerina varasemalt juhendanud BC Kalev Gramot ja Leedu klubi Alituse tsukat. Jekaterinurgi meeskonna president Stanislav Jerjomin tõi varrakust rääkides välja tema WTB ühisliigas töötamise kogemuse. Varraku näol on tegemist klubi ajaloo esimese välistreeneriga. Varrak ise sõnas, et sai pakkumisi ka mitmetelt kohalikel meeskondadelt, aga soovist kogemust piiri taga. Alar Varrak on viimasel ajal töötanud Eesti korvpalliliidu spordidirektori ametis, samuti Eesti meeste korvpallikoondise abitreenerina. S222: Meeste jalgpalli Inglismaa kõrgliiga klubi Londoni Chelsea peatreeneriks saab aga endine tippmängija Frank Lampard. Neljakümne ühe aastane lampard juhendas eelmisel hooajal Inglismaa esiliiga klubi Taby count'it. Mängijana kuulus ta aga aastatel kaks tuhat üks kuni kaks tuhat neliteist just Chelsea ridadesse. S132: See oligi tänane päevakaja, kes raadiot kinni ei keera, see saab varsti osa tantsupeost.