Datasets:

TalTechNLP

/

paevakaja_speakers

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 18

päevakaja/paevakaja-nr-20716

S1: Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja maailmas, mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Väljaspool Tallinna tegutsema asunud geoloogiateenistuse kogemus näitab, et haritud spetsialiste on maapiirkondades raske leida ja nende abikaasadel ei ole seal ikkagi tööd. Lisaks on riigi algatus jäänud poolikuks, vaja oleks ka nüüdisaegset elamispinda. S25: Me ei saa teha arendajatele selgemat, ehitage nüüd kiiresti üks suur kortermaja siia, seal saaks küll riik seda tüüpi asutustele appi tulla. S1: Vabaerakond soovib oma nimekirju riigikogu valimistel tuntud inimeste arvel, täiendada loodetakse Indrek Tarand le Marina Kaljurannale Tõnis Lukasele. Viimased kaks oma tänaste vastukajades erilist lootust ei andnud. S55: Kohe kindlasti ei ole vabaerakond minu jaoks mitte mingit moodi eelistatud erakond. S1: Kataloonia seadusandjad valisid parlamendi uueks esimeheks vasakpoolse Rose Turjeni. Põhja ja Lõuna-Korea lähevad taliolümpiamängudele ühise lipu all. Maanteeamet soovib Eesti kõige õnnetuste rohkema ristmiku ehk Tartu-Riia ringi kahetasandiliseks ehitada. Ideaalis võiks uus ristmik valmida kahe tuhande kahekümne esimesel aastal. S10: Aga see puudutab ka seda, et aardla ringristmik likvideeritakse, asemele ehitatakse riste ning sinna juurde tulevad siis kogu teede võrgustik. S1: Narva Muuseumi nõukogus jätkub vastasseis riigi ja linna esindajate vahel. Narva soovib valida nõukogule uut esimeest ja blokeerib linnuse rekonstrueerimise hankelepingu sõlmimist. Riik kasutab otsuste tegemisel lisahääleõigust. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel tehti aga Eesti tennise ajalugu, sest esmakordselt jõudsid kaks eestlannat sama suur samal suure slämmi turniiril kolmandasse ringi. Oma vastase alistasid nii Kaia kanepi kui ka Anett Kontaveit. Ilm on öösel enamasti pilves, homme päeval selgimistega. Mitmel pool sajab lund, öösel tuiskab. Õhutemperatuur jääb miinuspoolele. S1: Riigihalduse minister Jaak Aab teatas, et on saanud esimesed ettepanekud riigiasutuste keskkontorite väljaviimiseks Tallinnast lisaks juba plaanitud tuhande töökoha väljakolimisele. Rakveres tegutsema asunud geoloogiateenistuse kogemus näitab aga, et haritud spetsialiste on raske leida ja kui nad nõustuvadki töö pärast kolima, ei ole neil kuskil elada. Kai Vare. S21: Riigihalduse minister Jaak Aab on rahul, et töökohad muudkui liiguvad Tallinnast välja. Lisaks varem välja käidud tuhandele ametikohale otsitakse nüüd võimalusi riigiasutuste keskkontorite Tallinnast mujale kolimiseks. S22: Me tahamegi kuulata ministeeriumide ettepanekuid, kui objektiivselt ei ole põhjendatud mingi osa selle keskasutuse väljaviimisest ja on oluline, et ta on Tallinnas, siis see on ju arusaadav, et keegi vägisi hakka viima. Küll on aga teatud osa võib-olla sellest keskkontorist võimalik välja viia tugikeskused, infotehnoloogia keskused ja nii edasi. S25: Samas ei ole maal isegi kiiret internetti. No maakonnakeskustes ikka üldiselt on ja mõnes kohas veel. S21: Geoloogiateenistus alustas Rakveres tegevust selle aasta alguses kavandatud viiekümnest ametikohast on täidetud kolmkümmend viis, neist vaid kolm inimest on kohalikud Rakvere linnaelanikud ja nemad toetavad haldusvaldkonda, ütles geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo. S22: Kahjuks jah, Rakvere kandist ei olnud meil ühtegi geoloogi tööle võtta ja me oleme kehtestanud sellise üleminekuaja kolm päeva nädalas peavad siis inimesed töötama tõesti Rakveres ja ülejäänud kaks päeva siis kas nad teevad kaugtööd või töötavad meie Tallinna üleminekuaja kontoris? S21: Kahel pool kontoripidamine toob ka lisakulusid, kuigi nii Tallinnas kui Rakveres on renditud võimalikult tagasihoidlikud tööruumid. Inimeste sõidu kulusidki ei õnnestu soe soo sõnul täies ulatuses hüvitada. Ühel hetkel üleminekuperiood lõpeb ja tuleb. S105: Teha otsus. S22: Kes siis tõesti tahab kolida Rakverre, kes tahab jääda sõitma või kahjuks päris mitu kõrgelt haritud töötajat, keda me kindlasti oleks tahtnud rakendada ja loobusid tööst sellel põhjendusel, et nad peaksid töötama Rakveres. S21: Endine riigihalduse minister, praegu opositsioonis olev Artaas on kriitiline, et paljud kolimised toimuvad ainult paberil. Terviklikku plaani ei ole. Valitsusel puudub ka pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues kohas. Geoloogiateenistus on püüdnud inimesi ka motiveerida, pakkudes näiteks kolmekümne viie päevast puhkust. Aga Alvar Soesoo sõnul saaks riik tõepoolest omalt poolt rohkem ära teha. S22: Selles mõttes see lahendus nagu jäi, jäi riigi poolt poolikuks ja ütleme, riigiasutusena me ei saa teha arendajatele selgemat ehitage nüüd kiiresti üks suur kortermaja siia kaasaegsete tingimustega, seal saaks küll riik kindlasti oma regionaalpoliitikat parandada ja ka seda tüüpi asutustele appi tulla. S21: Ja abikaasale ka töökoht luua. S25: See on absoluutselt, see on praktiliselt iga inimese, kelle me ka värbasime, esimene küsimus, et kui ma isegi tahaks kolida, aga abikaasal peab töökoht olema nii nagu Rakvere kinnisvaraturg on väga õhuke, siis haritud inimestele väga palju siin tööd pakkuda ei ole. Kahjuks. S1: Riigikogu valimisteni on veidi üle aasta, vabaerakond loodab oma positsioone parandada mitme tuntud isiku abil. Uku toom jätkab sel teemal. S43: Vabaerakonna juhi Artur Talviku intervjuus Toomas Sildamile tõi Sildam välja Indrek Tarandi, Tõnis Lukase ja Marina Kaljuranna nimed. Kas nendega on vabaerakonna st räägitud, küsis Sildam. Talvik alustas kaljurannast. S46: Mina ei ole veel rääkinud, aga mõned inimesed on. S200: Aga Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand S46: Samamoodi temaga ma olen küll rääkinud ja ja ütleme, et ta kevade lõpuks kindlalt ütleb oma sõna. S200: Eesti Rahva Muuseumi direktori ametit lõpetab Tõnis. S46: Lukas ei ole midagi konkreetset öeldud, temaga on räägitud. Aga et kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga mulle tundub, et pigem meile. S43: Tõnis Lukase vastus tuli kiirelt. S217: Minuga on rääkinud ka teised poliitilised jõud, mul ei ole plaane. S43: Vastukajasid Indrek Tarandilt ei ole seni veel tulnud, aga Marina Kaljurand oli täna ERR-i portaali saate otse uudistemajast külaline ning ütles, et poliitikasse minekut ei ole ta veel lõplikult otsustanud. S55: Mingil hetkel jah, ma pean selle otsustama, aga selleks ma pean endale selgeks mõtlema mitu erinevat küsimust. Esiteks, kas ma tahan seda, teiseks, kas ma oskan seda. Kolmandaks, kas minust oleks kasu seal ja neljandaks, kas mind tahetakse? Praegu olen ma olukorras, kus ma olen nii-öelda elan väljaspool välisministeeriumi esimest aastat. Mul on väga huvitav elu, kus juhin rahvusvahelist küberkomisjoni, nii et see elu, mida ma praegu elan, pakub mulle väga palju pinget, on mulle huvitav, pakub väljakutseid, nii et sellepärast ma olengi lükanud otsustamise edasi, aga muidugi ma saan aru, et ma ei saa öelda S55: Veebruaris kaks tuhat üheksateist, et jah, ma siiski sooviksin astuda mõnda erakonda, mina teen oma otsuse sügiseks. S43: Millised võimalused oleksid aga siis vabaerakonnal? S55: Kusjuures vabaerakond kutsus mu nendega kohtuma selle nädala pühapäeval. Nii et ma lähen ja kohtun vabaerakonna liikmetega, sinna kutsus mind minu väga hea sõber Epp alatalu, aga kohe kindlasti ei ole vabaerakonna jaoks mitte mingit moodi eelistatud erakond. S43: Kaljurand ei soovinud praegu välja öelda, on tal mingeid eelistusi. S55: Kas mingi teine erakond on minu lemmik? Ma ei hakka neid nimetama. EKRE on minu kohta nii palju öelnud, et EKRE ga ilmselt mul ei olegi mõtet edasi rääkida. S43: Aga lisas siiski S55: Kui te mäletate, siis mind kutsus välisministriks Taavi Rõivas, kui valitsuses olid kolm erakonda, Reformierakond, sotsid, IRL ja välisministriks asudes ma ütlesin, et ma saan sellesse valitsusse minna sest selle valitsuse poliitika on mulle vastuvõetav. Nii et ma olen ikkagi öelnud, kellega ma ühtemoodi mõtlen või kelle vaated on mulle lähedased. S1: Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo lahkub alates esimesest aprillist ametist. Ministeeriumi kantsler Marika Priske sõnul on ministeeriumi valitsemisalal alas Ain Aaviksoo eestvedamisel läbitud mitu olulist etappi. Ta tõi näiteks tervise ja heaolu, infosüsteemide keskuse käimalükkamise ja äsja lõppenud Liidu nõukogu eesistumise, mille käigus võeti vastu nõukogu järeldused e-tervise ja sellega seotud innovatsiooni kohta. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem sis küll valmis ei saanud, aga Ain Aaviksoo ütles intervjuus Kai Varele, et see oli hea õppetund. S73: Ja Skype'i osas ma siiski julgen öelda ka, et asjaga seotud inimesed mitte ainult sotsiaalministeeriumis, vaid ka kõrvalt loevad seda kehvas seisus üle võetud projekti restardi tegemist õnnestumiseks ja, ja oluliseks õppetunniks, kes mäletab seda, siis see on väga pika ajalooga projekt ja, ja tänaseks on projektil olemas sisuline ametnik sotsiaalkindlustusamet, kes reaalselt seda süsteemi kasutab pika aja jooksul kuhjunud probleemid eelmisest arendusperioodist on ära lahendatud ja see võimaldab alustada puhtalt lehelt. S21: Mis seisus meil need e-teenused tervishoiu valdkonnas teie hinnangul praegu üldse on? S73: Me oleme koondanud kokku kogu siis valitsemisala kompetentsi ühte kompetentsikeskusesse ja meil on juba aasta otsa töötanud tervise ja heaolu infosüsteemide keskus. Mul on kahju, et Eestis ei ole digiregistratuuri ikka veel. S21: Millega peab teie järeltulija arvestama, missugused raskused tuleb enda jaoks kohe läbi mõelda? S73: Innovatsioon eeldab riskide võtmist ei avalikus sektoris ega ka siis tervise või sotsiaalvaldkonnas ole seda lihtne teha, vanemate inimeste hulk kasvab ja, ja raha hulk mitte samas tempos, neil on vaja noh, selgelt teistmoodi lahendusi eeldab seda, et mitmed inimesed, mitmed spetsialistid, mitmed asutused peavad tegema asju teistmoodi ja samal ajal siis omada piisavalt palju seljatagust. Et kui need S221: Tagasilöögid tulevad, mis kindlasti tulevad, siis on jõudu ja võimet sealt läbi minna. S1: Eesti kiirabi liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee ütles intervjuus Madis Hindrele, et on algusest peale olnud Ain Aaviksoo tegevuse suhtes väga kriitiline. Kõrgvee on pettunud, et paljud lubadused jäid täitmata ja eteenuste arendamiseks ei eraldatud piisavalt ressurssi. S101: Kogu see protsess, mis on e-kiirabi ümber toimunud ka sellest hetkest, kui Ain Aaviksoo sotsiaalministeeriumisse tuli, siis paraku me oleme seda tuge väga minimaalselt tundnud ja viimased aasta aega või isegi poolteist ei ole see protsess kuidagi edasi kulgenud normaalselt ei tegevuste, planeerimise ega ka rahastamise mõttes. S101: Suure aplombiga välja kuulutatud kõik arendused ja tegevused ja siis selgus, et paraku leiab tegevust ja rahastamist võib-olla paremal juhul neliteist protsenti projektidest sotsiaalministeeriumis ja tervishoius. S100: Mida te uuelt asekantslerilt ootate? S101: Ei tea, kas sellisele kohale enam ilmtingimata asekantslerit võetaksegi sotsiaalministeeriumis kindlasti peaks olema osakond ja inimesed, kes erinevad tervishoiu ja, ja sotsiaalvaldkondade IT-arenduste eest vastutavad, aga see viimane kolme aastane periood näitab küll seda, et, et väga palju lubati väga vähe tehti. S1: Edasi välissõnumid ja Kärt Kelder võtab need kokku. S105: Kataloonia seadusandja valisid parlamendi uueks esimeheks separatisti. Tegemist on iseseisvusmeelsete parlamendiliikmete esimese sammuga eksiilis viibiv piirkonna endine president Carles putdemon tagasi võimule tuua. Vasakerakonda ERC kuuluva Rose Tureni poolt anti kuuskümmend viis ja iseseisvust vastustava kandidaadi poolt viiskümmend kuus häält. Kaheksa kohta parlamendis on tühjad, sest need seadusandjad viibivad kas vanglas seoses oma rolliga Kataloonia iseseisvuspürgimustes või eksiilis Belgias. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad homme välja uue leppe, kuidas kohelda ühendkuningriiki suunduvaid. Migrante prantsuse president Emanuel Macron tegi eile kalees teatavaks oma kavandatud muudatused migratsioonipoliitikas. Homme läheb ta Londonisse, et kohtuda seal Briti peaministri Theresa Mayga. Macron taotleb Suurbritannia rahalist toetust Prantsusmaa arendustegevus ele kalees. Macron soovib pakkuda ka tuge riiki jääda soovimatuele migrantidele. Küll aga saab ta välja Prantsusmaa transiitriigina kasutavad sisserändajad ning karistada migrantide õigusi rikkuvaid julgeolekutöötajaid. Kahe tuhande kolmanda aasta piiriseaduse järgi võivad Briti võimud muuhulgas korraldada piirikontprolli prantsuse territooriumil. Põhja ja Lõuna-Korea marsivad järgmisel kuul aset leidvatele taliolümpiamängudele ühise lipu all. Riigid nõustusid välja panema ka ühise jäähoki. Naiskonna. Läbirääkimised kestsid poolte vahel üle kahe aasta. Taliolümpiamängud leiavad aset Lõuna-Korea linnas Tyonjanis. S105: Türgi pikendab tõenäoliselt kuuendat korda eriolukorda, parlament hääletab selle üle täna. Eriolukord kehtestati viis päeva pärast kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta viieteistkümnendal juulil aset leidnud riigipöördekatset. Praegune eriolukord lõpeb üheksateistkümnendal jaanuaril. Kriitikud süüdistavad president ecedi Ardoani eriolukorra ärakasutamises, mis võimaldab riigipeal anda välja määrus vajamata parlamendilt heakskiitu. S1: Ja tagasi koju läinud aasta kõige õnnetuste rohkem ristmik oli Tartu lõunaservas paiknev kahe riigi tee ristumiskoht ehk Riia ring. Kahe tuhande kahekümne esimesel aastal loodab maanteeamet selle ristmiku kahetasandiliseks ehitada. Madis Hindre lugu. S100: Tartu lõunaservas saavad kokku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Jõhvi Tartu-Valga maantee. Viimane kannab tartlaste jaoks Riia tänava nime, saab alguse kesklinnast ja ühendab linlasi näiteks Elvaga. Sealsamas ristmiku juures asub ka üha suuremaks kasvav lõunakeskus ning sestap pole ime, et teede kohtumisel paika ehitatud ringristmik liikluskoormust välja ei kanna. Läinud aastal tõid Riia ringil toimunud õnnetuse kindlustusfirmadele sada kuuskümmend kindlustusjuhtumit ja kokku tuli neist kahjunõudeid üle kahesaja tuhande euro, räägib Lõuna prefektuuri politseileitnant Kaido iste. S130: Põhilised õnnetused on siis kas siis peateele ettesõit ehk siis sõidetakse ringi peal olevale eesõigus tõmavale sõidukile ette või siis sea vahetamisel valimisest reast ei keerata välja, vaid jätkatakse otseliikumist. Kuigi ta on nagu liikluskorraldusvahenditega reguleeritud, siis paljud juhid ei pane nagu seda tähele ja siis tekibki seal väike selline konflikt, situatsioone ja väga palju annavad ka tooni ka tagant otsasõidud. S100: Ka Kaido iste tõdeb. Riia ring on Tartu üks suurema koormusega ristmikke ning et kiireid lahendusi seal väga ei paista, peavad inimesed lihtsalt tähelepanelikud olema. Seda, kuidas Riia ringi olukorda parandada, on Tartu linn ja maanteeamet arutanud juba üle kümne aasta ning tänaseks on lauale jäänud plaan teha ristmik kahetasandiliseks räägib maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Janar Taal. S10: Oleme koostanud siis projekteerimislähteülesannet, kogu see ehitustegevus ja puute ainult Riia sõlme, Riia sõlm on plaanis teha kahe tasandile siis sõlm, ringristmik ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa üle viia ringist, aga see puudutab ka seda, et aardla ringristmik likvideeritakse, asemele ehitatakse riste ning sinna juurde tulevad siis kogu teede võrgustik. S100: Ehk plaanitavad ümberkorraldused algavad Tallinna poolt vaadates juba raja tänava juurest ja lõppevad seal, kus Võru poole kulgev maantee kohtub varikuviadukti juures raudteega. S10: Kuna kaovad ära samatasandid ristmikud, eks ju, siis tekivad kogu teed kindlasti mingil määral teekonnad pikenevad, aga samas on tagatud ka hea läbilaskevõime ja sujuvas liiklemisel. S100: Sel nädalal plaanib maanteeamet saata Tartu linnale ka omapoolse nägemuse ning projekteerimistingimuste menetlus, muuhulgas kohalike kaasamine võiks alata märtsikuus. S10: Kehtiv töökava alusel peaks ehitus algama kaks tuhat kakskümmend aasta, eks kui kõik väga hästi läheb, siis kaks kakskümmend üks on kõige varem on see objekt valmis, ennem ta kindlasti ei jõua valmis. S100: Just nimelt seetõttu, et ümber on tarvis teha ka praegu Riia ringi ümbritsev teedevõrgustik ei plaani maanteeamet projektiga üksi pihta hakata oma osa ligi seitseteist miljonit eurot maksvast projektist jääb ka linnateha. Kui suur osa selles loodab taal paari kuu jooksul kokkuleppele jõuda? S1: Narva muuseumi nõukogus jätkub vastasseis riigi ja linna esindajate vahel. Jüri Nikolajevi lugu. S150: Muuseumi nõukogu liige, Narva linnavolinik Aleksei Mägi avastas äriregistri andmeid uurides, et Tarvi Sitsi nõukogu liikme volitused lõppesid veel eelmisel aastal. Seega pole Mägi arvates Tarvi Sits enam ka nõukogu esimees ja tuleb hakata uut valima. S150: Isegi kui Tarvi Sitsi nõukogu liikme volitusi pikendatakse, ei saa ta automaatselt taas nõukogu esimeheks ehk praegu häälte võrdsel jagunemisel Tarvi Sitsil enam lisahäält ei ole. Oleme alati olnud konstruktiivse ja võrdõigusliku dialoogi poolt riigiga. Seega võiks kaaluda kokkulepet, et nõukogude juhib riigi esindaja, aga juhatuse liige on ikkagi Narva poolt. S150: Pudi sastänane korda viimane muuseumi juhi konkurss luhtuski seepärast, et nõukogu liikmete hääled jagunesid võrdselt riigi ja linna kandidaatide vahel. Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits kinnitab, et segadust ei ole ja Narva Muuseumi nõukogul on esimees. S159: Muuseuminõukogu esimees olen mina, tegelikult volitused ei anna mitte teabe ja infosüsteem, vaid ikkagi minister ja minister on pikendanud minu volitusi nelja aasta võrra. Minul sai neli aastat täis septembris aga ennem kui volitused lõppesid kultuuriminister määras mind uueks neljaks aastaks nõukogu liikmeks, aga sealt ei tule seda esimeheks valimistel. Esimehe valib nõukogu ja nõukogu on valinud ja seal ei ole tähtajalise paika pandud, mis ajaks? S150: Narva ettepanekut jagada muuseumi juhtide kohad riigi ja linna vahel tarvi itse ei mõista. S159: Nõukogu on ta riigi esindajad või linna esindaja. Meie ühine eesmärk on see, et aidata kaasa sihtasutuse tööle. Väga üllatav selline lähenemine, et me nagu kaupleks mingite kohtadega S150: Hiljuti väitis kultuuriminister Indrek Saar riigikogus esinedes, et kui Narva esindajad jätkavad nõukogu töö blokeerimist, siis peab riik leidma seaduslikud võimalused töö jätkamiseks. Praktikas tähendab see seda, et nõukogus ei otsita enam konsensust, vaid riik kasutab esimehe lisahääleõigust. Eile see nii juhtuski. Narva esindajad soovisid linnuse konvendihoone rekonstrueerimiseks uut hanget, kuna lõppenud hanke tulemused näisid neile kahtlastena. Pakkumiste vähesuse ja liiga suure hinnavahe tõttu kommenteerib Tarvi its. S159: Igasugune süüdistus peab põhinema ikkagi ka mingitel faktidel ja, ja praegune ma siiski ütleks, et venitamine, see kohtus Euroopa Liidu projekti realiseerimisel ja, ja sellepärast võttis ka koosolekul kasutades seda võimalust, et nõukogu esimehel on otsustav hääl otsuse vastu, et sõlmida leping hanke võitjaga. S150: Narva Muuseumi nõukogu koguneb koosolekule esmaspäeval. Narva esindajad soovivad valida uut esimeest. Tarvisit seda küsimust päevakorda panna ei kavatse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. S1: Reedel esietendub Eesti vabariik sada teatrisarja sajandi lugu raames rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi saali koostöölavastus Manfred Mimi ooper Eesti ajalugu ehmatusest sündinud rahvas, mis jutustab loo elust Eestis tuhande üheksasaja kuuekümnendatel, Mona-Liisa Mänd käis etenduse proovis. S175: See. S175: On olnud? S175: Kolm. S177: Lavastusmeeskonna liikme Oksana Tralla sõnul räägib mimmi ooper eesti rahvast ajaloost ja sündmustest, mis ei ole siiani päevavalgele tulnud. S178: Tegelased on tuttavad, aga mingisugused asjaolud võib-olla annavad uue valguse teadmistele, mida me juba omame, et kust see kõik alguse sai. S177: Lavastusmeeskonna liige Mart Koldits rääkis, et nende ülesanne oli käsitleda Eesti ajalugu kuuekümnendatel. S180: Meie mõte sai alguse sealt, et eks ole, et kuuekümnendad, et mis asi see oli, et see oli selline nende inimeste jaoks, kes tol ajal elasid, neil oli tunne, et, et asi, maailm ikkagi avardub ja, ja kultuuris olid väga olulisteks fenomenideks või noh, väga olulisteks trendideks olid, eks ole, iga niisugused teemad nagu kosmos, fantastika, ulme, inimeste pilgud kuidagi pöördusid avar avaruse poole, eks ole, sellest me hakkasime pihta ja jõudsime otsapidi Lennart Mere Hõbevalgeni ja Manfred Mimmi siis nii-öelda pärandi kokku jooksutamisele. S177: Ooperi lavastusmeeskonda kuulusid neliteist inimest, mis lõi segamini traditsioonilised rollid etenduse valmimisel. Rahvusooper Estonia solisti Renee Soomi hinnangul on see ooper Estonia laval täiesti ainulaadne ja kordumatu. S180: Siin saavadki kokku rahvusooperi kunstilised muusikalised võimalused ja kanuti gildi ideed ja see, see süntees on nagu noh, jah, kordumatu, et kui siis ainult siin. Ma arvan, et publik ast saali tuleb ja kes on harjunud Estonias käima, näeb ikkagi selliseid lahendusi ja selliseid üllatavaid efekte, mida võib-olla noh, tõesti meie laval ei ole kunagi veel nähtud. Pehmelt öeldes, see on võimas. S1: Ja sünoptik Helve Meitjan räägib meile nüüd ilmast, palun. S191: Nõrgenev madalrõhulohk liigub Leedu kohalt põhja suunas. Eeloleval ööl on meil enamasti pilves ilm, sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul kagutuul viis kuni kümme, puhanguti viisteist meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, pärastlõunal sajuvõimalus väheneb. Puhub lõunakaare tuul neli kuni kümme meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus neli kraadi. Järgmistel päevadel jääme jätkuvalt väheaktiivse madalrõhuala idaserva, aeg-ajalt sajab veidi lund. Tuul on üsna nõrk ja õhutemperatuur püsib kerges miinuses. S1: Sporditoimetaja Johannes Vedru räägib tennisest. S200: Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääsesid naiste üksikmängus kolmandasse ringi nii Kaia kanepi kui ka Anett Kontaveit. Tegemist on esimese korraga, kui kaks Eesti naistennisisti jõuavad samal suure slami turniiril kolmekümne kahe parema hulka. Kaia Kanepi sai kuus-neli kuus-kolm jagu poertorico esindajast Monika puigist. Kui kanepi on maailma edetabelis praegu seitsmekümne üheksas, siis ri olümpiavõitja puig viiekümne kaheksas kolmekümne kahe aastase eestlanna järgmine vastane on hispaanlanna Carla Suares Navarro. Kaia Kanepi. S178: Ega ma tegelikult väga rahul tänase mänguga ei ole, mõned head löögid ja punktid olid, et ja olin hästi kannatlik, et ma ei läinud enda peale närvi, et mul asjad välja ei tulnud. Ma tean, et ma mängin hästi, et selles suhtes ma olen enesekindel, et siin iga päev on suht erinev kliima ja tingimus. S200: Eesti esireket Anett Kontaveit vajas sakslanna Mona parteli alistamiseks kolme setti. Tund ja kolmkümmend kuus minutit kestnud kohtumine kuulus eestlannale kuus-kolm, neli-kuus, kuus-kolm. Kolmandas ringis kohtub kahekümne kahe aastane Kontaveit endast poolteist aastat noorema Läti tennisisti Jelena Ostapenkoga, kes maailma edetabelis koguni seitsmes. Anett Kontaveit. S211: Ma arvan, et serv päästis mind rasketel kohtadel ja kõige rohkem rahul olema sellega, et ma suutsin need tähtsad punktid seal otse setis enda poole pöörata. Meil on nii väike riik ja, ja kaks mängijat kolmes ringis, et eks see on muidugi suurepärane. S200: Kolmandasse ringi jõudsid Austraalias täna ka Carolina Vosnaki ja Elina Svitolina. Meeste turniiril pääsesid edasi maailma edetabeli esimene ja kolmas Rafael Nadal ja Grigor Dimitrov. Naiste jalgpalli valitsev Eesti meister Pärnu jalgpalliklubi ei jätka koostööd senise peatreeneri Jüri Saare ja abitueeneri Jüri Taluga. Kakskümmend kaheksa aastat Pärnu klubi juures töötanud saar viis naiskonna Eesti meistriks kokku kolmeteistkümnel korral. Jüri Saar. S217: Teatud aja tagant tekivad igasugused väsimused ja ammendumise ja tölpimused ja ja ka mõningad pettumused. Tahan tänada kõiki, kellega olen koos teinud ja, ja, ja, ja vaeva näinud ja, ja mingil määral ka seda naiste jalgpallinullist alustanud ja. S221: Kuskile maale ka välja jõudnud ja loomulikult palju -palju-palju-palju on veel teha. S1: Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20813

S1: Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva kahekümne neljanda aprilli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Eesti Evangeelse luterliku kiriku kiriku kogu toetas avaldust abielumääratlus põhiseaduse se lisada. S4: See ei ole, ei ole surveavaldus, vaid see on pigem meelsus meie enese jaoks. Me teame, kus me oleme, et me oleme endiselt samadel alustel, millel Eesti vange luterlik kirik on, on olnud ja see annab hea kindlustunde ka tänane hääletus. S1: Eestis ei lähe kantserogeensete ainetega kokkupuutes tekkinud vähkkiri ja kutsehaigusena ohtlikest ainetest, töökeskkonnas on väheteadlikud nii töötajad kui tööandjad. S36: Täna arutus ütleb seda, et, et viissada vähijuhtumit võivad olla pärit töökeskkonnas. S1: Majandus ja taristuminister Kadri Simson kinnitas, et allkirjastab lähiajal määruse, mis puudutab maakondliku bussitranspordi edasist korraldust. Minister ei soovinud avada üksikasju, kuid mainis, et määrus annab piletihinna osas suunised maanteeametile ühistranspordikeskustele. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtub USA presidendi Donald Trumpiga. Arutluse all on Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhted. Olukord Süürias, Iraani tuumalepe. Eesti plaanib avada esindused Budape Eestis Araabia ühinenud emiraatides ja USA läänerannikul. Arhitektuurimuuseumis avatakse homme muinsuskaitse ja arhitekti Fred Tompsi üheksakümnenda sünnipäeva puhul näitus vana arhitektuuri usku. S17: Arhitektuur on kõige avaram, kõige mõistetavam osa sellest, et mõista Eesti rahva kujunemise aega läbi. S1: Eesti jalgpallikoondislane Ragnar Klavan mängib võib-olla koos koduklubi Liverpooliga täna õhtul Euroopa meistrite liigas poolfinaal mängus Rooma vastu ja siis võib Klavanist saada esimene eestlasest jalgpallur, kes on meistrite liiga niivõrd hilises turniiri faasis platsile pääsenud ja ilm püsib pilves selgimistega. Sajab hoovihma. Sooja on öösel kolm kuni seitse, homme päeval kuus kuni üksteist kraadi. S1: Nüüd siis kõikidest teemadest pikemalt ja alustame sellest, et töötajate ja tööandjate teadlikkus ohtlikest ainetest töökeskkonnas on madal. Sageli ei osata ohtlike ainetega kokkupuutumist seostada hilisemate tõsiste tervisehädadega. Euroopa liidus põhjustavad enamiku surmaga lõppevatest kutsehaigustest kantserogeensed ained. Eestis selline statistika puudub, aga sel teemal jätkab Reene Leas. S26: Euroopa liidus haigestub igal aastal üheksakümmend kaks kuni sada viiskümmend üks tuhat inimest vähki, sest on tööl kokku puutunud vähki tekitavate ainetega. Eestis täpne statistika puudub. Doktor Kristiina Ojamaa Ida-Tallinna keskhaiglast ütleb, et inimesed ei oska seostada ohtlike ainetega kokkupuutumist hilisemate haigustega. Kõige enam on ohtlikud ained levinud põllumajanduses, tootmises ja ehituses. Kui kemikaalist saadud nahalööve ilmub kohe, siis vähi kujunemine võtab aastaid. S31: Sinna läheb sageli mitmeid aastaid, sageli viisteist aastat, mõnikord kakskümmend, et inimesed, kes puutuvad nende kartsinogeenidega ehk siis vähki põhjustavate ainetega kokku mingil ajahetkel oma elus nad ei pruugigi sellest, et võib-olla hiljem aru saada, et vot see oli see aeg, kui, kui see vähkkasvaja tegelikult sai oma alguse ja selle, selle, et see protsess sinna pahaloomulise kasvajani hakkas tööle. S26: Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on kutsehaiguste ala diagnoosimine Eestis suur probleem. S36: Meil Eestis jätkuvalt on kutsehaigeid rohkem aga neid ei suudeta tuvastada seitsekümmend haigust, ainult samal ajal kui Lätis, kus olukord ei ole oluliselt paremad ega halvemad, on neid järsult rohkem, ehk siis tegelikult riik ei ole teadlik ei vähkidest ega muudest. S36: Ütleme kutsehaigustest täna arutus ütleb seda, et, et viissada vähijuhtumit võivad olla pärit töökeskkonnast. S26: Peterson toob kõige suuremate murekohtadena välja puuduliku riskianalüüsi, kaitsevahendite mittekasutamise ning vähese infovahetuse tööandja ja töötaja vahel. Tööinspektsiooni töötervishoiutalituse juhataja Silja Soon kinnitab, et riskianalüüsidega on ettevõtetes tõepoolest probleeme. S31: Meie saame öelda seda, et nendest kontrollitud ettevõtetes kuskil ütleme kolmkümmend protsenti noh, kakskümmend viis, kolmkümmend protsenti ei ole veel tänase päevani riskianalüüs korralikult läbi viidud. S26: Kaubandus- Tööstuskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et enda teadlikkust ohtlikest ainetest pidas väga heaks vaid kaheksateist protsenti vastanutest. Kaheksakümmend viis protsenti sooviks lisainfot. Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts. S44: Tööandjad ise soovivad rohkem teada, mis, mis ohutegurid erinevates ja uutes töökeskkondades võivad valitseda. Ja teisest küljest soovitakse tegelikult ikkagi seda, et, et kui selliseid teavituskampaaniaid ja teavitusmaterjale tehakse, siis need oleksid kasutatavad ka ka töötajate poolt, et see ei ole ainult tööandja teavitamine, vaid peab olema hoopis laiem ja kaasama ikkagi ka ka töötajad, et ennast ehk inimest, kes lõppkokkuvõttes enda tervise ja heaolu eest ju lõpuks vastutab. S1: Eesti Evangeelse luterliku kiriku kiriku nõukogu otsustas täna, et toetab mõtet lisada põhiseadusesse punkt, mille järgi saaks abielu olla võimalik ainult ühe mehe ja ühe naise vahel. Peapiiskop Urmas Viilma sõnul annaks põhiseaduse muutmine kristlastele kindlust ja Madis Hindre oli ka kohal. S52: Kirikute nõukogu tegi oma ettepaneku põhiseadust muuta juba läinud aasta lõpus. Mõte, et Luteri kirik oma veendumuse üle võiks kinnitada, sai peapiiskop Urmas Viilma sõnul alguse nii-öelda rohujuure tasandilt ehk praoskondadest. Hilisem hääletus näitaski, et valdav osa ehk kolmkümmend üheksa kirikukogu liiget oli otsuse poolt, kõigest viis oli selle vastu ning neli jäi erapooletuks. Samas hääletusele eelnenud arutelu oli terav. Põhja-Ameerika praost Mart Salumäe hoiatas, et kui luteri kirik ennast nii kindlalt ära positsioneerib, kannatab sellest ka kirikusisene. Teoloogiline arutelu. S58: Küsimus, kas homoseksuaalne vahekordne patt on muutunud eestimaakeelses luterlikus kirikus, teiseks alternatiivseks usutunnistuse küsimuseks, mida küsitakse siis, kui keegi näiteks kandideerib koguduse vaimulikuks ja kui me täna võtame selle otsuse vastu siis me põlistame sellise radikaliseerumise meie kirikus? S52: Ja veel kord Mart Salumäe S52: Tõepoolest perekonnaseadust on kergem muuta kui põhiseadust. Kindlustundele rõhub ka Urmas Viilma. S4: Kooselu seadus on juba olemas, aga nüüd on küsimus, et mis on siis olemas neil, kes traditsioonilist perekonda hindavad ja kas neil on see kindlustunne, et abielu jääb selliseks, nagu ta on, sest tundub, et pigem on maad järele andnud või maad kaotanud. Need, kes hindavad traditsioonilist perekonda S52: Rakvere kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu tuletas meelde Urmas Viilma advendikõnet, milles too rääkis samuti põhiseaduse muutmisest, aga ka sellest, et kui mehe ja naise abielu on põhiseadusesse pandud ja kindlustunne käes, saaks samasooliste tarvis edasi arendada teisi kooselu võimalusi. Uurisin Urmas Viilmalt, millal võiks riigikogu vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid. S4: Minu seisukoht on, et ei ole mõtet veel sügavamale seda vahet praegu taguda, kuni puudub kindluse tunne, et perekond või abielu jääb abieluks mehe ja naise vahel. Põhiseadusmuudatus. S4: Läheme loomuliku rada pidi ja vaatame, kuhu asjad viivad. Ma ei ütle praegu midagi. S52: Riigikogu liige Jüri Adams rääkis täna uudist plussiks, et mehe ja naise vahelist abielu kinnitav punkt on neljateistkümne Euroopa riigi konstitutsioonis. Viimasel ajal on see jõudnud näiteks Serbia, Läti-Ungari ja Gruusia põhiseadusesse. Seda, et muudatus ka Eestis läbi läheks, adams ei usu. S76: Meil ei ole Riigikogus nii-ütelda vasakpoolse uuendusmeelsuse ja, ja konservatiivsete saadikute tiival ei ole kummalgi selget ülekaalu, nii et ma pigem kardan, et kui see algatataksegi, et siis tõenäoliselt viime ühte häält kaasa, ei tule. S1: Kärt Kelder jätkab nüüd välisuudistega. S135: Prantsusmaa president Emmanuel Macron saabus valgesse majja. Macron on esimene välisriigi liider, kes on USA presidendi Donald Trumpi ametiajal Ühendriikides täiemõõdulise riigivisiidil. Kahepoolsel kohtumisel on Trumpi ja Macroni peamisteks jututeemadeks ilmselt Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhted. Olukord Süürias ja Iraani tuumalepe trump on lubanud hiljemalt mais otsustada, kas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia on suutnud lepingut piisavalt parandada, et USA-s sellest täielikult ei loobuks. Euroopa Liit on avaldanud lootust, et USA Iraani tuumaleppest ei tagane. Esmaspäeval Torontos kaubikuga rahva sekka sõitnud juhi ajendiks peetakse nurjunud paarisuhteid. Kaubiku juhi pidas kinni üksi autoga sõitnud politseinik, kellel õnnestus kurjategija maha rahustada ainsatki lasku tegemata. Politseiniku tunnustati täna tema teo eest. Rahva hulka sõitnud Alek Minasian tappis kümme ning vigastas viisteist inimest. Arvutispetsialistina töötanud minasian pole varasemas politseile tuttav ning ei kuulu teadaolevalt ka ühtegi äärmusorganisatsiooni. Kanada peaminister Justin Trude kutsus kanadalasi pärast Torontos toimunud rünnakut mitte elama hirmus. S135: Soome valitsus otsustas mitte laiendada põhisissetuleku ehk kodanikupalga testimist. Praegu maksab valitsus kahele tuhandele töötule soomlastele iga kuu viissada kuuskümmend eurot kodanikupalka pärast praegust aastat aga testperiood ei pikendata. Soome kahe aasta pikkune pilootprojekt algas eelmise aasta jaanuaris. Soome on esimene Euroopa riik, mis tingimusteta kodanikupalka testib. Kaks tuhat testis osalejad valiti suvaliselt. Kui Soome eksperimendiga alustas, oli riigi töötuse määr üheksa koma kaks protsenti ehk Põhjamaade hulgas kõrgeim projekti lõplikud tulemused avalikustatakse alles järgmise aasta lõpus. S135: Albaania ja Makedoonia tee Euroopa Liidu liikmesuseni saab olema raske, ütles Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. Tusk tegi avalduse enne oma Lääne-Balkani ringreisi. Piirkonnas kavatseb ta ärgitada riike nägema rohkem vaeva õigusriigi põhimõtte tagamisel ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel. Euroopa Liidu liikmeks saab vaid liikmesriikide ühehäälsel nõusolekul. Euroopa Liidu ja Balkani riikide liidrid kohtuvad seitsmeteistkümnendal mail Bulgaarias. Eelmisel nädalal ütles Euroopa komisjon, et Albaania ja Makedoonia on teinud piisavalt liitumiskõneluste alustamiseks. S1: Ajaleht Finantional Times kirjutab, et Euroopa komisjon plaanib suunata kümnete miljardite eurode ulatuses ühtekuuluvuspoliitika raha Kesk ja Ida-Euroopast eemale, nii et Poola, Ungari ja Balti riikide asemel liiguksid toetused finantskriisis rohkem kannatanud riikidesse nagu Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Brüsseli mõttekodade eelarve eksperdid ütlevad siiski, et Balti riikidel pole euroraha olulise vähenemise pärast põhjust muretseda. Johannes Tralla lugu. S112: Euroopa komisjon avaldab järgmise seitsmeaastase eelarve mustandi täpselt nädala pärast. Seni suunavad arutelu lekked ja spekulatsioonid, milles püütakse aimata, millises suunas tüürib Brüssel ühiseelarvet perioodiks kaks tuhat kakskümmend üks kuni kaks tuhat kakskümmend seitse. Financial Times'i väide, nagu suunataks raha Kesk ja Ida-Euroopast finantskriisis enam räsitud Lõuna-Euroopasse tuleks võtta üsna rahulikult, ütlevad Brüsseli mõttekodade eelarve eksperdid. Isegi kui ühtekuuluvusfondi raha jagamisel arvestatakse sisemajanduse kogutoodangu kõrval teisi kriteeriume nagu tööpuudus ja sisseränne, ei kaotaks balti riigid sellest märkimisväärselt, leiab maineka majandusmõttekoja prügel analüütik. Solt arvas. S112: Mõned uued kriteeriumid ilmselt lisatakse, möönab tarvas, aga ma ei usu, et see tooks kaasa suured muutused. Tööpuuduse võib ju kriteeriumite hulka lisada, aga see moodustab Euroopa Liidu rahastusest väga väikese osa. Mõttekoja ses eelarve ekspert arhe uniese sõnul ei maksa tõsiselt võtta jutte sellest, kuidas Euroopa Liidu eelarvega hakatakse karistama Poolat ja Ungarit, kes vaidlevad Brüsseliga õigusriigi ja demokraatia standardite pärast. Osalt ei ole see võimalik juba seepärast, et eelarve heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust. S112: Ma ei usu, et raha läheb rohkem Lõuna-Euroopasse, ütleb Nunies. Küsimus on selles, kes nendest plaanitavatest muudatustest veidi vähem või rohkem kaotab ja võib-olla asjad muutuvad järgmise seitsme aasta jooksul. Teatud hetkedel võivad mõned liikmesriigid osa saada vahenditest, millest nad täna osa ei saa. Tuleb lahutada emotsioonid tehnilistest nüanssidest. Samas kiputakse unustama, et valitsustel on vetoõigus ja makrooni hääl ei kaota ülemkogus kellegi vetoõigust. Seega karistuse jutt sobib ajalehtedesse, aga palju sisu selles ei ole, leiab Nunies. Soltarvas. S112: Mida iganes Euroopa komisjon järgmisel nädalal välja pakub, järgnevad keerulised läbirääkimised järgmiste kuude ja aastate jooksul. Ma ei usu, et kõnelused lõppevad enne kahe tuhande kahekümnendat aastat ja ma arvan, et nendega venitatakse viimase hetkeni. Aga kokkuvõttes on vaja sõlmida ühehäälne kokkulepe. Kahekümne seitsme liikmesriigi vahel ja Kesk-Euroopa riigid ei lepi ühtekuuluvuspoliitika suure kärpega. See süsteem, mis nõuab häälset kokkulepet, määrab ära, et suured muutused Euroopa Liidu eelarves on väga ebatõenäolised, ütleb Tarvas. Johannes Tralla. S1: Välisministeerium kavatseb valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve strateegia ette nähtud lisasummade arvel taas avada Eesti saatkond Budapestis, luua esindused Araabia Ühendemiraatides ja USA läänerannikul ning tõsta diplomaatide palkasid, ütleb välisminister Sven Mikser. Valitsuse soov on tugevdada välisministeeriumi võime, kus Eesti jaoks oluliste välis ja julgeolekupoliitiliste prioriteetide realiseerimisel aidata tagada meie inimeste heaolu ja pürgida majandushuvide realiseerimise suunas. Sellest tulenevalt on valitsus otsustanud eraldada välisteenistuse tugevdamiseks julgeoleku tagamiseks ja majandushuvide kaitseks aastateks kaks tuhat üheksateist kuni kakskümmend kaks, neliteist miljonit eurot, kirjutas Mikser täna ministeeriumi pressiteenistuse väljastatud tekstis. Majandus ja taristuminister Kadri Simpson kinnitas meile, et allkirjastab lähiajal määruse, mis puudutab maakondliku bussitranspordi edasist korraldust. Tema sõnul selle määrusega igas maakonnas piletit ei kehtestata ning määrus on aluseks maanteeametile edasiseks koostööks. Ühistranspordikeskustega jätkab Janek Salme. S148: Majandus ja taristuminister Kadri Simson on varem lubanud, et alates esimesest juulist on seni riigi doteeritavatel maakonnaliinidel sõitmine tasuta terve Eesti peale. Kokku on sellisele süsteemile üleminekuks sel aastal ette nähtud kolmkümmend viis miljonit eurot riigi toetust. Minister Simson ütles rahvusringhäälingule, et Keskerakonna koalitsioonikaaslased on teadlikud sellest, mis uude määrusesse kirja saab. Ta lisas, et räägib määruse üksikasjadest lähemalt siis, kui see on allkirja saanud. S152: See määrus on siis vajalik selle jaoks, et näidata ka ühistranspordikeskustele, milliste vahenditega saavad nad teisel poolaastal opereerida ja me siis näeme, et vastavalt riigikogus vastu võetud eelarvele on raha, et kompenseerida senine piletitulu aga sama võrra tähtis või tähtsam on veel see, et tuleb liinide tihendamiseks vahendeid. Neid vahendeid on rohkem kui seni möödunud kümnendi jooksul ühistranspordikeskused seda näinud on, nii et ühistranspordi keskused saavad liine tihendada ja saavad siis kasutada ka nüüd mitte piletiraha, vaid riigieelarvelisi vahendeid. Määrused. Detailidest olen ma valmis ülevaate andma sel hetkel, kui määrus on allkirjastatud. S148: Harjumaa Raplamaa, Läänemaa ning Lääne-Virumaa ühistransporti korraldava Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo ütles, et keskus saab omapoolsed taotlused esitada siis, kui on olemas ministri otsus. Jõgisoo avaldas ühtlasi lootust, et keskusele antakse seejärel võimalus neljaks erinevaks otsuseks. S161: Siis ilmselt me palume ka oma vastava maakondade omavalitsustel teha omad omavalitsusliitude otsused, mis siis oleksid meile aluseks edasistel sammudel ja seega tuleb, ütleme siis nii, et on oodata Põhja-Eesti ühistranspordi keskuselt nelja maakonna otsust. S148: Põhja-Eesti piirkonnas eristub teistest selgelt Harjumaa. Jõgisoo sõnul on nelikümmend protsenti Harjumaa liinidest kommertsliinid, mis saavad raha üksnes sõidupiletite müügist. Riik neid ei doteeri. Jõgisoo ütles, et esialgsed arvutused näitavad, et juhul kui peaks jõustuma otsus käivitada tasuta ühistransport tuleks taotleda teiseks poolaastaks nelja maakonna peale vähemalt neliteist miljonit eurot ning see summa ei hõlma veel kommertsliinide asendamist. Homme arutab tema sõnul ettevalmistusi ka Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhatus. S161: Meie arvamus on see, et me võiksime minna edasi tasuta transpordile, eakatele inimestele, kooliõpilastele ja muidugi puuetega inimestele ja kõigile nendele klassidele, eelkooliealistele, lastele ja ja et see kõik jääks nii, nagu on, aga maksujõuline inimene võiks meie arusaamiste järgi küll ikkagi oma pileti eest ise maksta, omades seal õigust osta soodustustega. Kuukaart, osta soodustusega Tallinn Harjumaa ühist piletit ja nii edasi. S1: Homme avatakse Eesti arhitektuuri muuseumis näitus vana arhitektuuri usku Fredi Tomps üheksakümmend ja jälle loonurme lugu. S178: Näitus annab ülevaate Eesti ühe legendaarsema muinsuskaitseja, restauraatori ja arhitekti Fredi armand Tomsi töödest, kes kuu aja pärast oma üheksakümnendat sünnipäeva tähistab. Fredi Tomson arhitektina tegev olnud kaheteistkümne mõisa juures ning tema kirg on ka tuulikute taastamine. Samuti kuulub Tomsi arhitektipagasisse lahemaa rahvuspargi asutamine. Mehe sõnul sai tema huvi ajaloolise arhitektuuri vastu tõelise hoo sisse aga Hermani kindluse raekoja ja bastionide taastamisega Narvas. S17: Ajalooline arhitektuur on see, mille abil on kõige lihtsam ja loogilisem teha igale inimesele selgeks, mismoodi on arenenud kultuur, sellepärast et ükskõik, mis alal me tegutseme, töötame, me vajame ehitust ja et see ehitus läbi ajaloo on alati ka mingil määral muutuv, oli ta meil kootika, oli klassitsism, oli rokokoo barokk ja eriti ütleme Narva oli ainukene barokklinn Eestis. Mind kõige rohkem sidus see mõte, et et kas ma kuidagi saatsin seda osa ka Eesti Eestis eksisteerinud arhitektuuri stiilist jäädvustada, et iga inimene, kes teda vaatab ja näeb, et ütleb, et vot see on vana asi sellest ajast ja et aitab meil nagu mõista seda, seda ajaloolist arengut. S178: Praegu on Fredi Tomsil käsil Vikingite ajaloolise tee loomine mööda Põhja-Eestit. Toms ütleb, et see tee mööda maismaad võiks Lääne ja ida kokku tuua. S17: Seesama marsruut Tallinnast Narva, mis eksisteerib ka praegu ja mida nimetati tol ajal ida teeks ehk Vikingite keeles austr vegr. Ja kuna ma sellel samal marsruudil olen projekteerinud ja uuele elule aidanud üle kahekümne hoone, see turistide hulk, mis iga aasta siin Tallinnasse tuleb, et mingisugune gi osa sellest võiks nagu sellele marsruudil jõuda Narvani ja Narvast mööda Narva jõge ja Peipsi järve Pihkvani välja. S178: Näitust arhitektuurimuuseumis saadab ka film kadunud aegade elustaja Fredi Tomps, mille autor on arhitekt Margit Mutso. Näitus jääb avatuks kolmeteistkümnenda maini. S1: Eestis on praegu sooja kuuest kraadist Kihnus kuni kolmeteistkümne kraadini Võrus, mis saab aga edasi sellest, Sirle Kangur. S199: Eeloleval ööl ulatub Norra merel üle Skandinaavia ja ka Eesti madalrõhkkond, mis võtab suuna itta. Päeval teeb meie ilma aga madalrõhkkonna lõunaserv. Öösel on ilm pilves ja sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul kuni kümme, saartel puhanguti kuni neliteist meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni seitse kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul viis kuni kümme, puhanguti kuni neliteist meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on kuus kuni üksteist kraadi. Ka neljapäeval teeb meie ilma niiske madalrõhulohk. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma, puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb seitse kuni kaksteist kraadi. Reedel jääme madalrõhuala lõunaserva. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, hommikupoole ööd sajab kohati vähest vihma, puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mandril sajab hoovihma, saartel on saju võimalus aga väiksem. Puhub läänekaare tuul neli kuni kümme, põhjarannikul puhanguti kuni neliteist meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni kaksteist kraadi. S1: On jäänud veel spordiuudiseid ja need toob täieni Johannes Vedru. S218: Jalgpalli Euroopa meistrite liigas toimub täna hilisõhtul esimene poolfinaalmäng, kus Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi FC Liverpool võõrustab nfieldi staadionil AS Roomat. Kohtumine algab kell kakskümmend üks. Nelikümmend viis. Kuigi antud poolfinaalpaaris peetakse soosikuks just Liverpooli, on meeskonna peatreener Jürgen Klopp enne kohtumist rõhutanud, et Rooma on ohtlik meeskond. Tõenäoliselt alustab Ragnar Klavan tänaõhtust kohtumist Liverpooli varumeeste pingilt. Kui Klavan il peaks siiski mänguvõimalus avanema, saaks temast esimene eestlane, kes jalgpalli Euroopa meistrite liiga poolfinaalmängus väljakul käinud. S218: Rootsi Söstersundis aset leidvatel segapaaride kurlingu maailmameistrivõistlustel pole eesti paar Marie Turman, Harri Lill viies kohtumises veel kaotusekibedust tundnud. Täna saadi alagrupi mängus punktidega seitse, neli jagu Kasahstani esindusest. C alagrupis on Eesti nüüd esikohal, ainsa paaril jätkatakse täiseduga. Kokku osaleb maailmameistrivõistlustel nelikümmend paari, kellest kuusteist paremat pääsevad edasi väljalangemismängudele. S218: Eesti naiste võrkpallikoondise diagonaalründaja Kertu Laak jätab selja taha karjääri esimese välishooaja. Kahekümne aastane Laak valis pärast Kohila klubist lahkumist Soome meistriliiga, kus ta võitis salo LPViesti koosseisus meistrivõistlustel hõbemedali. Oma naiskonnas kandis laak põhiraskust Kertu Laak. S228: Ma arvan, et ma rahule jäin lihtsalt sellega, et mu esimene selline välishooaeg ja profi profihooaeg oli nagu üsna edukas. Ei tulnud sellist ärata kukkumist suurt ega midagi, et et sain üsna hästi hakkama ja see oli nagu hästi oluline minu jaoks, et hõbe oli ka muidugi hea saavutus ja kindlasti läksime võistkonnaga kulla järgi, aga, aga noh, arvestades mis, milline selline vigastuste hooaeg meil oli, et, et see on selles mõttes hõbe, on väga hea saavutus meie jaoks, nüüd on hea, et ei pea nagu otsima seda nagu järgmist sammu ega harjuma uuesti nüüd mingi uue kohaga. Et ma arvan, et selles suhtes läheb järgmine hooaeg kindlasti libedamalt ja selle, selles mõttes on hea, et ma jään sinna. S1: Ja ongi tänased päevakaja sõnumid teieni toodud kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20844

S1: Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kahekümne viiendast maist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Täna algas Tallinna Sadama aktsiate esmane avalik pakkumine. Märkimisperiood kestab kuuenda juunini ja investorid saavad märkimisavaldused esitada pakkumisvahemiku kõrgeima hinnatasemega üks koma kaheksa eurot aktsia kohta. S27: Müügiprotsessi ehk siis järgneva pooleteise nädala lõpuks selgub siis see lõpphind. S1: Eesti kohtuekspertiisi instituudist kohtusse jõudnud terviseekspertiis hindas korruptsioonisüüdistuse ga kohtu all oleva Edgar Savisaare kohtukõlblikuks. Täna hakkas kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis on mõeldud eelkõige inimeste privaatsuse kaitseks ning isikuandmete kasutamise paremaks kontrollimiseks. S1: Hollandi ja Austraalia peavad Venemaad vastutavaks Malaisia reisilennuki allatulistamise eest Ida-Ukraina kohal pea neli aastat tagasi. Põhja-Korea teatas, et on endiselt avatud kõnelusteks USAga. USA president Donald Trump ütles, et kohtumine Põhja-Korea juhiga võiks isegi kaheteistkümnendal juunil toimuda. Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatakse täna õhtul Eesti ekspositsioon nõrk monument. S12: Näitusel pakutakse välja linnaruumi fragmendid, mis ei vasta küll traditsioonilisele arusaamale monumendist, aga kannavad ometi poliitilist tähendust. S1: Eesti võrkpallikoondise kapten Gert Toobal sõlmis lepingu Poola kõrgliigaklubiga lubini uprum. Öösel on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub idakaare tuul pärast keskööd valdavalt lõunakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni üheksa kraadi, saarte rannikul kohati kuni kolmteist kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ja kuiv ilm. Õhutemperatuur on kakskümmend üks kuni kakskümmend kuus kraadi, rannikul kohati seitseteist kraadi. Metsades on suur tuleoht. S120: Täna algas Tallinna sadama aktsiate esmane avalik pakkumine. Märkimisperiood kestab kuuenda juunini ja investorid saavad märkimisavaldused esitada pakkumisvahemiku kõrgema hinnatasemega üks koma kaheksa eurot aktsia kohta. Pakkumise lõplik hind tehakse eeldatavasti teatavaks seitsmendal juunil. Tallinna börsil algab kauplemine Tallinna Sadama aktsiatega. Tõenäoliselt kolmeteistkümnendal juunil jätkab Margitta otsmaa. S101: Tallinna sadam müüb kolmkümmend kaks koma üheksakümmend seitse protsenti aktsiatest ehk kaheksakümmend kuus miljonit seitsesada neli tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa aktsiat hinnaga üks koma neli kuni üks koma kaheksa eurot aktsia kohta. See vahemik sündis koostöös nõustajate ja Jae pakkumisi korraldavate pankadega. Lõplik hind kujuneb turul, ütleb sadama finantsjuht Marko Raid. S27: Jae investoritele on oluline sõnum see, et nemad saavad märkida kallima hinna pealt või peavad olema valmis märkima kallima hinna pealt ehk siis üks koma kaheksa eurot ja müügiprotsessi ehk siis järgneva pooleteise nädala lõpuks selgub siis see lõpphind, mis eeldatavasti jääb sinna kahe numbri vahele. Kõik investorid, kes lõpuks aktsiaid saavad, saavad neid ühe hinnaga. S101: Dividendi tulu on Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul praegu raske ennustada. S30: Kui te vaatate seda aktsia hinda, selle pealt on võimalik, seal on ju väga selged valemid, vahel tootlikkus välja arvutada ja kui me oleme ennast positsioneerinud, dividendi aktsiaselts, öelda, et me oma arust vastame praegu investorite ootustele päris hästi numbrit ei julge välja öelda. Ma ei julge seda öelda, sellepärast et jah, seda ikka kujundab lõpuks ju turg, et see ongi küllaltki kõrge kasumimarginaaliga ettevõte ajalooliselt juba me tahame hoida neid marginaale, sest kui me hoiame neid marginaale, on meil rahavoogusid, millest omakorda maksta dividende. S101: Märkimisperiood kestab tänasest kuni kuuenda juuni kella kaheni päeval. Kiirematel eelist ei ole. Tallinna sadama jaoks on aktsiate börsile viimine aga eelkõige võimalus hankida suuremat rahvusvahelist tuntust. Valdo Kalm ütleb, et kuna tegemist on dividendi aktsiaga, on vaja ärikasvu kõigis neljas valdkonnas reisijad, laevad, kaubad ja kinnisvara. S30: Mõnes mõttes meil täna reisijate äri on juba kasvuäri ja ta täna kasvab. Meil on head trendid nii liinireisidel Stockholmi, Helsingi, Peterburi vahel kruiisiäri ka globaalselt maailmas näitab väga head kasvu. Tallinna vanasadam on väga hea sadam, siin on tehniliselt väga head võimalused, me võtame kõige suuremad kruiisilaevad, mis Taani laeva väinadest läbi tulevad. Võtame oma sadamas vastu kaubaäris, aastaid on meie kaubamaht siin kukkunud, aga just nüüd viimased kvartali on stabiliseerimise märgid, nii et kuskil kahekümne miljoni tonni ümber me oleme selge turu liider Eestis ja soovime ka leida uusi kaupu ja olemegi leidnud, sest meie mõlemad kaubasadamad Paldiski ja Muuga on multifunktsionaalsed. S101: Tegemist on nii avaliku kui ka rahvusvahelise institutsionaalse pakkumisega, aga osta saavad ka Eesti kutselised investorid. Igale ostjale on tagatud vähemalt tuhat aktsiat, ütleb kalm. S30: Sealt tuleb niisugune treppmudel lihtsalt järgmises trepis, võib olla ei saa siis nagu sadat protsenti kätte, et see oleneb ju kogu nõudlusest ja see jaotus selle jaotuse me teeme alles kuuendal juunil, kui on märkimis aeg lõppenud. S101: Swedbank Marketsi valdkonna juhi Andres Suimetsa sõnul on kohtutud juba mitmete institutsionaalsete investoritega ka Euroopas ja tundub, et huvi on. Kuigi Eesti investeerimiskeskkonnana pole eriti atraktiivne S48: Keegi pole öelnud, et Tallinna sadam ilmtingimata ei sobi, et pigem on see taandunud ikka sellele, et mis see hind tuleb siin nüüd investorid pead vaatama, kas hinnavahemik vastab nende ootustele ja mis hinna pealt täpselt nemad siis huvitatud on. Ja, ja see huvi taandub pigem sellele, et kas meil on piisavalt suuri ettevõtteid, kas meil on piisavalt likviidseid, aktsiaid, turul, millesse investeerida. Fondidel on omad kriteeriumid, tavaliselt, mis see kõige kõige väiksem päevane käive näiteks on, või ettevõtte turu suurus. Kas võib juhtuda, et tuleb ka mitmekordne ülemärkimine? Võib juhtuda? S101: Tallinna sadam loodab, et märkimine on piisav selleks korraldatakse huvilistele ka lahtistuste päevad. Nii homme kui ka esimesel ja neljandal juunil. S120: Eesti kohtuekspertiisi instituudist neljapäeval kohtusse jõudnud terviseekspertiis hindas korruptsioonisüüdistusega kohtu all oleva Edgar Savisaare kohtukõlblikuks rahvusringhäälingule. Teadaolevalt jõudis komisjon järeldusele, et teatud mööndustega võimaldab Savisaare tervislik seisund tal kohtumenetluses osaleda. Kuna ekspertiis sisaldab delikaatseid terviseandmeid, siis seda tõenäoliselt suuremas osas ei avalikustata. Samuti ei ole välistatud, et terviseekspertiis tõstatab siiski uued küsimused ekspertiisi seisukohtade tõlgendamise asjus. Neljapäeval saatis kohus saabunud ekspertiisi edasi Savisaare kaitsjatele ja juhtivale riigiprokurörile Steven Krista eestusele. Kohus vaeb Savisaare terviseekspertiisi ja protsessi edasist korraldamist viiendal juunil toimuval istungil. Tänavu veebruaris määras kohus Savisaarele uue terviseekspertiisi, mis pidi selgitama, kas Savisaare tervislik seisund võimaldab tal kohtuistungitel osaleda. Edgar Savisaare tervist hindas kohtuekspertiisi instituudis seitsmeliikmeline komisjon. Savisaare terviseteema tõusis kohtus päevakorda, kuna teda tuli mitu korda istungitelt haiglasse toimetada ja kohtupidamine takerdus tema haigestumise tõttu. Riigiprokuratuur süüdistab savisaart Tallinna eelarveraha kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna. S120: Välisuudised võtab kokku Erle Loonurm. S69: Tippkohtumine USA ja Põhja-Korea liidrite vahel võib siiski toimuda kaheteistkümnendal juunil, nii ütles Ühendriikide president Donald Trump. S69: Me vaatame, mis saab, praegu on kõik veel läbirääkimiste tasemel. Põhja-Korea loodab, et kohtumine saab teoks. Meile meeldiks see samuti, kuid vaatame, mis juhtub, ütles trump. Eile teatas Donald Trump kirjas Põhja-Korea liidrile Kim unile, et tühistab kaheteistkümnendaks juuniks Singapuri kavandatud tippkohtumise Põhja-Korea vaenulikkuse tõttu. S69: Holland ja Austraalia peavad Venemaad vastutavaks Malaisia reisilennuki allatulistamise eest Ida-Ukraina kohal neli aastat tagasi. Sellest teatas täna tehtud avalduses Hollandi valitsus. Hollandi valitsus teatas ühtlasi, et nende järgmine võimalik samm on asja viimine rahvusvahelisse kohtusse. Hollandi uurimisrühm teatas eile avaldatud vahearuandes, et Malaisia reisilennuk tulistati alla vene sõjaväele kuuluva raketisüsteemiga. Uurimisrühma andmetel pärines Venemaal Kurskis asuvast viiekümne kolmandast õhutõrjeraketibrigaadist. Juurdlus jätkub konkreetselt tulistamisega seotud isikute tuvastamiseks. S69: Hollandi välisminister ütles, et Venemaa pole seni rahvusvahelise kriminaaluurimisega mitte mingit koostööd teinud. Tema sõnul nõuab Holland Venemaalt kompensatsiooni maksmist ohvrite lähedastele, sest lennukid tabanud raketi ja vene sõjaväe vahel on otsene seos. Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaisia Airlinesi lennuk tulistati alla Ida-Ukraina kohal. Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta seitsmeteistkümnendal juulil hukkusid kõik kakssada üheksakümmend kaheksa pardal olnud inimest, neist sada üheksakümmend kuus olid Hollandi kodanikud. Kahele endisele prantsuse luurajale, kellest üks töötas väidetavalt Pekingis, esitati süüdistus võõrriigile luureandmete edastamises prantsuse kaitseminister Florens Barlie ei nõustunud täpsustama, missugune riik agendid värbas. Tema sõnul on tegemist tõsiste tegudega, mida saab pidada riigireetmiseks. Prantsuse meedia on juurdluse allikatele viidates öelnud, et arvatav riik on Hiina. Barlii ütles, et agendid olid andmete edastamise ajal suure tõenäosusega veel teenistuses, aga juurdluse ülesanne on välja selgitada, kui kaua nad jõudsid seda teha. Minister ei soovinud öelda, mis tüüpi infot edastati, ega täpsustada, kas agendid tegutsesid koos. Mõne nädala eest teatasid USA võimud, et ühte endist luure keskagentuuri töötajat süüdistatakse Hiina heaks pioneerimises. Ta peeti kinni jaanuaris. S120: Täna hakkas kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Määrus on eelkõige mõeldud inimeste privaatsuse kaitseks ning isikuandmete kasutamise paremaks kontrollimiseks jätkab Margitta otsmaa. S101: Tänasest ei jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus näeb ette, et ilma kinnitust saamata klientidele edaspidi enam infot kirju ja pakkumisi saata ei või. See on toonud kaasa e-kirju erinevatelt ettevõtetelt, kes küsivad kliendi nõusolekut ja paluvad andmeid uuendada. Mõnel juhul pakutakse osalemist loo siis teised ähvardavad soodustustest või kogutud boonuspunktidest ilma jätmisega. Nõusolek on aga selge kinnitus ja vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei peeta. Nii selgitab andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. S105: Kui mul on kliendikaart, siis see ei tugine mitte nõusolekule, vaid lepingule, seal ei peaks tegelikult probleeme olema ja seal on tõepoolest võimalik vaikimisega lepingu tingimusi muuta. Mul on tulnud ka postkasti väga palju nõusolekuküsimisi. Ma olen enamasti vastamata jätnud, sest need ettevõtted, kes on korraga avastanud, et ma olen nende kliendiandmebaasis ja neil ei ole minu kohta head nõusolekut võetud. Et ma üldiselt ei vaja nende spamm i enda postkasti. Aga ütleme niimoodi, et nõusoleku võtmise kohta on lehekülgede pikkused dokumendid väga-väga halb praktika nõusolek peaks olema lihtne, selge, arusaadav, kuna kuidas või mis ma täpsemalt tahan. Aga see peaks nagu ära mahtuma vähem kui poolele leheküljele minu tagasihoidlikku arvamust mööda, kui need teenused ongi suunatud eurooplastele täiesti selgesti Facebooki eestikeelne lehekülg või Google'i eestikeelne, ütleme google.ee on suunatud Eesti tarbijatele, mis tähendab, et sõltumata sellest, kus see teenusepakkuja asub Euroopas, Aasias ja Ameerikas, kehtib talle Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus. Juhul kui tegemist on kolmanda riigi, olgu ta Hiina, Argentiina või Honduras teenuse pakkujaga eestlane läheb ise siit tema veebilehele, temaga suhtleb ja ostab näiteks e-poest, mis on näiteks Hondurases, siis Euroopa õigus ei kehti, sest suures ettevõte ei ole otse suunatud eurooplastele. S101: Ettevõtted võivad kliendi andmeid hoida, kasutada ja jagada, kui selle kohta on leping või klient nõusoleku andnud või kui on tekkinud juriidiline kohustus, ütleb Peep. S105: Ehk siis ettevõte peab makse maksma, peab raamatupidamist tegema, selleks ta peab teatud aja jooksul neid maksustamise ja raamatupidamise jaoks salvestama. Kui tuled selle ettevõttele võlga siis ettevõttel on teie vastu nõue, selle käitlemine on ka temal õiguslik alus. Aga kui alust ei oleks põhimõtteliselt ettevõttes, ei peaks teie kohta andmeid olema. S120: Prantsuse kontserni Vansi tütarfirma euroviia on sõlminud lepingu, et osta Eestis taristu ehitusega tegelev Trv kaks grupp oma seitsmekümne viie protsendilise osaluse Trev, kas müüb investeerimisettevõte Baldkap. Tehingu peab jõustumiseks heaks kiitma konkurentsiamet. TV kahe grupi peamised tegevusalad on teede, sildade ja raudteede ehitus, teehoole, keskkonnaehitus, maavarade kaevandamine ja liikluskorraldus. Läinud aastal oli ettevõtte käive üle seitsmekümne miljoni euro. Ettevõttes töötab kolmsada kuuskümmend inimest. TRV kahe grupi juhatuse esimehena jätkab Sven Pertens. S120: Päästeala töötajate ametiühingu arvates tuleks päästjatele kindlustada Eesti keskmine palk. Riikliku mitmeaastase palgakokkuleppega jätkab Jüri Nikolajev. S126: Päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liikme Toomas Suigusaare sõnul lubas siseminister Andres Anvelt päästjatele tulevaks aastaks vähemalt tuhandeeurost brutopalka ja selle saavutamiseks kahekümne protsendilist palgatõusu. Ametiühing on hakanud kahtlema, kas palgatõus lubatud mahus ka teoks saab. Toomas Suigusaar. S128: Kui oli teada, et kaks tuhat seitseteist oli päästja palk oli kaheksasada kaheksa, et kui sinna kakskümmend protsenti juurde panna, et siis tuhanded täis ei tule kuidagi või siis teine matemaatilise tehe, et kui härra siseminister läks riigieelarve strateegiale sõnumiga, et päästja palk tõuseks tuhande euroni ja ta küsib juurde selleks üheksa koma neli miljonit aga saadi seitse koma seitse miljonit, et kuidas ta siis tuhandeni satustab? S126: Siseministri sõnul on tavaline, et eelarve läbirääkimiste käigus saavad valdkonnad soovitust vähem raha kuid see ei tähenda, et sisejulgeoleku eesliini töötajad lubatud palgatõusust ilma jäävad. Andres Anvelt. S133: Jah, kõigile päästeameti töötajatele sellist palgatõusu ei tule, päästja, nii nagu ka politsei-piirivalve puhul, eesliini töötaja, see on patrull, see on konstaabel. Nende inimeste palgatõus peab olema kas siis lubatu või märkimisväärne sest päästjate puhul oli konkreetselt juttu sellest, et tõuseb tuhande euroni ja nii ta ka on. S126: Kui siseminister nimetab kahekümne protsendilist palgatõusu ajalooliseks, siis päästeala töötajate ametiühingu peamine siht on saavutada päästjatele Eesti keskmine palgatase jätkab Toomas Suigusaar. S128: Et muidugi, kõige parem oleks valitsuse üleselt või erakondade üleselt otsustada kokku, et päästja palk on Eesti keskmine nagu on otsustatud, et sõjavägi saab kaks protsenti SKP-st ja ei ole nagu mingit vaidlust, et siis langeks see iga-aastased palgavaidlused ära. S126: Eesmärgi saavutamiseks ei välista ametiühing protestiaktsioone ja selleks korraldatakse praegu regiooniti aktsiooni koolitust. Toomas Suigusaar. S128: Kuna meil streik on keelatud, siis meil jäävad ikkagi piketid ja meeleavaldused. No sellepärast just meil need aktsiooni koolitused ka toimusid ja põhimõtteliselt just ongi, et see juurde tuleb raha nii väike, et see Eesti keskmine liigub eest ära ja päästja palk jääb ikkagi sinna tahapoole. S126: Siseminister Andres Anvelt kinnitab, et mitmeaastane palgalepe on läbirääkimiste küsimus kuid üldiselt Eestis sellised lepped kombeks ei ole ja riigi palgaliste töötajate palgatõusud lepitakse kokku iga-aastastel eelarve läbirääkimistel Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. S120: Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatakse täna Eesti ekspositsioon nõrk monument. Vastuoludega mängiv väljapanek juhib tähelepanu monument ümbritsevale, olgu selleks siis tänavakivi või pargipink ja küsib, kas kvaliteetne linnaruum võiks olla nõrk. Veneetsiast jätkab Johannes Tralla. S12: Veneetsia arhitektuuribiennaali kahe peamise näituse koha Gerdini ja arsenali vahel seisab veidi lagunev hoone Santa Maria Ausilia rice kirik, kuhu on sisse seatud Eesti paviljon. Eesti paviljoni kuraatorid Laura Linsi, Roland rema ja Tade otsisid ruumi, kus saaks hierarhiatega mängida Parokse altariga. Kirik sobis selleks suurepäraselt. Laura Linsi. S156: Sisse astudes kirikusse, mis on barokne ja hääbuv ja kus kukub krohvi, aga seal samas mõnusalt värviline, näeb inimene nüüd hoopis installatsioonina täiesti tavalist stseeni linnaruumist, mis on justkui lava, seal on monument ja tänavakivi ja meie küsimus ongi, et kust algab monument ja kust lõpeb monument ja kust algab tänavakivi. Et mis on siis tegelikult nii-öelda see tähendusrikas arhitektuur selles stseenis ja see ongi selline abstraktne element, et tegelikult on see siis monument või on see hoopis monumendi pedestaal? Ega täpselt aru saada ei olegi ja sageli ongi monumentidega nii et mõnikord enam ei teagi, mille, millele need monumendid tegelikult pühendatud on ja siis selle monumendi nurgas, mis on siis esimene kord, kui kui me selle monumendiga hakkame mängima, saab näitusekülastaja astuda sellest läbi tagaruumi ja kui alguses jääb mulje, et kogu näitus varjab altari, siis tegelikult see ei ole tõsi vaid sellest monumendist läbi astudes avanebki uus vaade altarile ja avaneb täiesti teistsugune ruum, mis on puidusem, soojem, ja väga intiimne. Siis hakkab külastaja märkama ka makette, mis on näituseruumi vahele puistatud. Ja need maketid on siis kõik näidetest, mida me oleme oma projektiga käsitlenud, nende hulgas on siis Tallinna maja needsamad hirvepargitrepid. Hiljaaegu tehtud soo tänava ümberehituse projekt. S12: Nõrk monument kutsub mõtisklema selle üle, mis jääb esindusliku monumendi ja igapäevase arhitektuuri või ka lihtsalt taristu vahele. Näitusel pakutakse välja linnaruumi fragmendid, mis ei vasta küll traditsioonilisele arusaamale monumendist, aga kannavad ometi poliitilist tähendust. Kuueteistkümnenda rahvusvahelise Veneetsia arhitektuuri biennaali peateemaks on tänavu free spase, mida võib eesti keelde tõlkida kui vaba ruum. Biennaal avatakse külastajatele homme. Eesti ekspositsiooni avamine toimub täna õhtul. Johannes Tralla Veneetsia. S120: Tallinna linnateatri ja vana Baskini teater toovad koostöös lavale Paavo Piigi näidendi miljoni vaade jätkab Kärt Kelder. S180: Eesti teatrisari sajandi lugu on jõudnud aastateni kaks tuhat kuni kaks tuhat kümme. Selles ajavahemikus jõudis Eesti võtta kasutusele ID-kaardi, ühineda Euroopa Liidu ja NATOga, elada üle pronksiöö ning ka kinnisvarabuumi tekke ja mullilõhkemise Linnateater ja vana Baskini teater toovad nüüd koostööna lavale Paavo piigi lavastuse miljoni vaade, mille tegevus keerlebki küll ümber kinnisvara, kuid ennekõike räägib see peresuhetest ning küsib, mis tunne on olla vana inimene Eestis. Lähiajaloost lavastuse tegemine oli Paavo Piigi jaoks keeruline kuid ka huvitav, sest ajalooliste algallikate asemel pidi ise valikuid tegema. S186: Sellepärast see tunduski mulle nii põnev, et võtta selline üsna nagu kaasaegne dekaad ja püüda siis ise teha mingi valik nendest sündmustest ja ma sattusin lugema Harju maakohtus mõningaid toimikuid, mis puudutasid selliseid hämaraid kinnisvaratehinguid ja siis sealt hargnes mõte, et kuna need lood olid piisavalt sellised kummalised, et võiks olla siis lugu ühest perest, kes satub ühe sellise majavaidluse keskmesse S180: Loo keskmes on Ants rahuoja, kelle sugulased soovivad tema maja maha müüa ning vanamehe hooldekodusse panna. S191: Praegu on lihtsalt õige hetk müüa, vaata need kinnisvara, mina praegu Erki ja ütle, mis sa mulle enne ütlesid. Kinnisvara on praegu kiiresti arenev vald, just turud lähevad lahti ja välismaalased tulevad, maksavad head raha, korterite kuule, olgu või välis. Mina ei väsi mitte kuhugi. S180: Lavastaja Elmo Nüganen tõdes, et on harjunud pigem klassikuid lavale tooma, mistõttu mõjus koostöö nii Paavo Piigi kui ka vana Baskini teatriga värskendavalt. S133: Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis vist ongi see esimene töö, kus autor osaleb nii aktiivselt tööprotsessis, ma olen liiga kaua nende klassikutega jännanud ja maadelnud nendega ja püüdnud nendega sina sõbraks saada, et peaks võib-olla heitma pilgu ikkagi sellele reaalsuse, mis praegu meile otsa vaatab. Eks ole, nendele inimestele, kes meie kõrval elavad igapäevaselt ja mis puudutab nüüd tööd vana Baskini teatriga siis nii kõik reaktsioonid kui ka vahendid, mida näitlejad kasutavad üldse, ka see näitleja mõte ikkagi ühes teatris mõeldakse veidi ühtemoodi, teises teatri teistmoodi, see on üsna kiiresti võivad välja kujuneda teatud põhimõtted, et hea meel oleks, kui kõikide teatrite nimel saaks seda öelda, et, et need koostööd olid väga inspireerivad. S180: Miljoni vaade esietendub homme õhtul kell seitse toomkooli üheksa. S120: Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. S204: Suvesoojad ilmad püsivad, kuid looduse turgutuseks ja metsades valitsevale suurele tuleohule pole leevendus toovat vihmasadu lähipäevil tulemas. Homset ilma määrab meil Peterburi lähistelt kagusse liikuv kõrgrõhkkond, kuid juba ülehomme tugevneb Skandinaavia kohal uus kõrgrõhuala. Ööl vastu homset on ilm Eestis sajuta ning selge või vähese pilvisusega. Enne keskööd puhub idakaare tuul, mis pöördub hiljem vähehaaval lõunakaarde üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nelja kuni üheksa kraadini, saarte rannikul on paiguti kuni kolmteist kraadi. Homme päeval tuleb päikesepaisteline ilm, tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb kahekümne ühe kuni kahekümne kuue kraadini, kuid rannikul, kus tuul on merelt, on sooja seitsmeteist kraadi ümber. S204: Pühapäeval ja esmaspäeval kuiv ilm püsib ja on suviselt soe. S120: Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. S216: Eesti võrkpallikoondise kapten Kert Toobal sõlmis lepingu Poola kõrgliiga klubiga Lubini kuprum. Viimased kolm hooaega Prantsusmaal eni meeskonnas mänginud kolmekümne kaheksa aastane Toobal liitub eestlaste jaoks väga tuttava klubiga. Lõppenud hooajal kuulusid Lubini ridadesse Robert Täht ja Keit Pupart, meeskonda on juhendanud ka Eesti koondise peatreener George Gretsu. Gert. S219: Valik on iseenesest lihtne, et kui Poola liigast jutt käib, et siis tavaliselt väga pikalt ei mõelda, esimest korda me hakkasime märtsi alguses juba rääkima, et selles mõttes me saime suht kiiresti kokku, et et ega ma väga pikalt seal ei ei kaalunud ega ei mõelnud, et tundus, tundus minu jaoks põnev ja haarasin sellest võimalusest suht kiiresti. Eks ta eestlaste klubi oli ennem ja eks ma siis üritan, üritan seda hoida eestlaste klubi na ka edaspidi, et eks kuprum on olnud siin eelnevad aastad järsku mingi viies, kuues see aasta oli seitsmes või kaheksas, et ta üritaks siis taset hoida. S216: Homme ja ülehomme Austrias Kötsises toimuval mainekal mitmevõistlusel osaleb sel korral kolm Eesti sportlast. Seitsmevõistluses teeb kaasa Gritša, Deiko ja kümnevõistluses Maikel Uibo ning Karel tilga. Aprilli alguses USA-s isikliku rekordi kaheksa tuhande neljasaja seitsme punktini viinud Uibo läheb võistlusele vastu maailmahooaja edetabelijuhina, Maikel Uibo. S228: Platsile kõik kõik mehed on ikkagi nagu võrdsed, et hakkame nullist pihta ja eelnevaid punkte meil nagu ees ei ole, et ma arvan, et kõik on võrdsed ja, ja tuleb oma asja teha üksikaladelt, eks, eks siit ja sealt ma arvan, kus iganes siis nagu rekordiparandus tuleb, on, on ta alati positiivne ja kokkuvõttes tahaks siis olla nagu stabiilne terves selles kümnevõistluses, et kuskil ei ole ärakukkumisi kuskil selliseid apsakaid sisse ei tule, et stabiilne kümnevõistlus see oleks nagu see, see, mille poole siis püüelda, piiranguid ei sea, ütleme niimoodi, et loodetavasti tuleb, tuleb üks ilus ja, ja, ja parim kümnevõistlus, mis mul siis seni olnud on. S216: Eestimaa velotuuri avaetapi, kahesaja kilomeetri pikkuse sõidu Tallinnast Tartusse võitis grupifinišis Valgevenelane Jevgeni Karolok, Eesti parimana lõpetas Aksel Nõmmela neljandana. Tänu edule vahefinišites tõusis tuuri üldliidriks etapi teisena lõpetanud Poola rattur Šegor Stepniak. Velotur lõpeb homme Tartu linna tänavatel sõidetava etapiga. S120: Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20854

S108: Õhtust kell on saanud kuus Te, kuulete rahvusringhäälingu päevakaja, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Kunagine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas ütleb, et riigireformiga seonduv on muutunud liiga laialivalguvaks. S38: Kõik need asjad kuidagi seisavad ja ja sellist käegakatsutavat tulemust siiamaani pole. S108: Reformierakonna juht Kaja Kallas kritiseerib valitsuse käitumist tselluloositehase asjus, kuid peab tehast vajalikuks. S54: See, et puitu peaks rohkem väärindama siinsamas ma arvan, et see on väga õige ja, ja me peaksime leidma kõikvõimalikke võimalusi, kuidas teha nii, et meil on siin suurema lisandväärtusega tooted ja suurema lisandväärtusega teenused. S10: Riigikohtu esimehe sõnul viiks EKRE ettepanek kohtunike politiseerimiseni. S111: Kui kohtunikul oleks mingisugune ametitähtaeg, siis on siia alati peidetud teatud risk, et ta oma otsuseid tehes hakkab paratamatult arvestama sellega, kuidas see võib edasist mõjutada. Oma teenistuskäiku. S10: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohaldub ainult töölepingulisele suhtele, leiab Eesti kutsehaigete liit. Vene presidendivalimistest osavõtjate arv on kunstlikult mitmekordselt tõstetud, väidavad Vene ühiskondlikud aktivistid videosalvestustest kogutud andmetele toetudes. Naiste tennise Eesti esireket Anet Kontaveit vahetab treenerit. Kui seni juhendas teda hollandlane Klen Sab, siis tema uus treener on inglane Nigel Seers. Ilm on vahelduva pilvisusega ja hoovihmadega. Sooja on öösel kuus kuni kaksteist, homme päeval kuni kuusteist kraadi. S108: Riigireformi ettepanekutega välja tulnud ettevõtjad ja valitsus jätkavad kohtumistega, et olla kursis, kuidas edeneb töö uute ettepanekutega. Samal ajal jätkub näiteks riigiasutuste töökohtade väljaviimise kava ja riigimajade rajamine. Kunagine riigihalduse minister, reformierakondlane Arto Aas ütleb, et riigireformiga seonduv on muutunud liiga laialivalguvaks. S21: Riigihalduse ministri Janek Mägi sõnul on ettevõtjate algatus riigi uuendamiseks tervitatav ja edasiste kohtumistel hoitakse üksteist arengutega kursis. Sihtasutuse esindajad eesotsas Jüri Raidlaga osalevad neljateistkümnendal juunil valitsuse kabinetiistungil, et teemat valitsusega koos arutada. Valitsus jätkab aga mägi sõnul käima lükatud programmidega. S24: Üks on töökohtade väljaviimine Tallinnast, et, et Eesti oleks ühtlasemalt kaetud valitsust. S24: Ma ei ütleks niimoodi, ma arvan, et see on praegu natukene alguse asi, ma usun, et me saame siin parema hoo sisse ja siis loomulikult riigimajad, mis on väga oluline küsimus selles suhtes, et kuna maavalitsused on nüüd kaotatud siis. Ma usun, et järgneva nelja aasta jooksul kõik need neliteist riigimaja saavad tehtud. S24: Konkreetsed ideed, nad pakuvad välja kahekümne kuuendaks novembriks. Nii et enne seda on väga raske öelda. Ma arvan, et paljud mõtted, mis õhus on, need kattuvad ka valitsus omadega. S21: Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon tuleb lähiajal välja riigireformi aluspõhimõtetega. Probleemkomisjoni esimees Tanel Talve ütles, et otsuse eelnõu tahetakse sel kevadistungijärgul sisse anda. Homme arutatakse riigireformi küsimusi riiklikult tähtsa küsimusena riigikogus. Talve sõnul prooviti aluspõhimõtetele anda võimalikult lai kandepind. S34: Peaaegu võiksin öelda, kõikvõimalike inimeste ja organisatsioonide mõtetega on arvestatud aga loomulikult me ei lähtu ainult ühe organisatsiooni või ühe mingisuguse ühiskondliku grupi väga konkreetsest ideest, vaid ikkagi püüame lähtuda kõikide ka erakondlike, siis ütleme, selliste põhimõtete ja ideedega. S21: Reformierakondlasest endine riigihalduse minister ja probleemkomisjoni aseesimees Arto Aas ütleb, et aruteludega võiks mõneks ajaks piiri pidada ning teha midagi konkreetset. S38: Kogu see protsess on üsna laialivalguv ja veniv et tegelikult oleks selles riigi valitsemise reformide keskkonnas vaja just konkreetsust juurde reaalseid tegusid. Sest et niisama õhku võngutatud on minu hinnangul küll ja küll juba eelmine valitsus valmistas ette päris palju analüüse ja, ja selliseid raamdokumente, mille põhjalt saaks tegelikult reaalseid reforme ellu viia, aga aga kõik need asjad kuidagi seisavad ja ja sellist käegakatsutavat tulemust siiamaani pole. S0: Küsitles Reene Leas. S108: Tselluloositehast kavandavad Est-Fori juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava tahavad nüüd ehitada tehast Tabivere lähistele. See oleks Tartu linnasüdamest kahekümne ühe kilomeetri kaugusel. Tartu vallavolikogu asemees esimees Vahur Poolak ütles, et Tartu vallavolikogu võttis oma seisukoha juba märtsi lõpus, kui sooviti eriplaneeringu lõpetamist. Ühtegi uut seisukohta pole vallavolikogus arutusel olnud ja tehase suhtes ollakse pigem vastumeelselt meelestatud. Tartu vallavanem Jarno Laur ütles samuti, et Tartu valla seisukoht muutunud pole. Tema sõnul on endiselt oluline Emajõe vesikonnaga seonduv. Laur seletas, et kui soovime Emajõe vee keskkonda paremaks muuta, siis mingit tehast selle äärde ehitada ei saa. IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder oli rahul, et suurt tselluloositehast ehitada kavandavad ette ettevõtjad täpsustasid asukohta. Sellest hoolimata ei saa tema hinnangul eriplaneeringuga praegusel kujul jätkata. Tselluloositehase kavandamise teemat kommenteerinud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles intervjuus Aleksander Krjukovile, et tehast on Eestile vaja ja valitsusel tuleb teha selge otsus. S54: Õigusriigis tuleb käituda seaduse järgi, see on väga oluline majanduskeskkonnale, et kui on mingid reeglid kokku lepitud, siis siis poolel teel neid reegleid kuidagi ju muutub, ta ei saa. Igal juhul igas mõttes võib rääkida sellest, et kas seda planeeringut oleks üldse tohtinud algatada sellisel kujul ja nii edasi, aga aga mulle tundub, et, et valitsus on siin nagu tegelikult. S59: Teie enda erakonnakaaslane Urmas Klaas on väga tugevalt kaitsnud siis kohalike elanike huve. See justkui läheb praegu teie seisukohaga pisut lahku, see tema arvamus. S54: No kuidas ta läheb lahku selles suhtes, et see, et Urmas Klaas on kaitstud kohalike huve, minu meelest see on ühe linnapea absoluutne kohus seda teha. S59: Aga nemad ju linnavalitsuses taotlevad seda eriplaneeringu peatamist, samamoodi. S54: See, et nemad taotlevad seda peatamist, kui selline peatamise alus on olemas, siis saab seda teha, aga valitsus ei saa teha midagi, mida, mida seadus ju ette ei näe. S59: Kas kõige otstarbekam olekski siis jätkata neid läbirääkimisi ja arutelusid sellisel viisil, et pakutaksegi välja uusi asukohti? S54: No esiteks, kui nüüd on pakutud välja uus asukoht, et seda tuleks siis nüüd nüüd nagu uurida, et ma arvan, et mis selle kogu selle asja probleem on kindlasti see, et inimesi ei ole piisavalt kaasatud ka kohalikku kogukonda, et mis need võimalikud probleemid on ja kuidas siis sellest nagu välja tulla, et, et see, et puitu peaks rohkem väärindama siinsamas ma arvan, et see on väga õige ja, ja me peaksime leidma kõikvõimalikke võimalusi, kuidas teha nii, et meil on siin suurema lisandväärtusega tooted ja suurema lisandväärtusega teenused. S108: Vene kohus mõistis Ukraina ajakirjaniku Roman Sušenko kaheteistkümneks aastaks vangi süüdistatuna spionaažis Ukraina kasuks. Vene eriteenistused arreteerisid mehe kaks aastat tagasi oktoobris ja nimetasid teda siis Ukraina luure vanemohvitseriks. Kiiev eitab igasuguseid seoseid ajakirjaniku ja Ukraina luure vahel. Vene president Vladimir Putin allkirjastas vastu sanktsioonide seaduse. Selle kohaselt saab president keelata või peatada rahvusvahelise koostöö nii-öelda vaenulike välisriikidega samuti ka organisatsioonidega, mis on otse või kaudselt vaenulike välisriikide jurisdiktsiooni all. S108: Osalejate arvu Venemaa presidendivalimistel on kunstlikult mitmekordselt tõstetud, selgub vene ühiskondlike aktivistide tehtud vaatlustest. Vaatlejad kogusid oma andmed videokaamerate salvestustelt, mis olid seatud kaheksasse tuhandesse valimispunkti. Vabatahtlikud võrdlesid videosalvestustel nähtavate hääletajate arvu keskvalimiskomisjoni ametlike hääletajate andmetega. Selgus, et enamikus valimispunktides oli valijate arv kaks kuni viis korda madalam, kui ametlikult teatati, kirjutab Nova ja Kazeta. Ametlikest andmetest erinesid vaatlustulemused kolmekümne tuhande häälega. Kaheksateistkümnendal märtsil peetud presidendivalimistel kuulutati võitjaks Vladimir Putin ja keskvalimiskomisjoni teatel osales valimistel kuuskümmend seitse protsenti valijaskonnast. S108: Hiina hoiatas Ameerika Ühendriike, et väljub kolmest kaubandus ja ärileppest, kui Washington jääb president Donald Trumpi plaani juurde ning seab ärisuhetes Hiinaga sisse täiendavad piirangud. Hiina võimud tegid selle avalduse pärast tulutult lõppenud kohtumist USA kaubandusministri Vilbor Rossi ja Hiina asepeaministri Liuhee vahel. S108: Täna on lipupäev, Eesti lipp sai saja kolmekümne nelja aastaseks, lipud lehvisid üle Eesti, sünnipäev algas pidu liku lipu heiskamisega Pika Hermanni torni kõneles riigikogu esimees Eiki Nestor. S101: Eriline rõõm on heisata sinimustvalged värvid täna Eesti vabariigi juubeliaastal, kes nüüd teab, kas Eesti üliõpilaste seltsi liikmed üheksateistkümnenda sajandi lõpul oskasid aimata, et nad annavad meile sadadeks aastateks kaasa värvid mis meid on hoidnud ja ühendanud, kaitsnud ja kasvatanud. Aga kindlasti olid nad selles veendunud siis, kui nad vaimast verre mardi tallu Meie lipu hoiule andsid. Sest vabariik pidi ükskord jälle sündima. Tänasel lipu heiskamisel tänavad riigikogu ja Eesti lipu selts piduliku kandelipu kinkimisega. Tallinna reaalkooli. Juba tuhande kaheksasaja kaheksakümne esimesel aastal asutatud kool kasvatas veendunud Eesti vabaduse eest võitlejaid, kellest paljud vabadussõjas oma noore elu kaotasid. Täname sind, reaali poiss. S101: Meie eriline. S104: Tänu kuulub täna ka kindral Johan Laidoneri seltsile. Vabadussõja kangelase elule ja tegevusele pühendunud liikumisele. Lubage loota, et sellega me avaldame austust ka Johan Laidonerile endale. Eesti rahva suurele pojale. S104: Lipp lehvib ja olgem uhked tema üle. Nii nagu oleme uhked Eesti vabariigi üle. S108: Ekre volikogu võttis vastu avalduse justiitsreformi, st, mille järgi tuleks kohtunikud muuta valitavaks ja nende ametiajad tähtajaliseks. Toomas Sildam palus kommentaari riigikohtu esimehelt Priit Pikamäelt. S110: Milline koormus on selles, et kohtunik nimetatakse ametisse kuni pensionieani. S111: Selle peamine voorus on eeskätt see, et kohtunik on sõltumatu. Ta teab, et see, kuidas tema otsuseid teeb, ei sea küsimärgi alla tema edasist karjääri. Ehk teisisõnu, kui kohtunikul oleks mingisugune ametitähtaeg, siis on siia alati peidetud teatud risk, et ta oma otsuseid tehes hakkab paratamatult arvestama sellega, kuidas see võib edasist mõjutada. Oma teenistuskäiku. S110: No EKRE pole tegelikult ju ainus, kes kohtunike umbusaldusamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles erakonna üldkogu kõnes, et vajame riiki, kus poliitilisi valikuid ei langeta kohtusüsteem. S111: Mina veel kord kinnitan, et Eesti kohtusüsteem ei tee mitte mingeid poliitilisi valikuid. Eesti kohtusüsteem toimib ikkagi õiguskorra raamides, ehk tegutseb parlamendi vastu võetud seaduste alusel. Teine kord, kus mõne seaduse vastuvõtmine parlamendis tekitab tavapärasest suuremat diskussiooni, ei saavutata konsensust, toimub terav polariseerumine, aga seadus ikkagi võetakse vastu ja sellisena kehtides on ta ka kohtutele kohustuslik ja siduv. Siis need vaidlused kantakse hiljem edasi konkreetsete kohtuasjade lahendamise peale. Ehk need etteheited, mis on juba algusest peale olnud olemas parlamendis mingi konkreetse regulatsiooni suhtes võimenduvad, kui kohus hakkab seda regulatsiooni tegelikus elus rakendama. Parlament on seaduse vastu võtnud ja kui seadus on jõustunud, siis on ta kohtule siduv ja kohus ei saa hakata tegema siin selektiivseid valikuid, et näiteks kooseluseadus osadele parlamendierakondadele ja meeldi me seda ei rakendada. Sellisel juhul me jõuaksime oportunismi, sellisel juhul me ei räägiks enam mingist õigusriigist. S110: Miks riigikogu otsustas, et kooseluseadus kehtib, kuigi rakendussätteid ei ole parlament vastu võtnud? S111: Aga selle küsimuse peab adresseerima riigikogule. Riigikogu tahe on olnud kindlasti see, et kooseluseadus jõustuks sõltumata sellest, kas rakendusaktid vastu võetakse või mitte. See oli selle seaduse rakendussättesse selgelt sisse programmeeritud. Siduda lahti jõustumine rakendusaktide vastuvõtmisest. S108: Sotsiaalministeeriumile tehtud pöördumises väljendab Eesti kutsehaigete liit muret, et töötervishoiu ja tööohutuse seadust ei kohaldata töövõtu, käsundus ja muudele võlaõiguslike lepingutele. Jane Saluorg jätkab. S136: Tööinspektsiooni andmetel kasvas kahe tuhande kuueteistkümne aastaga võrreldes eelmisel aastal tööõnnetuste arv kaheksakümne viie juhtumi võrra. Eesti kutsehaigete Liidu tegevjuht Tiina Kink ütleb, et tegemist on kõigest jäämäe tipuga. S138: Kuna tööinspektsioonis registreeritakse ainult need tööõnnetused ja tervisekahjustused nagu kutsehaigused, mis on töölepingu alusel töötavate isikutega juhtunud, need õnnetused, mis on juhtunud teiste lepingute alusel, need ei ole tööinspektsioonis registreeritud aga kui siin võtta statistikat, siis eelmisel aastal oli juba ala juhtunud tööõnnetus i kakskümmend, need on töölepingu alusel töötanud aga need, kellega ei ole vormistatud töölepingut, neid arve me ei tea. S136: Kink sõnab, et suurem probleem kui see, et töövõtulepingutega juhtunud tööõnnetusi ei registreerita, on see, et töövõtu, käsundus ja muudele võlaõiguslikele lepingutele ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Viimasel ajal on aga tööandjad hakanud kingi sõnul eelistama just töölepingutest erinevate lepingute sõlmimist. S138: Kusjuures samamoodi nendel inimestel puudub ka igasugune õigus kahju hüvitistele nii-öelda kutsehaigushüvitisele kui ka tööõnnetuse puhul tervisekahjuhüvitisele ja kui töölepinguga tehakse selgeks tööohutuseeskirjad nende lepingute puhul seda ei nõuta kummalgi poolt töövõtulepinguga, töövõtja peab iseendale ühesõnaga enda ohutuse eest vastutama, siis paratamatult ikkagi tekib küsimus, aga missuguse seaduse alusel ma siis endale need tööohutusnõuded ühesõnaga selgeks teen või loon, mida peaksid need inimesed, kes lähevad töövõtulepinguga, mida nad peaksid siis tegema? S136: Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis ütleb, et tõepoolest kehtib tööohutuse ja tööterviseseadus praegu ainult töölepingu alusel töötavatele töötajatele. S151: Teiste muude lepingute alusel töötavad isikud, kuna nad on iseseisvad, kuna nad saavad ise valida omale tööaja, töökoha ja selle töökeskkonna kujundada, siis nad peaksid ise seisma selle eest, et see töökeskkond nende tervisele kuidagi ohtlikult ei mõjuks. Et loomulikult neil on võimalik. Ja ma ütleks isegi soovituslik lähtuda töötervis tohutuse seadusest, see annab tegelikult väga head suunised sellele, kuidas oma töökeskkond kujundada. Et noh, seaduses niiöelda kirjas ei ole, et millest nad lähtuma peaksid, et nad saavad olla loomingulised. S0: Jane Saluorg Tartu. S108: Jahedamaks muutuvast ilmast räägib nüüd taimi paljak. S158: Karjalast on Venemaa põhjaaladele teel madalrõhkkond ja selle servas tuleb eelolev öö vähese ja vahelduva pilvisusega. Kohati võib hoovihma sadada. Puhub loode ja põhjatuul seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist, rannikul kuni kakskümmend meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuuest kraadist sisemaal kaheteistkümneni rannikul. Päeval jätkub loodevoolus külma ja niiske õhusissetung, mitmel pool on vihmahooge. Virumaal võib sekka ka lumekruupe tulla. Puhub loode ja põhjatuul seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist kuni kakskümmend meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Õhusooja on üksteist kuni kuusteist kraadi. Esialgu vihmahood ei taga piisavalt niisutust ja metsades on tuleoht ikka väga suur. S108: Päeva spordisõnumid võtab nüüd kokku Johannes Vedru, palun. S167: Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit vahetab treenerit, Kontaveit on lõpetanud koostöö teda veidi rohkem kui kaks aastat juhendanud hollandlase Klen Sharpiga. Eestlanna uueks juhendajaks saab kogenud inglane Nigel sees. Kontaveidi hinnangul on praegusest seisust edasi liikumiseks vaja värskeid ideid ja uusi kogemusi, et oma mängu veelgi parandada. Seetõttu on eestlane otsustanud koostöö saapiga lõpetada. Oma uue juhendaja, kuuekümne ühe aastase Sirsiga alustab Kontaveit koostööd juba sel nädalal. Kunagine profitennisist Seers on treenerina juhendanud mitut maailma edetabeli esikümnesse kuulunud naist, teiste hulgas ka endist maailma esireketit Ana Ivanovici. Samas polnud seers Ivanovici juhendajaks perioodil, kui viimane maailma esireketi staatust omas. Paljude maailma tipptennisistide jaoks jätkuvad Pariisis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused. Nii naiste kui meeste üksikmänguturniiril on selgumas viimased veerandfinalistid. Kõige suurema huviga oodati tänasel päeval endiste maailma esireketite ja kahepeale üksik mängus kakskümmend kaheksa suure slami tiitlit võitnud Serina Williamsi ning Maria Šarapova mõõduvõttu. Paraku jäi aga tenniseväljakul parem selgitamata, sest kolmekümne kuue aastane Williams vigastusele viidates tänasest mängust loobus. Williams ütles pressikonverentsil, et teda segab lihasevigastus, mis ei luba mängijal servi lüüa. Nii pääses järgmisse ringi Šarapova. Naiste seas jõudis kaheksa parema hulka ka maailma esireket Simona Halep, kes väga kindla esituse ga alistas kuus-kaks kuus-üks belglana Elisa Mertensi. Väikese üllatuse valmistas VTA edetabeli neljateistkümnes reket Darja Kassatkina, alistades seitse. Kuus, kuus. Kolm Taani esindava Karoliina Wozniaki. Edasi pääses ka Angelik Gerber. Meeste turniiril jätkab kindlaid sooritusi maailma esireket Rafael Nadal. Ta alistas kuus- kolm. Kuus-kaks seitse-kuus sakslase Maximilian Martereri, kes kolmandas ringis lülitas konkurentsist välja Eesti esireketi Jürgen Zoppi. Argentiinlane Diego Schwarzman oli aga viiesetilises lahingus üle Lõuna-Aafrika vabariigi tennisistist Kevin Anderonist. S0: Aitäh selline oligi tänane Päevakaja kena õhtut.

päevakaja/paevakaja-nr-20868

S1: Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, kaheksateistkümnenda juuni olulisemad päevasündmused, mina olen Uku toom. Möödunud aastal palus Euroopa Liidus varjupaika ligi seitsesada kolmkümmend tuhat inimest. Eelseisev ülemkogu Euroopa Liidu migratsioonipoliitikasse ilmselt suuri muutusi ei too. Eesti pooldab endiselt ennekõike migratsiooni põhjuste ga tegelemist. Jättes väikeseks remondiks võetud eluasemelaenu intressid tulumaksutagastusest välja, on maksu ja tolliamet aastaid seadust rikkunud, leiab õiguskantsler. S106: Maksu tolliamet kinnitatud ehitusprojekti, aga seadus sellist terminit ka isegi ei kasuta, et kinnitatud, täitus projekt. S1: Iisraeli endi Konansegevit süüdistatakse spionaažis Iraani kasuks. Iisraeli julgeolekuteenistus teatas, et segav andis Iraanile teavet, mis puudutas Iisraeli energeetikasektori ja julgeolekurajatisi. Eestlaste ja soomlaste alkoturism. Läti on jaanieelsel ajal kordades suurenenud. S136: Kindlasti poole võrra eelmise aastaga võrreldes kordades kõige rohkem õlut ja longeroid ja juba vein ja viski ja rumm. S1: Prokuratuur esitas Toomas Lepale süüdistuse Tallinna TV raha omastamises vehklemise Euroopa meistrivõistlustel. Serbias jõudsid kolm Eesti naist poolfinaali ja ilm on meil vahelduva pilvisusega, oodata on vihma. Sooja on öösel kümme kuni viisteist, päeval homme neliteist kuni kakskümmend kolm kraadi. S1: Möödunud aastal palus Euroopa Liidus varjupaika ligi seitsesada kolmkümmend tuhat inimest. Kõige suurem tung on Saksamaale, kus registreeriti asüülitaotlusi pea sama palju kui kahes populaarsuse järgmises riigis Prantsusmaal ja Itaalias kokku. Johannes Tralla lugu. S15: Möödunud aastal esitas Saksamaal varjupaigataotluse kakssada kakskümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend inimest, kuigi seda on seitsekümmend protsenti vähem kui kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal, mil varjupaika küsis pea seitsesada viiskümmend tuhat inimest võtab Saksamaa siiski vastu pea kolmandiku kogu Euroopa põgenike voost. Teisel ja kolmandal kohal on Itaalia ja Prantsusmaa, kus esitati vastavalt sada kakskümmend kaheksa tuhat ja sada tuhat varjupaigataotlust. Eestis esitas möödunud aastal varjupaigataotluse sada üheksakümmend inimest. Pea pooled asüülitaotlejad olid süürlased. Ainus Euroopa riik, kuhu laekus veel vähem. Varjupaigataotlusi, on Slovakkia, kus palus varjupaika sada kuuskümmend inimest. Valitsus vahetus Itaalias ja Baieri liidumaal. Lähenevad valimised on rändeküsimused tõstnud taas Euroopa teravamate poliitiliste teemade hulka, isegi kui statistika näitab langust endi. Angela Merkeli koalitsioonipartneri kristlik Sotsiaalse liidu esimees orst seoffer, kes istub Berliinis siseministri toolil, nõuab, et Saksamaa piiraks otsustavalt sisserännet. Angela Merkel, kes püüab säilitada vaba liikumist Schengeni viisaruumis, loodab kindlustada migratsioonikokkuleppe Brüsselis. Järgmisel nädalal kohtuvad siin Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead ja muuhulgas oodatakse kokkulepet Euroopa varjupaigasüsteemi reformi, mida on erimeelsuste tõttu edasi lükatud alates rändekriisi puhkemisest. Johannes Tralla, Brüssel. S1: Niisiis on migratsiooniteemad Euroopas taas aktuaalsed ja Reene Leas uuris eelseisva ülemkogu eel, missugused võiks olla Eesti seisukohad Euroopa Liidu pagulaspoliitikas. S126: Euroopa varjupaiga tugiamet tuleb täna välja eelmise aasta migratsioonistatistikaga. Selliseid arve nagu migratsioonilaine harjal kahe tuhande viieteistkümnendal aastal, sealt tõenäoliselt ei leia. Kuid selge on, et surve Euroopa piiridele püsib. Eesti kaldub pooldama lähenemist, kus prioriteet on migratsiooni põhjustega tegelemine. Sellist lähenemist toetab ka Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Lisaks sellele aitaks kaasa tõhusam taustakontroll ja konfliktikollete lähedal asuvate riikide survestamine. S38: Otsene transiitriik täna on Liibüa ja noh, Liibüaga ka õrnalt on see koostöö Euroopa liidul alanud. Aga seda peaks ikkagi tõsiselt suurendama selleks, et, et vältida selle põgenike liikumisteekonna nii-öelda sügavat sissetallamist ja samuti ikkagi survestada neid riike konfliktipiirkondade lähedal, et, et ka nendel on ikkagi vastutus. See puudutab näiteks Süüria konflikti puhul ka Pärsia lahe riike, kes tegelikult on ikkagi teinud väga vähe. S126: Euroopa parlamendi saadiku Indrek Tarand hinnangul peaksid Euroopa riigid ühiselt algatama Genfi põgenike konventsiooni muutmise. S44: See on tehtud teise maailmasõja šoki tagajärjel ja kohaldub ainult Euroopale, võtmata arvesse ülemaailmseid, migratsioonisurveid ja teine on siiski see, et migratsioonisurve vähendamise põhivõti peitub kliimamuutuse tagasipööramises. Sest muidu Aafrika kontinent muutub elamiskõlbmatuks ja inimene veepuuduses liigub. Ja seal ei aita ükski piirivalve. S126: Järjest enam räägitakse ka niinimetatud vahelaagrite rajamisest väljaspool Euroopa liitu. Janek Mägi siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonnast ütles, et vahelaagrit varianti alles uuritakse ja selliste laagrite rajamiseks peavad olema täidetud mitu tingimust. S38: Mingi riik peab tahtma seda laagrit endale, on ju, me ei saa ju teha võõra riigi territooriumi lihtsalt. Teisalt veel see, et, et see tuleb kõik kinni maksta, mis iseenesest on, kõik on teostatav, on ju, aga mina ütlen, nagu Eesti seisukoht on olnud algusest peale ju tegeleda algpõhjustega, kui piirid ei pea, on ju algpõhjustega ei tegeleta, kõik ülejäänud tegevus juba siin liikmesriigis ees, teeme, on juba tagajärg tegelemine, mis nagu ei tee kuidagi olukorda paremaks. S126: Vahelaagrite rajamist väljaspool Euroopa Liidu piire ei pea kestlikuks lahenduseks ka Indrek Tarand. S44: Kui te vaatate ÜRO rahvastiku demograafilist prognoosi, siis Aafrika elanikkond kasvab kahe tuhande kümnendaks aastaks väga mitmekordseks ja kui kliimamuutuse ja keskkonnaolude ja majandusliku viletsuse vahelist seost näha siis on arusaadav, et see ei ole jätkusuutlikkuse. Nii suuri migratsioonilaagreid ei saa teha. S1: Janek Salme jätkab välisuudistega. S120: Iisraeli endist energeetikaministrit Konen Segevit süüdistatakse spionaažis Iraani kasuks. Iisraeli julgeolekuteenistus teatas, et viimastel aastatel Nigeerias elanud Segevi värbas Iraani luure ja ta tegutses agendina. Uurimise andmetel võttis Segev kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal ühendust Iraani saatkonnaga Nigeerias ning ta käis seejärel ka kaks korda Iraanis. Shinbeti teatel andis segevIraanile teavet, mis puudutas Iisraeli energeetikasektorit ja julgeolekurajatisi ning samuti jagas ta teavet Iisraeli poliitikas ja julgeolekuasutustes tegutsevate inimeste kohta. Segev oli Iisraeli energeetikaminister tuhande üheksasaja üheksakümne viiendast tuhande üheksasaja üheksakümne kuuenda aastani. Segev peeti kinni mais, kui ta külastas Ekvatorial Guinead ning ta anti Iisraeli välja. S120: USA president Donald Trump kirjutas Twitteris, et Saksamaal pöörduvad inimesed oma juhtkonna vastu, samas kui rändeteema kõigutab niigi habrast valitsusliitu. Trump kirjutas, et kuritegevus Saksamaal on tõusnud ning üle kogu Euroopa tehti suur viga, kui lubati sisse miljoneid inimesi, kes on nii tugevalt ja vägivaldselt sealset kultuuri muutnud. Trump avaldas oma arvamuse veidi pärast seda, kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkel nõustus siseminister vorst Shefofferi üleskutsega leida juuni lõpuks lahendus piirikontrolli tugevdamiseks. S120: Läti korruptsioonitõrjebüroo saatis Läti keskpanga presidendi Ilmars Risviisi kriminaalasja toimikut prokuratuuri ning palus seal alustada Reisivici ja ärimehe Maris Martinsonsi suhtes kriminaalmenetlust. Resevic on uurimise all seoses kahtlusega, et ta nõudis ja võttis vastu rohkem kui sada tuhat eurot altkäemaksu samas kui Martin sonsi kahtlustatakse tema aitamises altkäemaksu nõudmisel. Reseviil on keelatud oma ametikohustusi täita, kohtuda teatud inimestega ja Lätist lahkuda. Remsebic on lubanud keskpangajuhi ametist mitte tagasi astuda ning on korduvalt öelnud, et on süütu. S120: Makedoonia valitsus esitas Kreekaga sõlmitud riigi nime muutmise leppe ratifitseerimiseks parlamendile. Leppe järgi saab Makedoonia uueks nimeks Põhja Makedoonia ja seega lahendatakse kakskümmend seitse aastat kestnud nimetüli. Kreeka tahab, et nimemuutus kajastuks ka Makedoonia põhiseaduses, kus see peaks olema sätestatud ühesugusena nii riigis, endas kui ka väljaspool kasutamiseks. Sotsiaaldemokraatide, kes Makedoonia valitsust juhivad, ei ole ka põhiseaduse muutmiseks vajalikku enamust. Ka Makedoonia president on lubanud, et ta ei allkirjasta nimele, et. S1: Eluasemelaenuintressid peab tulumaksust maha arvama ka siis, kui laen on võetud väiksemaks remondiks, ütleb õiguskantsler. Kui see tõele vastab, on maksu ja tolliamet aastaid seadust rikkunud. Madis Hindre peatub sel teemal. S102: Maksu ja tolliameti kodulehel seisab teade, mis ütleb, et tavaremondi tegemisel ei ole õigust eluasemelaenu intresse tulust maha arvata. Õiguskantsleri nõuniku Ago Pelisaare sõnul ei vasta see tõele. S106: Isik oli võtnud eluasemelaenu kodu remondiks, et oli tal seal vaja, et vahelagesid vahetada ja ruumijaotust muuta ja uusi põrandaid teha. Need tööd tegi ise kõik ja koostab selleks ka töövajadusi arvestada ehitusprojekti. Paraku maksu tolliamet talle maksusoodustust ei võimaldanud. Hakkas nõudma kinnitatud ehitusprojekti, aga seadus sellist terminit ka isegi ei kasuta, et kinnitatud ehitusprojekt. S102: Maksu ja tolliamet ütleb, et projekt, mida nad aktsepteerivad, peab olema üle vaadatud kohalikus omavalitsuses, nii et see on jõudnud ehitisregistrisse ja saanud omavalitsuselt kinnituse asja nõnda nähes muutub maksusoodustust lubavate projektide ring aga oluliselt kitsamaks sest kõike ehk seesama maksuameti kodulehel mainitud tavaremont projekti ei nõua. See tähendab, et nende puhul polegi omavalitsusele midagi kinnitada. Ago Pelisaar aga ütleb, et inimene võib projekti lihtsalt enda jaoks teha, kusjuures taoline projekt ei pea vastama ka muidu üsna täpset le ja keerulistele nõuetele. S106: Isik ikkagi ise võib otsustada teha sellise projekti, mis tema hinnangul ehituse vajadusest tulenevalt on vajalik, see on absoluutselt üldsõnaliselt paika pannud üldnõuded, millele projekt vastab ja kui see vastabki sellele, siis ongi õiguspärane ehitusprojekt, millega seoses on isikul õigus ka seadusest tulenevat maksusoodustust kasutada. S102: Pelisaare sõnul lähtub maksu ja tolliameti enda arvamuse kahe tuhande kolmandal aastal kehtima hakanud tulumaksu seadusest, mis omakorda viitab toonasele ehitusseadusele seal nähaksegi ehitamisena küllalt piiratud hulka tegevusi, mis kõik nõuavad ka väga detailset projekti. Aga kahe tuhande viieteistkümnendal aastal jõustus uus ehitusseadustik, kus ehitamise mõiste on suhteliselt kõike hõlmav, kusjuures tulumaksuseadusesse vahepeal väiksemaid töid välistavad punkti lisatud pole. Niisiis leiabki õiguskantsler, et alates kahe tuhande viieteistkümnendast aastast on maksu ja tolliamet jätnud hulga väljamakseid tegemata ja sellega ka seadust rikkunud. Ja inimesed, kes pole oma eluasemelaenu intresside pealt tulumaksutagastust saanud, võivad seda nüüd tagantjärgi küsima minna. S106: Maksudeklaratsioon on võimalik takkajärgi teatud piirini korrigeerida, selline võimalus tõesti on. S102: Maksu ja tolliamet on siiski veendunud, et nemad käituvad riigikogu tahte järgi ja riigikogu soovis ameti hinnangul ikkagi seda, et maksusoodustus saaks ainult need, kes võtsid laenu suuremate tööde jaoks ehk nende tööde jaoks, kus ka ehitusseadustik projekti nõuab. S1: Täna jõudis meieni Kantar Emori järjekordne erakondade populaarsusreiting. Nagu ikka, erineb see tunduvalt turu-uuringute tabelist, kus on Reformierakond ja Keskerakond, pea võrdsed. Nüüd. Emori järgi toetas juunis Reformierakonda kolmkümmend kaks protsenti valijaist. Keskerakonda kakskümmend kolm, kolmandal kohal on EKRE seitsmeteist protsendiga sotsiaaldemokraadid on neliteist protsenti vabaerakond, Isamaa ja Eestimaa rohelised kõiguvad valimiskünnise piiri lähedal. Isamaad toetab seitse protsenti, rohelisi viis, vabaerakonda kolm protsenti valijatest. Reformierakonna fraktsiooni esimees, mitmekordne minister Jürgen Ligi ütles Toomas Sildamile antud intervjuus, et võimaliku valimisvõidu korral tuleva aasta riigikogu valimistel oleks kõige kergem ühist valitsust moodustada siiski Isamaaga ja sotsiaaldemokraatidega. S118: Peale valimisi ju öeldakse need numbrid ette, kus see mängumaa on, aga ma olen ikka arvanud, et talutavad kompromissid on saanud teha koos IRLi ja ja, ja sotsidega. Aga noh, sotsid kindlasti on kõvasti muutunud nende juhtimisstiil, nende sihuke ühiskonna peale kärkimine ja sekkumine ja korraldamine on meile olnud hästi häiriv. Aga noh, ega siin hulk inimesi ütleks, et Keskerakonna kõige lihtsam teha. S120: Peale saate tubli kuuskümmend häält kokku. S118: Ja aga see ei käi minu sellise instinktiga kokku, sest et see, millele nemad oma populaarsuse rajavad, see ei ole selline läänemeelne ja argumenteeritud. Ja nagu Eesti riigi alusta aladele tallasi, tausta või austapoliitika, millega me tõmbasime ikkagi vahe üheksakümne teisel aastal lõplikult vahel, eks ole, nõukogude liiduga, et nendel on seda vahet ikka väga auklikult ja see mind ikkagi häirib. S1: Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Tallinna televisiooni endisele juhile Toomas Lepale süüdistuse, mille kohaselt omastas lepp ajavahemikul kaks tuhat kolmteist kuni kaks tuhat kuusteist näiliste tehingute abil enam kui kakssada tuhat eurot. Sihtasutuse Tallinna televisiooni rahalepe ise kinnitab, et on süütu ja läheb kohtus hea meelega oma süütust tõestama. Eestlaste ja soomlaste alkoturism Lätti on jaanieelsel ajal kordades suurenenud. Maksu ja tolliamet selles suurt probleemi ei näe ja jätkab pühade-eelsel ajal oma tavapärast kontrolli. Silvia Sool käis vaatamas. S134: Super alko parkla ina, siis on esmaspäeva hommikul kella üheteistkümne paiku peaaegu täis ja kaupluses liikumine osutub keeruliseks. Pühade enne ostlemine on täies hoos, Kert tuli Jaani jooke ostma, Sakust tasub siia tulla. S136: Tasub ikka jah, perega koos mitte ainult siia poodi, vaid saab käia ka Jurmalas ja nii edasi ja siis mööda minnes läbi tulla. S134: Et nüüd jaanipäev tulekul, et mis kraam kõige paremini läheb, eks ikka õlu, Ainasi super alko kauplust opereeriva Aldaris Latvea juhatuse liige Lauri Uibo ütleb, et selliseid käibenumbreid pole ta varem näinud. S136: Kindlasti poole võrra, enne pühi on nüüd veel suurenenud eelmise aastaga võrreldes kordades mida kõige rohkem ostetakse praegu õlut, kõige rohkem õlut ja longeroid ja juba viin ja viski ja rumm. S134: Uibo hinnangul on ostjate hulgas soomlasi isegi pisut rohkem kui eestlasi on neid põhjanaabreid, kes satuvad super alkosse vaid läbisõidul Lätis kuid rohkem on neid, kes regulaarselt alkoholi ostmas käivad. Inimestega rääkides selgub, et ostetakse nii endale kui sõbrale või pereliikmele. Tihti sõidetakse aga Lätti osturetkele koos sõpruskonnaga, siis saab sõidukulud jagada. Vaadates ostetava alkoholi koguseid, võib jääda mulje, et ühte autosse pakitakse suisa ebaseaduslikult suur kogus vägijooki. Maksu ja tolliameti uurimisosakonna Lääne talituse juhtivinspektori Gunnar Kerese sõnutsi jaani nädalavahetuse eel suuremat kontrolli ei kavandata. S149: Jah, need antud piirnormid, mis seal olla, võib ikkagi suurem osa, kes seda ostavad, sealt neid piirnorme täis kunagi tegelikult ei vea, inimesed ikkagi võtavad, võtavad oma tarbeks suurem osa tavatarbijate puhul kindlasti suuremaid rikkumisi ei ole ja, ja see pole ka meie kontrolli eesmärk kindlasti, et neid tavatarbijaid nii-öelda tee peal kiusata ja piinata, et meie eesmärk on ikkagi oma fookus suunata sinna, kes toovad seda müügiks. S134: Soomlaste läbi Eesti veetavaid alkoholi koguseid maksu ja tolliametil õigust kontrollida ei ole. Kõige suurem probleem on Kerese sõnutsi aga hoopis Soomes resideeruvate eestlastega, kes veavad sinna alkoholi müügi eesmärgil. Silvia Sool, Ainasi. S1: Ülle Jõemaa räägib nüüd, milliseks kujuneb ilm. S155: Norra merel oleva madalrõhkkonna lõunaservas valitseb tugev lääne-idasuunaline õhuvool ning homme päeval liigub üle Eesti ida poole aktiivne madalrõhulohk. See muudab meil ilma tuuliseks ja toob vast igale poole ka vihma. Ööl vastu homset on ilm Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ja öö esimesel poolel sajab Pärnu-Rakvere joones kagu poolt kohati hoovihma, kuid sajud on suhteliselt nõrgad. Tuul puhub edelast ja läänest viis kuni üksteist, hommikuks tugevneb saartel puhanguti neljateist kuni seitsmeteist meetrini sekundis ning õhutemperatuur on kümme kuni viisteist kraadi. Homme päeval on ilm pilves selgimistega ja vihmahood levivad läänest. Kohati on äikest. Õhtupoolikul lääne poolt alates aga sajud järk-järgult lakkavad ja hilisõhtuks lakkab ka idapoolsetes maakondades sadu. Edela ja läänetuul tugevneb seitse kuni kaksteist, puhanguti seitseteist, saartel ja rannikul kümme kuni neliteist, puhanguti seitseteist kuni kakskümmend üks meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb seitsmeteist kuni kahekümne kahe kraadini. Vaid rannikul on paiguti neliteist kraadi. S1: Ja tänasest sporti täispäevast räägib Ragnar Kaasik. S176: Vehklemise Euroopa meistrivõistlustel Serbias jõudsid lausa kolm Eesti P-naist poolfinaali. Omavahel on vastamisi Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva. Katrina lehis kohtub venelanna Violeta Kolobovaga. Kuna pronksmedaleid jagatakse välja kaks, on eestlannad endale kolm medalit juba kindlustanud. Poolfinaalidega tehti algust kell kaheksateist, finaal on kavas kell üheksateist. S176: Jalgpalli MM-i tänases esimeses mängus võitis Rootsi üks-null Lõuna-Koread. Mängu ainuke värav sündis videokorduste süsteemiga määratud penaltist, mille realiseeris kuuekümne viiendal minutil Andreas Grankwist. F alagrupis on Mehhikol ja Rootsil kolm ning Saksamaal ja Lõuna-Korea null punkti. Kell kaheksateist algas alagrupi esimene kohtumine Belgia ja panama vahel. Seis on null. Null ning kohtumises käimas kaheksateistkümnes minut. Kell kakskümmend üks lähevad vastamisi Inglismaa ja Tuneesia. Eesti esireket Anett Kontaveit kaotas Mallorca tenniseturniiri avaringis kolmes setis sakslannale Tatjana Mariale. Esimese seti võitis maailma edetabelis kahekümne seitsmendaks langenud Kontaveit kuus-kolm, kuid kaotas kaks järgmist neli. Kuus ja kolm. Kuus. Kaia Kanepi tegi maailma edetabelis samuti languse ning paikneb nüüd neljakümne kuuendal kohal. Esimesel kohal jätkab rumeenlanna Simona Halep. Meeste edetabelis jätkab Eesti esinumber Jürgen Zopp saja seitsmendal real. Asja stutkardis võidutsenud Roger Federer tõusis Rafael Nadalist mööda esimeseks. Golfi aasta teise suurturniiri, US Openi võitis teist aastat järjest ameeriklane Bruks. Kepka. Keka tegi kokku kakssada kaheksakümmend üks lööki, mida oli kokkuvõttes üks üle barri. Inglane Tommy Fleetwood kaotas võitjale vaid ühe löögiga ja sai teise koha. Maailma esinumber, teine ameeriklane Tastin Johnson lõpetas kolmandana. S1: Ja ongi tänased päevakaja uudised teieni toodud kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20947

S0: Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte viiendast septembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Endist kaitseväe ohvitseri ja tema isa kahtlustatakse riigireetmises. Kahtlustuse järgi edastasid Tenis Metsavas ja Pjotr Volin Eesti riigi saladusi ja salastatud välisteavet vene sõjaväeluurele. S119: Metsavas töötas kuriteo toimepanemise ajal majorina Eesti kaitseväes ja juhtis seal kõiki suurtükiväe arenguga seotud projekte ning oli oma pädevuse raames seotud ka Eesti kaitse planeerimisega. S0: Ida-Virumaa lauveres avati ametlikult Eesti Energia elektrijaam, mille ehitamine läks maksma kuussada miljonit eurot ja mis on elektrit tootnud juba kolm aastat. Endise vabaerakonna esimehe Artur Talviku eestvedamisel kavandatava erakonna nimeks saab elurikkuse erakond. Ühendkuningriigi. Prokuratuur teatas, et endise topeltagendi Sergei Skripalli ja tema tütre tapmise katses kahtlustatakse kaht Vene kodanikku. Soome lahes algas gaasitoru Norde Stream kaks paigaldamine. Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhtiv Saksa kristlik Sotsiaalse liidu liige Manfred Veber teatas, et tahab saada Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks. S12: Minu mulje temast on see, mis on poliitiku juures kõige olulisem. See on usaldusväärsus, kindlad põhimõtted. S0: Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja võib olla äikest. Paljudes kohtades tekib udu. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur on kümme kuni kuusteist kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja võib olla äikest. Õhutemperatuur on üheksateist kuni kakskümmend viis kraadi. S0: Harju maakohus võttis teisipäeval riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla kaks meest, keda on alust kahtlustada riigireetmises. Kahtlustuse järgi edastasid Tenis Metsavasi ja Peoter Wallin Eesti riigi saladusi ja salastatud välisteavet vene sõjaväeluurele. Riigiprokuratuuri teatel töötas Metsavas kuriteo toimepanemise ajal kaitseväe peastaabis jätkab Margitta otsmaa. S119: Kaitsepolitsei pidas Deniss metsavase ja tema isa Pjotar Volini kinni esmaspäeval. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul. Mõlemad mehed on Eesti kodanikud. Metsavas töötas kuriteo toimepanemis ajal majorina Eesti kaitseväes ja juhtis seal kõiki suurtükiväe arenguga seotud projekte ning oli oma pädevuse raames seotud ka Eesti kaitse planeerimisega. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on vene sõjaväeluure legeru edastatud info hulk ja sisu selgitamisel, kuid lähtuda tuleb kõige hullemast. S26: Selleks, et kahjusid hinnata, on kaitseministri korraldusel loodud komisjon selle komisjoni töö tulemusena. Saame aru, kui palju ja millist informatsiooni on läinud ja kuidas me saame nii kiiresti kui võimalik augud lappida. S119: Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu lisab S29: Siin võib kommentaariks nii palju öelda, et huvi tunti meie partnerriikide vägede vastu, kes on Eesti territooriumil igasuguse sõjalise taristu vastu ja ka loomulikult meie koostöö vastu partneritega. S119: Riigiprokurör Inna Ombler S32: Juurdepääsu võimalused salastatud teabele olid eeskätt enis metsavasel kui selle salat, edastamine ja toimetamine oli toime pandud mõlema isiku poolt kahtlustuse kohaselt suheldi nii sidevahendit kasutades kui ka vahetute kohtumiste kaudu. Nüüd selle menetluse keskel on nõnda, et Peeter Volli on pensionär, aga ta on oma elus muuhulgas töötanud Eesti vanglateenistuses. S119: Riigiprokurör Inna Ombler ütles, et kahtlustuse kohaselt on GRU-l edastatud info eest saadud ka tasu. Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu märkis veel, et viimase kümne aasta jooksul on tabatud neli riigireeturit ja veel kümmekond inimest, kes on koostööd teinud Venemaa eriteenistustega. S29: Ja on paslik rõhutada seda, et kõik inimesed, kes tunnevad, et neil on olnud on kontakte või tekkinud kontakte Venemaa eriteenistustega või ka mõnede teiste riikide eriteenistustega siis tasub sellest anda meile kohe teada ja mitte koostööd jätkata, sest hiljem või varem need inimesed tabatakse ja nende inimeste elu tõenäoliselt on aastateks rikutud, kui nad on süüdi mõistetud. S0: Ida-Virumaal auveres avati ametlikult Eesti Energia elektrijaam, mille ehitamine läks maksma kuussada miljonit eurot ja mis on elektrit tootnud juba kolm aastat. Elektrijaama võimsus on kolmsada megavatti. Järgmisel aastal sulgeb Eesti energia Narva jaamades osa vanemaid energiaplokke, mille koguvõimsus on seitsesada megavatti. Meil on nüüd otseühendus Jüri Nikolajeviga, kes käis auverejaama avamisel. S48: Ja tõepoolest, auvere jaam on nüüd lõpuks valmis saanud ja pluss on sellel jõu jaamale üsna palju. Näiteks auvere elektrijaam suudab katta umbes neljandiku riigi elektrivajadusest. See on võrreldes vanadega palju puhtam elektrijaam, kus heitmete, näiteks tolmuhulk on kuni kakskümmend korda väiksem. Auvere kasutab vähem põlevkivi ja tekitab ka vähem tuhka ja põlevkivi kõrval saab ta kütusena kasutada biomassi, turvast ja põlevkivigaasi. Ka konkurentsi peaks tulema elektriturule juurde. See mõjutab hinda, nii et pluss on tõepoolest palju, kuid täieliku ülevaate just sellise jaama ehitamise otstarbekusest näiteks sellest, kas jaama ehitamiseks kulutatud rahaga tagasi teenitakse. See selgub ehk mõnekümne aasta pärast. Auvere elektrijaama ehitusele koos seadistamisega kulus pea kaheksa aastat ja valmis sai ta üsna õigeaegselt, sellepärast et tuleval aastal sulgeb Eesti Energia keskkonnanõuete tõttu kolm vana energia blokki ja ületuleval aastal veel ühe, nii et välja langeb elektri tootmisest umbes seitsesada megavatti ehk kahe auvere elektrijaama jagu. Nii et mingil hetkel võime hakata isegi elektrit importima. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri arvates peaks Eesti mõtlema ka uutele jõujaamadele. Aga vot millistele see on küsimus, kas rääkida tuulest või koostootmisjaamade, st või usaldada importi? See on jällegi energiajulgeoleku ja varustuskindluse teema ja sellele peaks varakult mõtlema, sest näiteks auvere elektrijaama ehitamisel, kus päris palju aega kuigi see peaks tootma elektrit nüüd vähemalt kaks inimpõlve. Elektrijaama ehitas General elektrik, mis maksis ainuüksi trahvidena jaama valmimise hilinemise eest üle saja miljoni euro. Probleem oli tolmuheitmetes, praegu on heitmed enam neid tolmuheitmeid praktiliselt pole. Nii et kui korstnast suitsu näha on, siis see on veeaur, mitte tolm. Nii lubasid täna energeetikud nii, et auvere on tõepoolest valmis. Sellest saab ilmselt viimane omataoline elektrijaam Eesti elektritootmise ajaloos. Aga mis edasi saab, ehk seda siis elu näitab? S0: Aitäh selle ülevaate eest. S0: Välisuudised võtab kokku Evelin Villas. S68: Ühendkuningriigi prokuratuur tegi teatavaks, keda kahtlustatakse endise topeltagendi Sergei Skripalli tütre Julia tapmise katses. Ühendkuningriigi prokuratuuri teatel on kahtlustatavad Aleksandr Petrov ja Ruslan Boshirov. Mõlema kohta on väljastatud ka üleeuroopaline vahistamismäärus. Ühendkuningriigi prokuratuur teatas, et ühendkuningriik ei nõua meeste väljaandmist Venemaalt, kuna Vene põhiseadus keelab Vene kodanike väljaandmise. Venemaa teatas, et ei tea, kes on kahtlusalused Petrov ja Boshirov ning süüdistab Suurbritannia informatsiooni ga manipuleerimises. S68: Briti peaminister Theresa May ütles, et kaks Venemaa passidega reisivat kahtlusalust kasutavad ilmselt vale identiteeti ja on vene sõjaväeluure GRU teenistuses. Politsei ütles, et närvimürgi Novitšok jälgi leiti, ühest Londoni hotellitoast peatusid ja et mehed saabusid ühendkuningriigi teisel märtsil ja lahkusid sealt neljandal märtsil. Skripal ja tema tütar Julia leiti neljandal märtsil teadvusetuna Solsburgis ühelt pingilt ning nad viidi kriitilises seisundis haiglasse. Nüüdseks on mõlemad paranenud. S68: Enamus britte te hääletaks täna Euroopa Liitu jäämise poolt, selgub värskest arvamusküsitlusest. Tulemused avaldati akadeemilises uuringus, Nat Seni ja The K ina changeing Europ poolt. Küsitluse järgi hääletas täna referendumil viiskümmend üheksa protsenti Euroopa liitu jäämise poolt ja nelikümmend üks protsenti vastu. Kahe aasta eest oli referendumi tulemus nelikümmend kaheksa poolt ja viiskümmend kaks vastu. Peaminister Teresa May valitsus on välistanud uue referendumi korraldamise. S68: Šveitsi firma siis torujuhtme paigaldusalus Solitaar alustas Nord Stream kahe gaasitoru paigaldamist Soome lahes. Soliter on kolmesaja meetri pikkune ja neljakümne ühe meetri laiune alus, mis paigaldab torujuhet ööpäev läbi seitsmel päeval nädalas, teatas ettevõte. Nord Stream kaks hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Saksamaale. Gaasijuhtme pikkus on tuhat kakssada kolmkümmend kilomeetrit ja see peaks valmima kahe tuhande kahekümnenda aasta alguseks. S0: Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhtiv Saksa kristlik Sotsiaalse liidu liige Manfred Veeber teatas, et tahab saada Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks. Neljakümne kuue aastane veeber teatas sellest Brüsselis kohtumisel oma fraktsioonikaaslastega. Saksa liidukantsler Angela Merkel tervitas veeberi soovi pürgida Euroopa Komisjoni presidendiks, kuid märkis, et sellel teel seisab ees veel hulga samme. Malle Mälberg uuris Euroopa parlamendi liikmetelt Tunne Kelamilt ja Indrek Tarandilt, kuidas nemad veeberi võimalusi hindavad. S100: Manfred Veeber on neljakümne kuue aastane ja juhib europarlamendi suurimat Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, kus tema kandidatuur täna lõuna ajal üksmeelselt heaks kiideti. Veber tundub kindlalt arvestama ka kantsler Angela Merkeli toetusega. Eesti eurosaadik Tunne Kelam hindab Veberit kõrgelt. S101: Minu mulje temast on see, mis on poliitiku juures kõige olulisem, see on usaldusväärsus, kindlad põhimõtted ja teisest küljest avatus. Veeber ei ole teinud vahet suurte ja väikeste riikide vahel ja võib öelda, et ta mõistab balti riike sama hästi, kui ta mõistab. Kreeka. Ta on väga selgetel seisukohtadel Venemaa suhtes. Erinevalt paljudest Saksa poliitikutest. S100: Kui suured on Manfred Beberi võimalused, kui valimised, siis maikuus käes on? S101: Oleneb muidugi fraktsioonide vahelistest kokkuleppest retest ja samuti Euroopa nõukogu seisukohast, sest teatavasti valitsusjuhid on siiamaani suhteliselt turris idee suhtes, et Euroopa parlament ja Euroopa parlamendi valimised määravad tulevase komisjoni presidendi kandidaadi, nad tahaksid seda omavahel otsustada. Aga usun, et just sellise üdini parlamentaarse poliitiku kandideerimine Euroopa Komisjoni presidendiks annaks sellele komisjonile hoopis teise bürokraatiast. Palju vabama käsitluse. S100: Indrek Tarand peab Manfred Weberit poliitikuna suureks professionaaliks. S108: Ma arvan, et isikuna on ta pädev võtma Euroopa Komisjoni juhtimise enda õlule ja omalt poolt, kui mind Eesti nimetas volinikuks, ma saaks veeberiga väga head koostööd, tea me oleme seda siin parlamendis mõnikord ka teinud ja et on täitsa mees, peab oma sõna ja oskab suurt keerulist gruppi ka juhtida. S100: Kui suured tema võimalused on? S108: Noh, eks kõik on natuke ennustamise puhul raske, aga eks saksa kristlik sotsiaalne ja kristlik Demokraatlik union jäävad Saksamaal suurimaks parteiks. Iseküsimus on, et kuidas tuleb teistest liikmesriikides konservatiivide toetused näiteks Eestis Isamaa on praegu, eks ole, natukene nõrgas seisus ka Hispaanias on konservatiivid nõrgas seisus aga mõnes teises riigis jälle tugevas, et ilmselt veeberil on täitsa reaalne šanss ka komisjoni. S0: Ja tagasi Eestisse endise vabaerakonna esimehe Artur Talviku eestvedamisel kavandatava erakonna nimeks saab elurikkuse erakond. Erakonna loomiseks vajalikud viissada liiget loodetakse kokku saada. Oktoobri lõpuks jätkab Margitta otsmaa. S119: Erakonna loomiseks asutati esmalt mittetulundusühing, parem ilm, mis jääb tegutsema ka pärast erakonna loomist. Erakonna loomise algatusgruppi kuuluv Anzori Barkalaja ütleb, et elurikkuse erakonna platvormiga asutakse üles ehitama organisatsiooni ja parem ilm asub ette valmistama platvormi nende inimeste abiga, kes erakonda kuuluda ei taha. S121: Parem ilm on võrgustiku põhine koostööplatvorm. Ta ei ole mitte elurikkuse erakonna jaoks loodud vaid ta on selleks, et targad ja head inimesed suudaksid omavahel. S122: Arutada pakkuda välja uusi, kas poliitilisi või muid ühiskondlikke praktikaid. Üks suuremaid spinn-offe ongi elurikkuse erakond. Mida see parema ilma võrgustik siis niimoodi välja pakub? Elurikkuse erakonda kasvatama organisatsioonina, nii et tullakse viissada, pluss teadlikku inimest tuleks oktoobri lõpuks. S119: Uue partei loomise algatusgruppi kuuluva peale Talviku Janzori Barkalajaga rohelise ilmavaate poolest tuntud ühiskonnategelased, nagu näiteks Roystreider Rainer Kuuba, Airi Hallik-, Konnula, Mart Jüssi, Toomas Trapido ja Mati Kose. Erakonna Eestimaa rohelised esimees Züle haismailova näeb uues erakonnas pigem maailmavaatelist tuge kui konkurenti. S128: Mida rohkem on neid jõudusid, kes tõstatavad meiega samu teemasid, seda rohkem on meie sõnumid ju ka nähtavad ja, ja fookuses ja rohelise maailmavaatele saab sellest ainult kasu tulla, tulevikus teeme kindlasti asju pigem koos. See võibolla ongi selline iganenud poliitika, kus pigem loobitakse üksteist poriga ja, ja, ja vastandutakse ja meie näeme pigem, et tõesti võimalust koostööks on rohkem kui küll. S119: Samal ajal on ka tema erakond Eestimaa rohelised avatud uutele liikmetele, ütleb Izmailova. S128: Ega siin praegu on ju veel vara diskuteerida selle üle, et kas see Talviku algatus tõesti erakonnaks ka saab? Erakonda tegelikult ei ole väga lihtne luua Eestis praegu aga juhul, kui see peaks ebaõnnestuma neil, siis see on ikkagi meie hulka oodatud ja meid eristab ka see. Meil on need inimesed, kes meil on, on, on võib-olla pigem sellised julgemad ja, ja aktiivsemad, et praegu seda seltskonda seal jälgides jätab ta üsna sellise üheülbalise mulje, aga praegu on muidugi ka vara selliseid hinnanguid tegelikult anda. S0: Eestis on vähemalt kakskümmend tuhat dementsus sündroomiga inimest. Nende ja nende lähedaste paremaks toetamiseks luuakse kompetentsikeskus, jätkab Marii Kangur. S143: Üks esimesi planeeritud samme on infoliini avamine, kuhu saavad pöörduda nii dementsus, sündroomiga inimeste lähedased kui spetsialistid. Mittetulundusühingu elu dementsusega juhatuse liige Miret Tuur ütles, et siis saab kogu vajaliku info ühest kohast. S145: Et inimesed ei jääks oma mures üksi ja tõesti, kõik nende probleemid saaksid lahendatud ja tegeleme ka integreeritud teenuse arendamisega selles mõttes, et, et inimene ei peaks käima erinevate asutustes, vaid kogu see informatsioon koonduks tema ümber, et me teame, et dementsusega inimesele tema lähedasel on hästi oluline nii sotsiaalhoolekandesüsteem ja sotsiaalhoolekandesüsteemi poolt pakutavad teenused kui ka siis tervishoiu poole pealt pakutavad teenused, aga tihtipeale inimene jääb nende erinevate süsteemide vahel ikkagi hätta. S143: Suurem plaan ongi haridus, teadus ja arendusasutuste ning tervishoiu, hoolekande ja tugiteenuste pakkujate koostöövõrgustiku arendamine. Sealjuures on oluline, et vajalik abi oleks kättesaadav kõikjal Eestis. Miret Tuur. S145: Ehk me tahame tagada, et ühiskond oleks väga teadlik dementsuse temaatikast, me tahame tõsta erinevate spetsialistide kompetentsi, me tahame kindlasti luua võrgustiku tervishoiu ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel, ehk et kõik need inimesed, kes siis saavad aidata dementsusega inimesi, nende lähedasi, et kõik me siis toimiksime ühiselt ja kindlasti me koondame vajadusi ja vajadustest lähtuvalt, saame teha ettepanekuid, et milliseid vajaminevaid teenuseid on vaja dementsusega inimestele, nende lähedastele. S159: Me ei ole praegusel hetkel suutnud ka tagada seda, et sellel hetkel, kui hooldusvajadus on juba nii suur, et kodus hakkama ei saada, et siis meie hoolekandeasutused oleksid valmis ja võimelised ka sellise keeruka ja suure hooldusvajadusega kliente teenindama. Meil ei ole piisavalt neid kohti, kus oleks olemas füüsiline keskkond, mis toetaks dementset klientide hooldamist ja nendega tegelemist ja ei ole ka alati neid oskusi meie töötajate, nii et mõlema teemaga on vaja tegeleda. S0: Eesti kunstiakadeemia avas tänavu digitoote disaini eriala ka Tartus asuv kõrgem kunstikool Pallas pöörab tähelepanu digitaalsete oskuste täiendamisele, jätkab Erle Loonurm. S169: Seoses demograafilise langusega on Eesti ülikoolidesse sisseastujate arv pidevalt langenud. Näiteks kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal oli kõrgkoolis õppijate arv seitse ja pool protsenti madalam sellele eelnenud aastal. Milline on aga kunstiharidust andvate kõrgkoolide olukord? Eesti kunstiakadeemiasse on sisseastujate arv sel aastal tõusnud neliteist protsenti ning viimasel kümnel aastal püsinud stabiilne, ütleb statistika. EKA avas sel aastal ka uue digitoote disaini eriala. Disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa ütleb, et ülikool peab maailmas ja tööturul toimuvate muutustega kaasas käima. S173: Kõik ju teavad meie Eesti edulugu aga kunsti disainieriduse maastikul võib-olla need toetavad õppekavad pole siiamaani olnud isegi eksisteerimas või siis isegi vähemalt silma paistnud väga, sest tegelikult meie integratsiooni disaini õppekava on juba noh, selles kiires muutuvas maailmas ütleme juba teeb mitmendaid samme, et see on kolmas vastuvõtt meil integratsioonidisaini magistriõppekavale. S169: Ka Tartus asuv kõrgem kunstikool Pallas pöörab tähelepanu digitaalsete oskuste täiendamisele. Õppeprorektor Kristina Tamm. S177: No vallase kõige populaarsemaks erialaks tõesti jätkuvalt on meediadisaini eriala võib-olla lihtsalt meie kultuuri eriala kandidaat on natukene konkreetsema sooviga, et võib-olla see konkurss ei ole küll nii kõrge nagu meediadisaini erialale, kuid see üliõpilane, kes tuleb, tal on kindlam nägemus sellest, kuidas tema haridus, tee peaks kulgema. S169: Maailm muutub visuaali kesksemaks, sõna aga järjest evalveerub. Eesti kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov lisab, et kunstiharidus on sellest võitnud. S183: Põhine maailm aina rohkem muutub visuaalsemaks ja siin on see, kus meie saame toetada selle maailma arengut. Aga loomulikult need üliõpilaste soovid teha midagi oma kätega, need on, need on olemas. S169: Inimeste eneseteadvus tõuseb, palju on võimalik õppida omal käel interneti abil ning ka vahendeid ja viise, kuidas kunsti publikuni viia, annab veebikeskkond juurde. Selli ja meistrisuhe ei ole aga kuhugi kadunud. Kristjan Mändmaa. S173: Loomulikult üha rohkem võimalik õppida neti kaudu, et seal on olemas avatud ülikoole, kursusi tasulisi tasuta, kõike on võimalik õppida, aga nagu näitab meie avatud akadeemia edulugu, kus murutakse sisse uksest ja aknast, et ikkagi see inimeselt inimesele õpe ei ole kuhugi kadunud ja ei näita hääbumise märke. S0: Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi- Kaiv. S193: Musta mere lähistelt pärit madalrõhulohk hakkab eeloleval ööl oma mõju vähehaaval kaotama. Õhtul ja öö esimesel poolel sajab kohati hoovihma ja võib olla äikest, vastu hommikut aga saju võimalus väheneb. Paljudes kohtades tekib udu. Puhub nõrk idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb kümne kuni kuueteist kraadini. Homne ennelõunane aeg on taas udune ja mitmel pool pilvine. Pärastlõunal pilvisus järk-järgult hõreneb, kuid üksikutes kohtades sajab veel hoovihma. Välistatud pole ka äike. Tuul püsib nõrk, puhudes idakaarest üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval üheksateistkümnest kuni kahekümne viie kraadini. S0: Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. S204: Maailmameistrivõistluste valikmängudeks valmistuv Eesti meeste korvpallikoondis peab homme ja ülehomme kontrollkohtumisi Belgiaga. Täna selgus, et koondist ei saa aidata ääremängija Kristjan Kitsing, kes teeb oma uue koduklubi Kalev Cramoga täismahus kaasa kogu hooaja ettevalmistuse. Lahtine on Siim-Sander Vene liitumine koondisega, sest Vene sõitis end näitama võimalikule uuele tööandjale Hispaania kõrgliigas. Alvar Tiisler uuris Eesti koondise peatreenerilt Tiit Sokult nii Kristjan Kitsingu kui ka Siim Sander Vene kohta. Kõigepealt Kristjan Kitsingust. S210: Eesliini hea viskajana, et oleks mängu laiemaks tõmmanud, aga no mis meil nüüd pole midagi, siis on kellelgi teisel, on jälle suur võimalus. Siim Sander Venet ei olnud täna näha, mis see põhjus. S210: Temal on ka sama, ta sai nüüd eile lepingupakkumise ja kui täna nad jõuavad lepinguni, siis oli üks nõue oli, et ta peab kohe kohal olema, seal aga tuleb tagasi selleks tsükliks, kui ta läheb, ei ole, aga ta veel ei ole hetkel alla kirjutanud, nii et võib-olla ta taas liitub veel. S204: USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel pidasid meesüksikmängu veerandfinaalis tõelise maraton lahingu maailma esireket Rafael Nadal ja üheksanda asetusega Dominiktiim. Ligi viis tundi kestnud mängu võitis lõpuks nadal. Avaseti kaotas nad all seejuures koguni null, kuus, kuid kogus end ning võitis kaks järgmist kuus-neli ja seitse, viis. Neljanda seti kallutas kiires lõppmängus enda kasuks tiim. Ka otsustav viies sett läks kiiresse lõppmängu, mille võitis nad all seitse-viis. Kohtumine kestis neli tundi ja nelikümmend üheksa minutit, mis teeb sellest ka läbi aegade kõige pikema USA lahtistel peetud mängu. Karjääri kaheksateistkümnendat suure slami tiitlit jahtiv mullune võitja Nadal kohtub poolfinaalis kolmanda paigutusega Juan Martin el Potroga, kes alistas pärast avaseti api kaotust veerandfinaalis ameeriklase John isneri. Teisel tabeli poolel selgitavad poolfinalistid Marin ili ja Kany Sikori ning Novak Djokovic ja Roger Federeri konkurentsis lülitanud John Milman. Naisüksik mängu esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi Serena Williams ja Läti tennisist anastasia Sevastova. Kuuekordne USA lahtiste võitja Williams võitis Karolina Pliskovat kuus-neli kuus-kolm. Sevastova oli parem mullusest võitjast Slone Stevensit kuus-kaks kuus-kolm. Ülejäänud veerandfinaalides mängivad Carla Suares Navarro ja Madison Keys ning Naomi, Osaka ja Lesja. Suren. S0: Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20953

S12: Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte üheteistkümnendast septembrist. Stuudios on toimetaja Janak Salme. Rahandusministeriumi uue majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu kolm koma kuus protsenti ning järgmisel kolmel aastal püsib kasv kolme protsendi lähedal. S128: Keskmine palk liigub prognooside kohaselt aga kiires tempos ülespoole, viie aasta pärast on see ministeeriumi hinnangul üle tuhande kuuesaja euro. S12: Välisministeeriumi moodustatud Euroopa kohtu kohtujuristi kandidaadi valimise komisjon toetas üksmeelselt riigikohtu esimehe Priit Pikamäe kandidatuuri. Taani Danske pank avalikustab ilmselt tuleva nädala kolmapäeval oma sisejuurdluse tulemused seoses panga Eesti harus toimunud võimaliku rahapesuga. Euroopa parlamendi liikmed arutasid Strasbourgis toimuval täiskogu istungil õigusriigi olukorda Ungaris. New Yorgis mälestati seitseteist aastat tagasi toimunud terrorirünnakute ohvreid Tallinnas mustpeade majas anti üle päästeteenistuse aumärgid ja aukirjad. S11: Neli ristikomando päästjad pälvisid abi eest elupäästja kolmanda klassi medali. S12: Ilmunud on väike inglise luule antoloogia, mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. S128: Inglise vaimule nagu üldse on omane selline kogemus ja looduslähedus, et tung käega katsutavate asjade poole ja rõõm argipäevasest igapäevaelus S12: Nii öösel kui ka homme päeval on pilves selgimistega ilm, öösel sajab vihma, sadu on kohati tugev ja võib olla äikest. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni üksteist meetrit sekundis, puhanguti viisteist, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kuni kakskümmend kolm meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üksteist kuni kuusteist kraadi. Homme päeval sajab ajuti hoovihma ning õhutemperatuur on viisteist kuni üheksateist kraadi. S107: Rahandusministeerium tutvustas suvist majandusprognoosi. Uus majandusprognoos on alus tuleva aasta riigieelarve läbirääkimisteks, millega valitsus täna alustas, jätkab Indrek Lepik. S128: Eesti majandus kasvab lähemas tulevikus umbes kolm protsenti aastas. Järgnevat nelja aastat planeerib valitsus riigieelarve strateegia kaudu ning seal on ühe eesmärgina sõnastatud ka eelarve struktuurne tasakaal. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul praeguse kava järgi see eesmärk ei realiseeru. S28: Meie arvestused näevad ette seda, et kui mitte midagi teha, siis kujuneb välja struktuurne puudujääk ja see noh, viide ongi siis sellele, et, et kui tahta struktuurne tasakaal saavutada, mis oli kevadine valitsuse eesmärk, et siis tuleb pingutusi teha S128: Endine rahandusminister, reformierakondlane Aivar Sõerd on aga märksa kriitilisem. S30: Struktuurses puudujäägis on eelarve nii rahandusministeeriumi hinnangul aga veel suuremas struktuurses puudujäägis on Eesti eelarve Euroopa komisjoni hinnangul ja viimase Euroopa komisjoni hinnangu järgi on meie eelarve mitte null koma kahe protsendilises miinuses, nagu rahandusministerium meile näitas, aga ühe koma nelja protsendises miinuses, siin on ikka suurusjärk kude, vahe, mida me veel nägime, oli see, et olukorras, kus noh, maksutulude laekumise kasv on pretsedenditult suur selle, selles olukorras me ju kulutame reserve, kuidas see võimalik on ja ma vastan ka kohe, miks on võimalik, sellepärast on on see nii, et Eesti riik elab üle jõu. S128: Sõerdi sõnul mõjutab majanduse edukust valitsuse tegevus hetkel vähe, sest see on oma kasvuvõimekuse tipu lähedal. Enim sõltume väikese majanduse na oma kaubanduspartnerite käekäigust ehk põhjanaabrite, st ja ka Saksamaast. Rahandusministeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Aabeni sõnul on seetõttu näha ka paari ohumärki. S28: Paljuski protektsionistliku kaubanduspoliitika tulemusel ja teisest teisest küljest ka piirab meie majanduskasvu muidugi energiahindade kevadel arvates kiirem tõus eelkõige nafta, aga ka elekter. S128: Keskmine palk liigub prognooside kohaselt aga kiires tempos ülespoole, viie aasta pärast on see ministeeriumi hinnangul üle tuhande kuuesaja euro. Samal ajal säästavad inimesed rohkem, mistõttu laenukoormus suhtes hoiustega jätkuvalt langeb. Abeni sõnul pole sestap ka võrdlus viimase majandusbuumiga päris õige. S28: Mingite näitajate järgi jah, aga samas ikkagi, kui vaadata neid trende, mis olid aastal kaks tuhat viis jätkusid kaks tuhat kuus-seitse just eelkõige erasektori laenukoormuse kiire kasvu siis praegu on need trendid risti vastupidised. Jah, erasektor käitub äärmiselt ettevaatlikult ja selles mõttes ei ole, ei ole ka ilmselt põhjust arvata, et need väga niisugused rahulikud ja positiivsed trendid ja konservatiivsed trendid, mis siin nüüd praktiliselt kriisi algusest alates on valitsenud, et nad nüüd pöörduks ja, ja võiks juhtuda midagi sellist, mis juhtus kümme aastat tagasi. S107: Välisministeeriumi moodustatud Euroopa kohtu kohtujuristi kandidaadi valimise komisjon toetas üksmeelselt riigikohtu esimehe Priit Pikamäe kandidatuuri. Otsuse peab veel heaks kiitma valitsus ja Euroopa Liidu ekspertide komisjon. Kui Euroopa Liidu ekspertide komisjon peaks pikamaa kandidatuuri toetama, peab riigikogu presidendi ettepanekul leidma riigikohtule uue esimehe. Euroopa kohtus on kahekümne kaheksa kohtuniku kõrval ka üksteist kohtujuristi. Iga kohtuasja menetleb lisaks kohtunikule ka üks kohtujurist, kes aitab kohtunike, kuid ei osale otseselt otsuste langetamisel. Eestist pole varem Euroopa kohtu kohtujuristi nimetatud. S107: Kadrioru jääkeldris kogunenud e-residentsuse programmiga seotud riigiasutuste ja eraettevõtete esindajad lubasid koostada uue e-residentsuse tegevus plaani detsembriks. Sellest rääkis ajakirjanikele president Kersti Kaljulaid. Tema sõnul küsitlesid programmi eestvedajad suvel kümneid inimesi, kelle tähelepanekuid arvestatakse uue plaani koostamisel. S58: Plaan on siis see, et aasta lõpuks on meil e-residentsus kaks punkt null plaan koos isegi natuke varem, detsembri alguseks ja see tuleb läbi juhtrühmade, kes siis tegelevadki nende valdkondadega näiteks e-residentsus üksikisikule e-residentsus kui äripakkumine, e-residentsus kui platvorm või apstar eresidentsus kui miski, mida me ühel ühelt poolt toome sinna juurde kliente, loome kliendi baasi, aga me täpselt ei saa ju kirjeldada, millised teenused, nii nagu me ei tea ka apstore taks ennast registreerununa, me ei tea, millised on need teenused, mida me täpselt saame, kõikide nende valdkondadega tuleb edasi töötada ja loodetavasti siis seitse valdkonda seitse vedajat tekib, kes aitavadki kokku saada plaani, mis on e-residentsus kaks punkt null. S128: Kas pangandussektori üle on e-residentsus ka kuidagi muutunud vähem riskantsemaks nende läbirääkimiste käigus või ikkagi on pangandusega probleemid üleval? S58: No tegelikult ei ole pangad ja pangaliit ja pangandussektori inimesed öelnud, et e-residentsus on spetsiifiline probleem, me teame, et rahapesu kui selline on probleem. Välisresidentidega seotud kontod on kõikide pankade jaoks rahvusvaheliselt üks teema, millega nad on nüüd harjunud aktiivselt ja väga aktiivselt tegelema. Meil siin Eestis tegelikult. Meil on see Danske juhtum, kus me juba aastal kaks tuhat kaksteist, ammu enne kui sündis üldse e-residentsus pöördusime ka taanlaste poole Taani finantsinspektsiooni ja ütlesime, et Taani pangaga on mingisugune mure. Meil me ei saanud adekvaatseid vastuseid ja adekvaatset reaktsiooni. Nii et tegelikult oleme meie olnud Kanaarilinnu rollis ka siin. Ja kahtlemata annab ka see kogemus meile võimaluse hästi mõista, mida teha selleks, et mitteresidentide, teiste hulgas e-residentidega tehtav äri oleks turvaline. See oli üks meie arutelu mõtteid, et kui me pakume seda nii-öelda apstorei, kuhu peale saavad kõik oma teenuseid ehitada meie oma äriettevõtted, väljamaised, äri, ettevõtted, siis kuidas teha see pakkumine huvitavaks ka panka, kuidas teha ta huvitavaks erasektorile tervikuna. S107: Taani Danske pank avalikustab ilmselt tuleva nädala kolmapäeval oma sisejuurdluse tulemused seoses panga Eesti harus toimunud võimaliku rahapesuga. Danske pank teatas, et uurimine on lõppjärgus ja selle järeldusi jagatakse eeldatavasti üheksateistkümnendal septembril. Sellega seoses korraldab Danske panka pressikonverentsi. Kahtlustuste kohaselt toimus Danske pank Eesti haru kaudu aastatel kaks tuhat seitse kuni kaks tuhat viisteist. Ulatuslik rahapesu. Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis. S107: Terviseamet sai täna teate selle kohta, et Facebook sulges MMSi propageerijate. Kinnise grupi. Sulgemise põhjusena nimetas Facebook oma eeskirjade rikkumist grupi liikmete poolt. Facebooki otsus järgnes terviseameti varasemale taotlusele. Amet palus Facebookilt abi grupi sulgemiseks, kuna ameti teatel tegeleti seal inimese tervist kahjustada võiva väärteabe vahendamise ja levitamisega. MMSi pooldajate kinnine Facebooki grupp oli augusti alguseks kasvanud pea kaheksa tuhande liikmeliseks. Terviseameti teatel on MMSi nime all tuntud naatriumklorit tugev oksüdeerija, mis muundatakse happelistes tingimustes kloordioksiidiks. Ainet kasutatakse enamjaolt tööstusliku pleegitus või desinfitseerimisvahendina. Selle suukaudne tarvitamine on ohtlik ning võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi. Välisuudised võtab kokku Evelin illars. S90: New Yorgis maailma kaubanduskeskuses mälestati vaikuse hetke ja kellalöökidega kahe tuhande esimese aasta üheteistkümnenda septembri terrorirünnakute ohvreid. Kaksiktornide asemele rajatud mälestusväljakule kogunesid ohvrite omaks ed rünnakutest eluga pääsenud inimesed, päästetöötajad ja kõrged ametiisikud. Tseremoonia algas täpselt kell kaheksa. Nelikümmend kuus, mil kaaperdatud lennuk WTC põhjatorni rammis. President Donald Trump ja tema abikaasa võtavad mälestustalitusest osa Pennsylvanias Shangs fillis. Asepresident Mike Penz osaleb Pentagoni tseremoonial. S90: Näljas inimeste arv maailmas on hakanud taas suurenema ja ulatub varsti kümnendi tagusele tasemele, ütles ÜRO, tuues põhjuseks kliimamuutuse, mis on vähendanud põllumajanduse saagikust arenguriikides. Maailma toiduprogrammi aastaraportis. Öeldakse, et kroonilise toidupuuduse all kannatavate inimeste arv tõusis kaheksasaja neljalt miljonilt inimeselt kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal kaheksasaja kahekümne ühe miljonini kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal. Enim kasvab toidupuudus Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Toiduprogrammi direktor David Biesle ütles Roomas ajakirjanikele, et tänane sõnum peaks maailma hirmutama. Tema sõnul aitavad alatoitumusele kaasa nii kliimamuutus kui relvakonfliktid. S90: Ühendkuningriigi keskpanga inglise panga president Mark Carney jätkab ametis kuni kahe tuhande kahekümnenda aasta jaanuarini, et üürida Suurbritannia majandus läbi Euroopa Liidust lahkumise järel tekkivast tormilisest perioodist. Carni ametiaja pikendamisest, teatas rahandusminister Philip Hammand Parlamendi ees selgitas, et keskpanga president on otsustanud jätkata ametis veel seitse kuud, kuna kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta varasuvi võib briti majanduse jaoks olla üsnagi tormiline aeg. S107: Ja veel välismaalt. Euroopa Parlamendi liikmed arutasid Strasbourgis toimuval täiskogu istungil õigusrikkumise. Oma seisukohad esitas ka Ungari Peaminister Viktor Orban. Meil on nüüd otseühendus kolleeg Ep Ehandiga, kes on arutelu kohapeal jälginud. Epp, millised seisukohad arutelul kõlasid? S110: Tere õhtust ja arutelu oli väga kirglik siin Strasbourgis ja see algas siis raporti tegija. S11: Pingu ka olukorrad. S110: Ungaris ja, ja ta tõi välja siis kõik need punktid, mis tema meelest väärivad sellist teravat tähelepanu ja, ja siis sellise karistusmenetluse algatamist. Nendeks on siis nii haridus, form, kohtute allutamine, meediavabaduse piiramine, mittetulundusühingute tegevuse piiramine ka see, et tema siis raporti hinnangul on tegemist vägagi korruptiivse riigiga, kus riigijuhid ka ise kasu saavad avaliku raha kasutamisest. Ja oli kohal ka Ungari peaminister Viktor Orban ja Viktor Orban alustas oma juttu nõnda, et ütles, et ma tean, et hukkamõistev otsus on juba tehtud, aga ma ikkagi räägin siis ja see, mida, millele ta tähelepanu juhtis, ta leidis, et see raport on tehtud esiteks ebaõiglaselt fakte mitte arvestades ja teiseks ka ka vaenulikult ja ideoloogiliselt kallutatult, ehk siis see on justkui nõiajaht Ungarile ja et et raporti tegija ei ole ei saa aru siis Ungari poliitikast, konservatiivsest, poliitikast, hääletus selles küsimuses on homme ja selliseks kaalukeeleks saab siis konservatiivide fraktsioon, kes siin on kõige suurem ja kuhu kuulub ka Viktor Orbani Fideshi partei. Ja see fraktsioon on oma arvamustes seisukohtades selles küsimuses lõhenenud ja täna õhtul nad siis arutavad, kuidas nad homsel hääletusel käituvad. Igal juhul on see esimene kord, kui selline menetlus, selline arutau elu siin Euroopa parlamendis on, nii et igal juhul on see märgiline. S107: Aitäh selle ülevaate eest. S107: Ja tagasi Eestisse majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECD ning haridus ja teadus ministeeriumi esindajad tutvustasid OECD iga-aastase hariduse raportisse koondatud Eesti andmeid võrdluses teiste riikidega, jätkab Indrek Lepik. S128: OECD koondab endas suurt osa Euroopast, Põhja-Ameerikat ja ka rikkaid tööstusriike Ida-Aasias ja Okeaanias. Teisisõnu on tegu niinimetatud rikaste riikide klubiga. Nende riikidega võrreldes on Eesti hariduses nii mõnigi puudujääk. Enim teeb ekspertidele muret fakt, et õpetajatel kulub otsese õpetamisega mitteseotud tegevustele liiga palju aega, sest lisaks klassitööle on tarvis tegeleda ka nõustamise ja muude tunniväliste tegevustega. Teine suur mure on see, et õpetajate keskmine vanus aina tõuseb. Ligi pool Eesti õpetajast on üle viiekümne aastased ning seejuures pole alla kolmekümne aastaseid kümme protsentigi. Haridusminister Mailis Repsi sõnul peegeldub selles ka tänane tööturu olukord. S133: Töö käte vajadus Eestis kasvab ja aina enam erinevad sektorid räägivad tööjõupuudusest, nii võime ka meie arvestada, et konkurents tööjõuturul kõige positiivsemas mõttes tekib, aga see võib tähendada ka seda, et õpetajate puudus umbes kümne aasta perspektiivis võib olla juba selline, mis, mis meie hariduskvaliteeti hakkab ka üldisemalt mõjutama. S128: Palgakasv on olnud seejuures viimastel aastatel väga kiire, kuid võrreldes OECD keskmisega on palgatase endiselt üks madalamaid. Positiivsena toob OECD välja aga alghariduse seisu, kus laste sotsiaalmajanduslik taust ligipääsu haridusele ei mõjuta. Taas haridusminister Mailis Reps. S133: Paistame OSCD riikides silma sellega, et ta on nii valdavalt kättesaadav, et see ei sõltu majanduslikust taustast, ta ei sõltu etnilisest taustast, vanemate sellisest haridustaustast, et ta on ikka üldiselt positiivse mõjuga ka nendele lastele, kes on vägagi keerulistest peredest või keele keerulistest tingimustest. Meil on ütleme, see puudujääk, et mitte kõik lapsed veel ei käi seal ja seetõttu nii nagu ka teate, haridus ja teadusministeerium on kaalumas, millises osas ja, või kas siis täielikult või osaliselt oleks ta ka tasuta lapsevanematele ja lahutamatu osa ülejäänud haridussüsteemist. S107: Tallinnas Mustpeade majas anti üle päästeteenistuse aumärgid ja aukirjad. Ühtekokku anti üle sada aumärki ja kaheksa tänukirja. Elupäästja kolmanda klassi medalisaajate seas olid ka neli Läänemaa ristikomando päästjad, kes aitasid mullu suvel päästa kiirabiautojuhi elu, jätkab Juhan epner. S11: Mullu juulis kutsuti ristikomando päästjad Üllar Lai, Aavo Liiv, Ervin Paaliste ja Georg Paaliste Paliverre raba tänavale, et aidata kiirabil üks abivajaja kortermajast välja tuua. Päästjad tegid seda ja valmistusid seejärel lahkuma. Kui ootamatult selgus, et kiirabiauto juhti tabas tõsine terviserike, jätkab ristikomando päästja Aavo Liiv. Hakkasime juba ära tulema. S151: Kui naabritädi tuli jooksuga sealt, et kuulge, tulge nüüd ruttu appi, et kiirabiautojuht kukkus kokku. Et meie jaoks täitsa S11: Sündmussündmuses Aavo Liiv kutsus esimesele abivajajale uue kiirabi ning kokku kukkunud kiirabijuhile Reani mobiili. Ervin Paaliste tegi kiirabijuhile kunstliku hingamist ning Georg Paliste ja Üllar Lai tegid südamemassaaži. See andis teistele kiirabibrigaadi liikmetele võimaluse paigaldada intubatsioonitoru ja kasutada Tevi brilaatorit. Üllar Lai, kes asus päästjana tööle alles samal suvel, ütles, et tegutseda tuli kiiresti. S151: Siis tuli tegutseda nagu tegutsema peab, et elustada tuleb seal muud teha polnudki lihtsalt pumbata ja vahepeal vahetada. Kui enam ei jaksanud. S11: Georg Paliste ütles, et medali saamine on väga tore, aga kõige tähtsam on siiski, et nad said olla hädaolukorras abiks. S151: No kindlasti on ta tore tunnustus, aga põhiline on ikkagi see, et inimesele jäi reaalselt hing sisse. S11: Kiirabijuht õnnestus elustada reani mobiili saabumise ajaks kõik neli ristikomando, päästjad pälvisid abi eest elupäästja kolmanda klassi medali rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa. S107: Ilmunud on väike inglise luule antoloogia, mis sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi. Luuletused tõlkis ning kogumiku koostas Märt Välja taga. Temaga rääkis Erle Loonurm. S162: Märt Välja taga selles väikese inglise luule antoloogias on kokku üle neljasaja lehekülje, seal on ligi kuuskümmend autorit ja üle kahesaja luuletuse ja, ja muu žanris siis loomingut. Kuidas oli nii eri ajastut? S162: Autoreid tõlkida kui raske see oli. S167: Eks nad tõenäoliselt natukene ühtemoodi kõik lõpuks välja kukuvad, sest nad on ühe tõlkija vaimust teadvusest läbi käinud, nii et raamat algab GofriGosseriga neljateistkümnendast sajandist ja lõpeb Gofri hilliga, kes suri mõned aastad tagasi ja nende kahe sofri vaheline erinevus on tõenäoliselt tõlkes noh, natukene väiksem, kui ta originaalis on. Aga üks taotlus sellel raamatul ongi ta järelsõna pealkiri on inglise luule vaim. Et, et esindada nagu kogu inglise luulet läbilõikeliselt küll aga just nagu oleks see S167: Üks isik seal taga või nagu inglise luulel oleks oma terviklik vaim. S162: Just nimelt te tõite sisse selle inglise luule vaimu, kui seda üritada sõnastada, milline see vaim on. S167: Et inglise vaimule nagu üldse on omane selline kogemus ja looduslähedus tung käegakatsutavate asjade poole ja rõõm sellisest argipäevasest iga igapäevaelus, aga ta ei ole selline argipäevasus või, või loodus, lähedus või kogemuslähedus, et see ei jää selliseks troostituks ja halliks, vaid seal on ka ikkagi pürgimine teispoolsuse poole. Väga suure osa moodustab sellest raamatust ka vaimulik luule, eriti varasematest sajanditest, nii et seal on ühest küljest selline käega katsutav meeleline muldne pool ja siis teiselt poolt on selline kirgas päikese poole tunglev rõõm. S162: Loeme midagi sealt ette ka, mis annaks inimesele konkreetse näite, et kuidas see kõlab. S167: Ta on üks selline üheksateistkümnenda sajandi lõpu dekadent nagu Ernst Tauson ja ma loen ühe tema luuletuse ette. S167: Ei ole kauaks naeru, nuttu, iha, viha ja armastust. Vaevalt küll veame kaasa nende kiha teispoole, ust ei ole kauaks roose ja viinamarju hägusast unenäost tee kord kerkib esile siis unevarju, ta sulgub, see. S107: Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. S191: Läänemere maade kohal on väga kiire õhuvool ja järgneval ööl kannab see uue sajuala üle Eesti läänest itta. Tuul paisub tormiks. Saabuval ööl on meil pilvine. Sajab vihma, sadu on kohati tugev, võib olla äikest. Vastu hommikut lääne poolt alates sajud järk-järgult lakkavad ning hommikuks on laussajuala kaugenenud ka idapoolsetest maakondades Peipsi järve taha. Tuul puhub öösel lõunast ja edelast sisemaal kiirusega kuus kuni üksteist, puhanguti viisteist, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kuni kakskümmend kolm, merel kuni kakskümmend viis meetrit sekundis. Ning õhutemperatuur on üksteist kuni kuusteist kraadi. S191: Homme päeval vahelduvad pilved päikesepaistega, kohati sajab hoovihma. Õhtul võib olla ka sajuhooge laialdasemalt. Ilm on väga tuuline. Edela ja läänetuule kiirus on sisemaal seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist kuni kaheksateist, saartel ja rannikul kaksteist kuni seitseteist, puhanguti kakskümmend kuni kakskümmend viis meetrit sekundis. Õhtuks tuul veidi nõrgeneb ja õhusooja on homme päeval viisteist kuni üheksateist kraadi. S107: Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik S209: Tallinnas kogunesid täna Eesti käsipalli meistriliiga meeskondade esindajad, et tutvustada oma koosseise ja eesmärke algavaks hooajaks. Tiitlikaitsjana astub hooajale vastu Põlva Serviti, kes on ka uuel hooajal selge favoriit. Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting. S211: Kindlasti tiitli kaitsmine ei ole kerge ülesanne, ma olen seda ka järjepidevalt toonitanud, aga võib-olla jah, võib-olla eelmine aasta oli erandlik eelmine hooaeg, et see, see võit ja, ja tiitli kaitsmine tuli lihtsamalt, aga ma arvan, et see aasta me peaksime olema jälle tähelepanelikumad, jälle rohkem valmis, et meil on. Nagu ma ütlesin, ka meil on veidikene oma koosseisuga probleeme, meil on mõned mehed traumadega olulised mängijad kõrval. Eks hooaeg näita, kas nad suudavad nagu jalule saada ja, ja meid uuesti aitama hakata, aga, aga üldkogu võttes, jah, me peame oma konkurente kindlasti sellel hooajal austama. S209: HC Tallinn läheb vastu oma teisele hooajale. Klubi, kelle esmaeesmärk on Tallinna käsipallikultuuri kasvatamine, sai oma esimesel aastal Eestis neljanda koha. Nüüd on aga kohanemisfaas möödas ja eesmärgid tulevikuks on oluliselt kõrgemad. HC Tallinna treener ja tegevjuht Risto Lepp. S218: Me oleme tulnud käsipallikaardile ambitsioonikalt ja, ja ega me seda klubi niisama ei teinud, me alustasime oma noorte tööst, nüüd on üle Tallinna ja Tallinna lähiümbruses üle viiesaja lapse ja eelmine aasta siis alustasime ka oma selle esindusmeeskonna projektiga, mis on siis esialgu kolmeaastane ja selle lõpptulemus kaks tuhat kakskümmend. Oleme välja öelnud, et me sooviksime siis loogilise nii-öelda jätkuna näha ka meistritiitlit. S209: Eesti jalgpallikoondis peab täna UEFA rahvuste liigas oma teise kohtumise, kui võõrsil on vastaseks Soome. Esimeses mängus jäädi kodus null. Üks alla Kreekale, kuid mängupilt näitas, et võimelised ollakse rohkemaks. Eesti koondislane Henrik Ojamaa eile toimunud pressikonverentsil. S225: Ma usun meie meeskonda meie mängijatesse, et me oleme suutelised homme homme mängu võitma, aga see ei tähenda, et me peaks kuidagi S225: Kuidagi väga palju riskima või mängima väga meeleheitlikult, et kindlasti samasugune füüsiliselt kõva pingutus palliga veidi kvaliteetsemalt ja ja ma, et meil on homme väga võimalus. S209: Kohtumine Soome ja Eesti vahel algab kell kakskümmend üks. Nelikümmend viis. Otseülekanne ETV kahes kell kakskümmend üks, kolmkümmend. S107: Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-20969

S1: Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Est-For Investe kohtus eile ja täna Võru, Räpina ja Setomaa valla esindajatega sooviga leida kolme valla piiri peale uus võimalik puidu rafineerimistehase asukoht omavalitsustele tehti ettepanek alustas uuringute läbiviimisega kolme balti riigi ühisettevõtte. RR tegevjuht Baiba Rubesa astus tagasi. Rubessa toob põhjusena välja, et kolm riiki pole suutnud saavutada kokkuleppeid projekti ühisel elluviimisel ja juhtimisel. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor, rektor Henrik Hololei leiab, et koostööle pole midagi ette heita. S10: Euroopa komisjoni poole pealt meil on olnud kõikidega väga hea koostöö, me oleme väga tugevalt teinud koostööd ühisettevõttega ja, ja loomulikult ka kaka kohalike rakendusasutustega. S1: Tuleval aastal hakatakse välja andma ID kaarte, mis lubavad kaarti kasutada ka kontaktivaba kliendikaardi või näiteks bussikaardiga. Tartus pole senini suudetud leida püsivat rakendust kummalegi Eesti Rahva Muuseumis tühjaks jäänud hoonele. Üks seisab tühja, teisele otsib riigi kinnisvara aktsiaselts pikaajalist üürilist. S10: Väga paljud sellised otsused on ikkagi koalitsioonipartnerite kokkulepe ja kui siin kokkulepet ei ole ühist saavutatud, siis tuleb niikaua läbi rääkida, kui see ühine arusaam tekib. S1: Täna õhtul esilinastub dokumentaalfilm viimane vürst, mis avab ukse Peeter Volkonski ellu ja hingemaailma. S12: Milline meil kellelgi on pilt Peeter Volkonskist, ma arvan, et see on huvitav küsimus, sellepärast et ta on ilmselt üks keerulisemaid ja eest ära minevamaid tegelasi. Eesti siin lähiajaloo kultuuriloos. S1: Anett Kontaveit pääses Wuhani ETA turniiril poolfinaali, alistades täna Tšehhitari Katarina nakova kuus-neli kuus-neli. Ilm püsib tuuline, Lääne-Eesti saartel ulatub tuulte kiirus öösel kuni kahekümne viie meetrini sekundis, homme pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni üheksa kraadi ja Põhja-Eestis võib tulla ka lörtsi. Homme päeval on seitse kuni üksteist kraadi. S107: Ja nüüd kõigest järgemööda. Est-For Invest kohtus eile ja täna Võru, Räpina ja Seto maa valla esindajatega sooviga leida kolme valla piiri peale uus võimalik puidu rafineerimistehase asukoht. Omavalitsustele tehti ettepanek alustada uuringute läbiviimisega. Mirjam Nutov kohtus täna osapooltega. S181: Est-For Investi sõnul peaks tehase võimalik uus asukoht vastama kolmele kriteeriumile. Seal peaks olema võimalikult vähe inimesi, seal peaks olema lähedal võimalikult palju vett ja kindlasti peaks seal olema raudtee sõlm. Neile kriteeriumitele vastab praegu kõige paremini kolme omavalitsuse Räpina setomaa ja Võru valla piirile jääv kikka metsamassiivide ala. Edasi räägib Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli. S26: Vaatame ja oleme siinkandis sellepärast, et siin on võimalik kasutada lämmijärve vett ehk mitte kasutada ühtegi kohalikku jõge, kuna need jäävad liiga väikseks. S181: Enamus kikka piirkonda jäävatest metsamassiividest kuulub riigile. Sealt läheb läbi ka Tartu Koidula raudtee, kust saab maha ehitada tehase juurde viiva lisaharu. Lämmijärv jääb sellest piirkonnast aga umbes kahekümne kilomeetri kaugusele. Plaani kohaselt peaks vesi jõudma tehasesse mööda maa-alust veetoru. Rajatav tehas võtaks enda alla sada hektarit maad veel kord Est-For Investi esindaja Aadu Polli. S26: Ega see meie arusaam kolme valla liitumiskohast ja, ja Kika metsadest on ju ainult unistused, seal võiks teha ja see on, see ei ole läbi kaalutud analüüsitud ja see ka ei tähenda seda, et ei teki uusi kohtasid, kuhu võiks kaaluda, see kõik on järgnev, uuringuprotsessi osa. S181: Selleks aga, et saada luba uuringute läbiviimiseks, kohtus Est- Fori esindus eile ja täna kolme omavalitsuse esindajatega edasi, räägib setomaa valla vallavolikogu esimees Rein Järvelill. S35: Meil ju hoiakut hetkel ei ole, sellepärast et eks me, me ei, me ei tea, mis nüüd edasi saab, et millised sammud on, kas, kas seda setomaa valla või valla lähedal olevat asukohta hakatakse üldse planeerima võimaliku asukohana. S181: Ja Võru valla vallavanem Kalmer Puusepp S38: Kuna antud teema on, puudutab väga avalikkust, siis kindlasti antud teemat tuleb arutada volikogu tasandil, et. S181: Kohtumine Räpina valla esindajatega on aga just praegu lõppemas või just äsja lõppenud, nii et nende seisukohti me hetkel edastada ei saa. Aadu Polli Est-Forist ütleb aga, et ilma uuringuteta ei saa ei nemad ega ka keegi teine teada, kas sellist tehast on võimalik üldse rajada. Nende üleskutse kohalikele omavalitsustele on, et kui kellelgi on huvi näha oma valla territooriumil tselluloosi tehast, siis sellest maksaks neile teada anda raadiouudistele võrust Mirjam Nutav. S107: Kolme balti riigi ühisettevõtte Erbe Reil tegevjuht Baiba Rubesa, kelle ametiaeg pidi nagunii tänavu oktoobris lõppema, teatas täna päevapealt ametist tagasiastumisest. Rubesa ütles pressikonverentsil põhjusena, et kolm riiki pole suutnud saavutada kokkuleppeid projekti ühisel elluviimisel. Aga Ragnar Kond võtab nüüd pressikonverentsil räägitu kokku, palun. S48: Baiba Rubesa soovis oma lahkumisega juhtida veel kord tähelepanu nendele probleemidele, mis Rail Baltic'u ümber on ja mida ei ole õnnestunud siis kolme aasta jooksul lahendada. Rube sa meelest on nii, et olgu see tegevjuht ehk siis ka uus erereilijuht, kes tahes või kust iganes, riigist vastuolud on pigem seotud aktsionäride koostööga ja algavad peale nõukogust. Ehk siis, kui nõukogu liikmed on samal ajal nii juhid kui ka projekti teostajad, siis Rubesa meelest ei ole sellises olukorras võimalik head äritava järgida ja tervikuna tunnistab ta, et paljud hanked ja projekt ise on ajagraafikust maas. Ta muretseb väga tuleva aasta eelarve üle ja pole üldse kindel, kas sellises olukorras projekti siis Euroopa Liidu poolt rahastatakse edasi või mitte. Kooskõlastamised kõikvõimalikel tasemetel on võtnud väga palju aega ja ri häirib ka see, et tuleb kõik dokumendid tõsta ümber erinevatesse keeltesse tõlkimine võtab palju aega ja ka seadusandlus on riigilt erinev, nii et need on probleemid, mis siis Rubesa meelest häirivad praegu projektiga edasiminekut, aga samas teiselt poolt tuleb ju meenutada, et Leedu ja Eesti on ise juba mõnda aega tagasi nõudnud rubesa lahkumist, kui siis lepiti kokku, et ta oma ametiaja lõpuni ametis jätkab. Baiba Rubesa tunnistas ka täna, et soovis omal soovil lahkuda mitme kuuest, kuid siis palus Läti peaminister Maris Kucsinskis tal ametisse edasi jääda. No ma palusin täna ka Läti transpordiministeeriumi seisukohta, et kuidas siis Läti pool Rubesa tegevusele ja lahkumisele vaatab. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et lahkumine on Rubesa isiklik otsus. Mitte keegi ei ole talle vähemalt Läti poolt selleks survet avaldanud, pigem vastupidi, püüti teha kõik selleks, et ta oma ametiaja lõpuni ikkagi tööd edasi teeks. Samas tunnistatakse ka, et Rubesa tööga ollakse siin Lätis rahul ja noh, eks juba varemgi on tekitanud mõningast hämmingut Eesti ja Leedu suhtumine rubesatöösse, et Lätis nagu kohati jääb mulje, et ei saada aru, mis rubesa probleem siis tervikuna on, aga nüüd jah, on see küsimus möödas ja uue juhatuse esimehe leidmiseks on juba välja kuulutatud ka rahvusvaheline konkurss ja seni täidab siis Verbe reili juhi ülesandeid. Finantsjuhist juhatuse liige Ignas Tegutis. S107: Aitäh Ragnar Kond sulle selle ülevaate eest. RBREL-i nõukogu esimees Riia Sillaväe kommenteeris Rubessa lahkumist nii. S71: Mul on kahju, et see võimekus erinevaid osapooli siduda on natukene nõrgaks jäänud ja, ja mul on kahju, et Baiba rubesa lahkumine natuke ebakonstruktiivset toimus. Täna hommikul on meedias paiga Rubesa avaldanud arvamust projekti kulgemise kohta ja teinud alusetuid süüdistusi. Mul on hea meel, et meil on väga palju pühendunud inimesi, kes töötavad projekti edasiminemise ja õnnestumise nimel ja tänu neile oleme Rail Baltica trassi ja terminalide osas juba tehnilise projekteerimiseni jõudnud ja ja me kõik teeme selleks kõik, et Rail Baltica nii plaanipäraselt kui eelarve kohaselt kulgeb. Ja meie töö käib ka juhivahetuse olukorras segamatult edasi. Riikidevaheline koostöö on kulgenud plaanipäraselt, on kulgenud mõistmises riigi poliitikud peavadki kaitsma riigi elanike huvi ja selles ei saa kedagi süüdistada, see ongi nende töö. Ja ühisettevõte on selleks ellu kutsutud neid positsioone ühildada, et me leid leiaksid ühise arusaama, et millisel moel ja et Rail Baltic meie kõigi hüvanguks ehitatud saaks. S107: Uku tuum küsis, mida arvab Rubesa väljendatud murest Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. S103: Tegelikult oli ka algusest peale selge, et selleks, et selliseid piiriüleseid mitut Euroopa Liidu liikmesriike haaravaid projekte kõige efektiivsemalt ellu viia, selleks on vaja taolist ühisettevõtet, aga alati on see mõttekoht ja, ja kokkuleppekoht just nimelt see, et kuidas need vastutused täpselt siis selle ühisettevõtte ja nende kohalike rakendusasutuste vahel jagunevad ja eks see on üks asi, mille paika loksus, on viimased aastad pidevalt üritatud ja ma arvan, et see liigub õiges suunas. Kas või näiteks täna siis Euroopa ühendamise rahastu komitee, kus on ka kõik liikmesriigid, rakendusotsuse, mis puudutab Rail Balticut ja samuti väga palju erinevaid tegevusi, mis sellega kaasnevad. Nii et, et see näitab tegelikult, et töö käib, aga loomulikult asju saab teha paremini ja just nimelt see kesktasandi ja kohalike tasandite vaheline koostöö saab kindlasti muutuda paremaks Euroopa komisjoni poole pealt, meil on olnud kõikidega väga hea koostöö, me oleme väga tugevalt teinud koostööd ühisettevõttega ja, ja loomulikult ka ka ka kohalike rakendusasutustega. Ja mis ma tahaks öelda, on see, et igal juhul see tahtmine on olemas, väga selgelt on poliitiliselt seda soovi väljendanud ka peaministri alles aprillikuus. Ja ega siin muud ei olegi, kui lihtsalt tuleb tööga edasi minna ja tegelikult ka vaadata loomulikult kriitikat, mis on põhjendatud ja nagu öeldud, seda, et, et asju tuleks paremini teha, seda me oleme kogu aeg teadnud ja selles osas me oleme ka kogu aeg üritanud järgmiseid samme astuda. Euroopa komisjon on samuti kutsunud kokku erinevaid koosolekuid erinevate osapooltega suhelnud ja minu arust seesama asjaolu, et rakendusotsus on vastu võetud, annab väga selgelt märki sellest, et töö käib. Nagu öeldud, tööd parandada saab, aga kas muretsema peab? Muretseda võib alati, aga muretsemine ei vii asju edasi, asju võib ainult edasi, kui, kui tehakse tööd ja, ja loomulikult tuleb lähtuda sellest, mis on kokku lepitud. Me tahaksime loomulikult näha, et projekt liiguks kiiremini ja me loomulikult tahaksime näha, et väga selgelt oleks paigas see vastutus siis ühisettevõtte ja kohalike naasjutuste vahel. Aga selle nimel tuleb tööd teha. S107: Alates järgmisest aastast antakse Eestis välja ID-kaarte, mida saab muuhulgas kasutada ka näiteks kontaktivaba bussikaardina. Samas ei pruugi inimeste jaoks muutused nii kiiresti tulla, sest esmalt peavad ettevõtted oma süsteemid uue ID-kaardiga kohandama. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. S108: Eestilt suure kahjunõude saanud Gemalto alates tulevast aastast meile enam ID- kaarte ei tooda, uue hanke võitis Prantsusmaa firma ideemia ning ehkki Gemalto on hankekohtus vaidlustanud politsei ja piirivalveametit, edu teda ei saada. Vähemalt otsustati täna tutvustada juba päris uut ID-kaarti. Politsei ja piirivalveameti peaekspert Eliisa Sau ütles saates uudis pluss et kõige silmatorkavam muudatus uuel kaardil on värviline foto. S115: Värviline foto on ise ka üks turvaelementidest, lisaks on meil ka sekundaarfoto olemas, nüüd uuel kaardil, see tähendab siis seda, et see on selle põhifoto kordus, aga see on nähtav üksnes kaldvalguses. Lisaks turvaelementist võiks välja tuua ka läbipaistva akna, mille kuju on tehtud spetsiaalselt Eesti riigi tarbeks. S108: Uue kaardiga tuleb juurde ka kasutusvõimalusi ehk seekordses riigihankes seati tingimuseks, et ID-kaarti peab saama kasutada ka kontaktivabalt, räägib riigi infosüsteemide ameti EID valdkonna juht Margus Arm. S120: Digiallkirjastamine ja autentimine, sisselogimine e-teenustesse, see jääb jätkuvalt toimima kontaktse kiibi peale ehk tuleb kaart alati lugejasse panna ja pindsisestada, aga näiteks kliendikaardi rakendused, ühistranspordi valideerimised, need oleks võimalik siis tulevikus üle viia kontakti joobaliidese peale. S108: See ei käi siiski üleöö, sest esmalt peavad ettevõtted oma süsteeme uue ID-kaardi võimalustega kohandama. S120: See sõltub nüüd tõesti juba ettevõtetest, kas nad tahavad hakata seda tegema või mitte. Meie oleme loonud ID-kaardi peale eeldused, et seda võimalik teha. S108: Tallinna linnatranspordiameti juhataja Andres Harjo vajalike arenduste mahtu praegu hinnata ei oska, aga ütleb, et see kõik on võimalik ning Tallinna ühistranspordis saab tulevikus ID-kaarti kasutada. S127: Seda enam, et tegelikult täna ju nõutakse ühiskaardile juurde ka ID-kaarti, et isikud tuvastada ja kui uus ID-kaart võimaldab selliseid kontaktivabasid andmevahetusi, noh siis siis see tegelikult ongi tänases mõistes ja ühiskaart koos ID-kaardiga. S107: Päeva olulisemad välissõnumid võtab kokku Janek Salme. S130: USA senati õiguskomisjoni ees annavad täna ütlusi ülemkohtu kohtuniku kandidaat Bret Cavano ja teda seksuaalses rünnakus süüdistab Christene Blasy Ford. Õiguskomisjon palkas neid ja tunnistajaid küsitlema Arisona osariigi seksuaalkuritegude prokuröri. Lisaks süüdistavad veel kaks naist vanad seksuaalses ahistamises. Need süüdistused võivad saada saatuslikuks kavano kandideerimisele. Senatis on vabariiklastel vaid üks hääl rohkem kui demokraatidel. Uudistekanalite teatel oletatakse, et kavano kandidatuuri saatus on sisuliselt nelja vabariiklasest senaatori käes, kes on vähem või rohkem silma paistnud president Trumpi tegevuse kritiseerijana. Senati õiguskomisjonis on hääletus kavano kandidatuuri üle kavandatud homseks. Kui komisjon teda toetab, hakkab hääletama sõna tervikuna. S130: Iraani kinnitusel on India valmis jätkama Iraani nafta ostmist ka pärast seda, kui USA jõustab novembri alguses Iraani suhtes uued sanktsioonid. Iraani välisminister Muhammad Javad Zarif ütles, et India välisminister Sushma Svarag kinnitas talle seda New Yorgis toimunud kohtumisel. Iraani välisministri sõnul soovib India samuti jätkata majanduskoostööd. India on Hiina järel mahult teine Iraani nafta importija ning India toetab Iraani Tšabahari sadamakompleksi arendustöid. S130: Vene riigiduuma võttis kolmandal lugemisel vastu pensionireformi seaduse, mis näeb ette pensioni ja tõstmise meestel kuuekümne viie ja naistel kuuekümne eluaastani. Eelnõu saadeti edasi heakskiitmiseks Föderatsiooni nõukokku, kus see läheb edasi allkirjastamiseks. Presidendile. S130: Kreeka rahandusministeerium teatas, et esimesel oktoobril tühistatakse kolm aastat kehtinud piirang sularaha väljavõtmisele. Esialgu oli piiranguks seatud nelisada kakskümmend eurot nädalas ning praeguseks on seda kergitatud viie tuhande euroni kuus. Kreeka rahandusministeerium teatas, et alles jääb piirang ülekannetele välisriikidesse, kuid seda tõstetakse praeguselt kolmelt tuhandelt eurolt kümne tuhande euroni. S107: Edasi Tartusse pärast Eesti Rahva Muuseumi Raadile kolimist pole endiselt suudetud otsustada kummagi endise muuseumi hoone tulevikku. Kuperjanovi tänavahoone seisab tühjana. Veski tänava hoonele otsib riigi kinnisvara aktsiaselts pikaajalist üürilist. Madis Hindre. S108: Parasjagu tehakse ERMi endises hoones Veski tänaval remonti. Tegemist on siiski ajutise remondiga, et anda majale ajutine ülesanne. Nimelt vajab riigikohus kuni kahe tuhande kahekümnenda aasta alguseni asenduspinda, aga juba enne, kui ERM Raadile kolis, käis Veski tänava hoonet vaatamas Tartu ringkonnakohus. Kolimine oleks aga kallis ehk kui praegu Veski tänaval tehtav ajutine remont maksab ligi sada nelikümmend tuhat eurot, siis korraliku renoveerimise hinnaks arvati läinud aastal neli koma viis miljonit. Ehkki ükski teine riigiasutus Veski tänava hoonesse ei kipu, plaanib riigi kinnisvara aktsiaselts maja ikkagi alles hoida. Tasapisi otsitakse sellele üürilist ja juba on huvi tundnud Tartu luterlik Peetri kool. Hoopis teine lugu on ERMi endise Kuperjanovi tänava näitusehoonega. Seda püüdis RKS maha müüa ka tulutult. Õigemini pakkus Tartu linn hoone eest pool miljonit eurot korporatsioon Sakala sada kümme tuhat eurot rohkem. Müügitehing jäi aga katki, sest Tartu rõhus avalikule huvile ja soovile teha hoonesse seltsimaja. Niisiis võttis toonane riigihaldusminister Mihhail Korb otsustamise enda kätte, aga jättiski otsustamata. Viimati ütles tänane riigihalduse nister Janek Mägi, et korporatsiooni ja linn peaksid omavahel kokkuleppele jõudma, räägib Tartu abilinnapea Monika Rand. S169: Ma arvan, et seda kompromissi tegelikult ei ole. Sakala on öelnud küll, et ta on nõus seda hoonet Tartu linnale rentima, aga kindlasti sellele teele me ei asu, et, et hakata rendihindades ja rendiküsimustega läbi rääkima vaid pigem on Tartu linnal ikkagi kindel soov see hoone omandada. S108: Monika rand ütleb, et Kuperjanovi tänava hoone renoveerimiseks on linn valmis kulutama ligi kolm ja pool miljonit eurot, kusjuures igasugused investeeringud senisesse, pensionäride seltsimajja staadioni tänaval on linn lõpetanud ja maja laguneb. Niisiis tuleb ministril ikkagi otsustada. S173: Väga paljud sellised otsused on ikkagi koalitsioonipartnerite kokkulepe ja kui siin kokkulepet ei ole ühist saavutatud, siis tuleb niikaua läbi rääkida, kui see ühine arusaam tekib. S108: Janek Mägi ütleb, et otsusega võib veel omajagu aega minna ja võib-olla alustatakse kogu protsessiga hoopiski algusest. Nimelt tahaks RKS hoone uuesti enampakkumisele panna. S107: Täna õhtul esilinastub dokumentaalfilm viimane vürst, mis avab ukse Peeter Volkonski ellu ja hingemaailma Auväärse sugupuuga. Vürst Volkonski on Eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Film uurib, kuidas õnnestub leida tasakaalu olme ja aristokraatia vahel mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele. Erle Loonurme lugu. S200: No miks sa ei joo, siis mida siis tahad, praegu läks oma? S115: Viimane vürst teeb sissevaate legendaarse rokk ja punkmuusiku näitleja ning tõlkija Peeter Volkonski argipäeva ning avab põgusalt ka peresuhteid. Filmi autor Kaupo Kruusiauk ütles vikerraadiole, et film on mõeldud eelkõige neile, kes Peeter Volkonskit juba veidi teavad ja tunnevad. S184: Eks Peeter Volkonski puhul on väga keeruline tõmmata seda joont, et kust maalt siis seda peaks nii-öelda nagu tutvustama hakkama ja, ja kui palju inimesed teavad, et mina võtsin algusest peale selle seisukoha, et noh, see film on ikkagi inimestele, kes ikkagi üldiselt teavad, kes on Peeter Volkonski S115: Filmikriitik Tristan Priimägi ütles, et Volkonski kohta meie kultuuriruumis ja ajas ei ole lihtne sõnastada ega portreteerida. S12: Milline meil kellelgi on pilt Peeter Volkonskist, ma arvan, et see on huvitav küsimus, sellepärast et ta on ilmselt üks keerulisemaid ja eest ära minevamaid tegelasi Eesti siin lähiajaloo kultuuriloos. Portreefilmi mõte võiks olla see, et üks inimene või üks teema mingis mõttes nagu ammendatakse, et me saame selle filmi vahendusel nähtusest või inimesest mingi pildi, siis seda ülesannet minu meelest sellel filmil ei ole õnnestunud täita. Ehk siis vaadates ära metaalfilmi viimane vürst Peeter Volkonskist tahaksin ma näha veel ühte põhjalikumat filmi Peeter Volkonskist, sest ma näen, kui palju seal peidus on ja ma tahaksin sellest rohkem teada saada. S115: Kaupo Kruusiauk tegi filmi üle kolme aasta ning arvab, et jõudis Volkonskile päris lähedale. S184: Mulle tundub, et Peeter mõnes mõttes ongi selline ja võib-olla tõesti ta mingisuguseid asju jätab ka, nagu rääkimata või siis natuke nagu hiilib kõrvale, aga see on tema nagu loomus talle meeldib mängida, talle meeldib neid kuidagi huumorisse tõsta, et ma loodan, et tegelikult selles filmis avalduvad ka teatud sellised nüansid, millega ei olda nii nagu. S107: Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Sirle Kangur palun. S200: Eeloleval ööl on pilves ilm, sajab vihma, Põhja-Eestis võib paiguti tulla sekka ka lörtsi. Sadu on kohati tugev tuul, Põhja-Eestis enne keskööd nõrgeneb ja puhub läänekaarest. Öö jooksul pöördub üle idakaare põhja kuus kuni üksteist, vastu hommikut tugevneb puhanguti viisteist kuni kaheksateist meetrit sekundis. Mandri lõunaosas on öö hakul lõunakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, hiljem tugevneb edela ja läänetuul seitse kuni kaksteist, puhanguti viisteist meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul loodesse. Lääne-Eesti saartel tugevneb edela ja läänetuul viisteist kuni kakskümmend, puhanguti kakskümmend viis meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul loodesse ja põhja ning nõrgeneb vähehaaval. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa kraadi. Päeval tuleb muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub põhja ja loodetuul kaheksa kuni kolmteist, saartel ja rannikul puhanguti viisteist kuni kakskümmend meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul järk-järgult nõrgeneb. Sooja tuleb seitse kuni üksteist kraadi. S107: Ja spordisõnumid tulevad ka Ragnar Kaasik. S213: Anett Kontaveit on pääsenud Wuhani VTA tenniseturniiril poolfinaali. Tänases veerandfinaalis kohtus maailma kahekümne seitsmendal real paiknev eestlanna endast kakskümmend kohta madalamal asuva tšehhitari Katerina Siniakovaga. Paar kohtus viimati vähem kui kuu aega tagasi USA lahtiste avaringis ja siis pidi Kontaveit tunnistama Siniakova paremust. Täna võttis Kontavei tšehhitari vastu aga revanši, võites kohtumise kuus-neli kuus-neli. Kahe ja poole miljoni dollari suuruse auhinnafondiga kõrgetasemelise turniiri poolfinaalis kohtub kontaveit kodupubliku ees võistleva hiinlanna Jang vangiga. Tema asub maailma edetabelis kolmekümne neljandal kohal. Matš on kavas homme. S213: Kahe tuhande kahekümne neljanda aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlused peetakse Saksamaal. Nendega koos oli valikus ka Türgi, kuid UEFA on varasemalt tunnistanud, et Türgile korraldusõiguse andmine võib kaasa tuua suuri riske eesotsas inimõiguste rikkumistega. Ühtlasi ei ole Saksamaal, erinevalt Türgist vaja olulisi staadioni renoveerimisi või ümberehituse läbi viia. Viimati korraldas Saksamaa jalgpalli suurturniiri kahe tuhande kuuendal aastal, kui seal toimus MM. S213: UEFA teatas täna veel sedagi, et järgmisest hooajast võetakse meistrite liigas kasutusele videokohtunike süsteem ehk Varr. Sellest järgneval hooajal kaks tuhat kakskümmend kakskümmend üks võetakse var kasutusele ka Euroopa liigas ja koondiste turniiri UEFA rahvuste liiga finaalturniiril. S213: Eesti jäähokiliit ja meistriliiga tutvustasid täna algava hooaja plaane. Liigast võtab jätkuvalt osa neli meeskonda. Tiitlikaitsja HC Tallinna viiking, Kohtla-Järve meeskond HC Everest, Tartu Välk ja Narva Ps. S213: Uuendatud süsteemis selgub Eesti meister juba põhihooajaga, mis koosneb kuuest ringist ehk kokku kolmekümne kuuest mängust. Sellele järgnevas play-offfaasis selgub Eesti karikavõitja. S107: Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.

päevakaja/paevakaja-nr-21017

"S1: Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljateistkümnendast novembrist. Mina olen Uku (...TRUNCATED)

päevakaja/paevakaja-nr-21066

"S0: Päevakaja.\nS0: Tere.\nS1: Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku teise jaanuari tormise pä(...TRUNCATED)